Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest klaveri Sonaat b-moll fantaasiad ooperi (1853) meloodiatega ja klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad Näited https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es (orkester) https://www.youtube.com/watch?v=LdH1hSWGFGU (klaver) - ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll https://www.youtube.com/watch?v=KJbg9V2KnD8 - Mephisto valss
ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr
rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Helilooming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato
tema väimees. Looming Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Teosed: 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio duur I osa Adagio
Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur" Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis läksid publikule peale. Kuid see võis mulle ka ainult tunduda, sest ei huvitu eriti klassikalisest muusikast. Ainuke asi mis tõeliselt närvidele käis, oli see et peale iga teost käis dirigent aplausi saatel lava taga, tuli tagasi ning tervitas kättpidi esimest viiulit. Minu arvates oli
"Leinagondel? 1882 jt.). Selliste teoste harmoonias, koloriidis ja kõikuvas tonaalsuses leidub juba uue stiili - impressionismi eelaimdusi. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed Väikevormid muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 58 masurkat o ungari rapsoodia nr. 4 d-moll o masurka D-duur o ungari rapsoodia nr. 6 Des- · 17 valssi duur o "Suur Briljant valss" Es-duur o ungari rapsoodia nr. 2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss"
Glucki ooperireformis muutusid nad väga ulatuslikeks ning draama vahetuks osaks, hiljem said nad terve ooperi programmiliseks kokkuvõtteks. Klassikaline orkester Orkester, mis kujunes Manheimis 18. sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1
40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F.Chopin(181049tuberkuloos)poola helilooja,pianist,pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas;isa prantslane(algul mõisas koduõpetaja,pärast Varssavi Lütseumi fr.keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser 8a;kunstniku/kirjaniku/näitlejaanne;õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis;prelüüdist
,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa Schönberg- süit: ,,Hispaania Igor Milhaud reekviem Sümfooniline rapsoodia" Stravinsky Sümfoonilise "Aldirap poeem Kontsert- Ooper dzassi ballett Giacomo ,,Pelleas ja rapsoodia ,,Kuningas ,,La création Puccini Melisande" viiulile ja Oidipus" du monde" Ooper orkestrile Ballett ,,Vilid"
Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres'' . Novaatorlus avaldas klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema kontsertetüüdides. Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel''
Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres
Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *2 sümfooniat *19 ungari rapsoodiat *u 90 laulu ja romanssi *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *kontsertetüüdid *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid,
FERENZ LISZT (22.10.1811-31.07.1886) Ferenz Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooj...
1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust." Kasutatud kirjandus · http:// et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov ·
etüüde, prelüüde ja kantaate Tema loomingut iseloomustab väga sageli kõrge tehniline nõudmine Ta on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist Ta rajas oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile Liszti kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Ungari rapsoodia nr.2 (https://www.youtube.com/watch? v=0odaG9qi818) Un Sospiro (https://www.youtube.com/watch? v=3JXMdpGpfBU) Consolation nr.3 (https://www.youtube.com/watch? v=MfDmUk7ie6s) Tema muusikalised oskused avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1842. aasta aprillis andis Liszt Tartu ülikooli aulas kaks ülimenukat kontsertit Uute standardite seadja Väga efektsed teosed
Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia" "Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena. "Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. Lavamuusika Ballett "Daphnis ja Chloe" Klaverimuusika Klaverikontsert Dduur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli
suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed suuremad rahvuslikud koolkonnad tekkisid Ida-Euroopas Venelaste, eriti Tsaikovski, mõjul püüdsid ka tsehhid ühendada Lääne vorme tsehhi meloodiate ja faktuuridega. Umbes samal ajal tekkisid rahvuslikud koolkonnad ka Skandinaavias. Esimene, kes jõudis oma maa piiridest kaugemale, oli norralane Edvard Grieg. Kuid paarkümmend aastat hiljem kerkisid skandinaavlased uuesti eesotsas taanlase Carl
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile Deklamatsiooniline stiil tihe side tekstiga Animism tihe side loodusega Davidsbund mõttekaaslaste rühmitus Schubertiaad Muusikaõhtu Schuberti sõprade seas, mängiti tema muusikat, tehti väljasõite Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma Küroplast Mehhaaniline harjutusvahend Schumann - (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja jamuusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. 7 aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. 1834 asutas muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1...
traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest · Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud sündmustest Lavamuusika · Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe" · Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo-
Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika?
Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika?
Tema muusikas on palju lüürilisi varjundeid: õrnust, nukrust, mõtisklust, leebust, hellust, kuid ka tormilisi tundepuhanguid. Rahmaninov jätkas 19. sajandi heliloojate, eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Nagu paljud romantikud, pööras ta erilist tähelepanu meloodiale, mida ta pidas muusika hingeks. teosed `'Sümfoonilised tantsud'' http://www.youtube.com/watch?v=46fe9x_4HqQ `'Aleko'' http://www.youtube.com/watch?v=Gk1MiwpurY `'Rapsoodia Paganini teemale'' http://www.youtube.com/watch?v=H7JyUOBBVgg `'Vocalise'' http://www.youtube.com/watch?v=DuBexGEe1S4 KASUTATUD KIRJ ANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov http:// www.biography.com/imported/images/Biography/Images/Profil http:// classicalcomposersmonthly.com/wpcontent/uploads/2012/05/S Muusikaajalugu gümnaasiumile TÄNAN KUULAMAST !
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari)
Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus. Looming: 1) Hispaania rapsoodia 2) Orkestreeris Mussorski ,,Pildid näituselt,, 3) ooper ,,Hispaania tund,, 4) 2 klaverikontserti , üks ainult vasakule käele 5) ,,Boolero,, ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5. George Gershvin- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Rapsody in Blue,,
sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 19. Liszti looming (rahvuslikkus, Ungari rapsoodiad, mustlasmuusika, tsaardas) Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes
Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. Tuntumad teosed: o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929) o „Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930) o „Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939) o Klaverikontsert (1943) o Viiulikontsert (1945) o 1. ja 2. sümfoonia (1946, 1948) o Tšellokontsert (1949) o Konrabassikontsert (1950) o Orelisonaat op.114 (1951) o Viiulisonaat (1952) o Klaveritrio (1957) Lisa Tunnustused : o 1934 Kotkaristi III klassi teenetemärk
muusikud peavad kindlalt tundma, on rütm. Rütmiõpetus ehk niiõelda „plaksutamise tund“ on pea iga muusikakooli õppekavas olemas. Nii esitati meilegi seal lühike etteaste, kus kaks noort neidu plaksutasid meile väga rõõmsameelset ning harmoonilist muusikapala, mida nad ise on koolis õppinud. Lisaks mängiti meile tutvustavaid muusikapalasid, mis olid väga värvideküllased, mänglevad, helisevad kui samas keerulised. Meile esitati üks osa muusikalisest palast „Rapsoodia meresinises“, mis oli Ameerika esimene lugu, mis meenutas lastemultika „Tommy ja Jerry“ muusikalisi vahepalasi. Loole tegi alguse klarneti väga huvitav sissejuhatus, kuid lugu ise oli väga kirglik ja ilus, poole pealt muutus lugu väga rõõmsameelseks. Pala tekitas tunde, nagu vaataks kodus televiisori ees mingit lõbusat reklaamklippi. Klaveril oli väga suur osa kogu loost, ühesõnaga klaver oli domineeriv pill. See oli midagi teistsugust, mida just igapäevaselt ei kuule
Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus
Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Lemmikuks olid hispaania tantsurütmid. Suur osa orkestriteoseid olid tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tähtsamd teosed: orkestrimuusika ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane ema", ,,nooblid ja sentimentaalsed valsid". Ooperid-,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm". Balletid- ,,Daphins ja Chloö", ,,Boolero". Klaveriteosed-,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard". Vokaalsümfoonilised teosed-,,Seherezade". 5. Maurice Ravel üks looming ,,Boolero" ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise
Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
klaverivirtuoosiks ning sümf- oonilise poeemi loojaks. Ligi 800 teost on kirjutatud klaverile. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Franz Liszti kuulsamad teosed ungari rapsoodia nr. 2 http://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es "Armuunelmad" http://www.youtube.com/watch?v=KpOtuoHL45Y Frédéric Chopin (1810-1849) Click to edit Master text styles Second level Poola helilooja ja pianist, kes pani Third level aluse poola rahvuslikule Fourth level Fifth levelkoolkonnale muusikas.
Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat, 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid. On ka kirjutanud vaimulikke teoseid: kandaate, missasid, oratooriumeid, 1reekviem. Fryderyk Chopin (1810-1849) Elu sündis Varssavi lähistel Zelazovia Wolas. Isa päritolult prantslane, mõisas koduõpetaja, ema poolatar. Kogu muusika toetub nii prantsuse kui ka poola muusikale. Anne avaldus varakult
*Millal oli romantismiajastu? Romantsimiajastu oli 19. sajandi 20. aastad 19. sajandi lõpp. *Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? Romantismiajastu muusikale on iseloomulik meloodilisus. Viisid olid enneolematult kaunid , tunglevad, erutatud, vabalt ja lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. *Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Olulisimad väikevormid klaverile on nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. *Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. 19.sajandi klaverivirtuoosid olid Chopin ja Liszt. *Seleta mõistet ,,programmiline muusika". Programmiline muusika on kindlal teemal või süzeel põhinev instrumentaalteos, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas. *Too näiteid programmilistest teostest. Programmilised teosed on näiteks Schuberti ,,Metshaldjas'' ja Schumanni ,,Karneval''.
Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Muss pole väga emotsionaalne. 3 sümfooniat (Sünfoonilised tantsud), ooperid (Aleko, Francesca da Rimin, Ihnus Rüütel, etüüdid, 4 klaverikontserti (Rapsoodia Paganini teemale) Aleksandr Skrjabin (1872-1915) Ema pianist, 6 aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima mistahes lugu, Õppis moskva konservatooriumis(klaveri eriala) 26a võttis vastu Moskva konservatooriumi klaveriproffessori koha, Kuulsuse tipu saavitas ,,Ekstaasipoeemiga" Loominguga üritas pageda argielust, kaldudes müstikasse ja sümbolismi, tahtis muuta loomingu abil maailma ajaloo käiku, Loomingupõhiosa: Klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid ja 3
juba noores eas: 14-aastaselt läks Pariisi konservatooriumisse, õppis klaverit ja kompositsiooni. Looming Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks
Kirjandus: Stadler, Under, Semper
Raveli loomingu omapära:
- palju Hispaania folkloori mõjutusi
- väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt"
- dzässi elemente
- kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri
- impressionist
Raveli looming:
Sündis Pr Hispaania piiri ääres
- Ooper ,,Hispaania tund"
- Hispaania rapsoodia
- Mustlanna
- 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele)
- Boolero
Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2
muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
• uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost
moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle põhjal ballett), ,,Nooblid" ja ,,Sentimentaalsed valsid" (hiljem ballett ,,Adelaide"); *ooperid: ,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm"; *balletimuusika: ,,Daphnis Chloe", ,,Boolero" (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid: ,,Couperini haud", ,,Öine Caspard", 2) 2 klaverikontserti, millest teine on kirjutatud vasakule käele; *vokaalsümfoonilised teosed: ,,Seherezade".
(mingi sisuga)Esiplaanil on klaverimuusika. Temast algab uusajajärk pianismis -
ta lõi uue klaverimängu stiili - alates temast üritati klaveril jäljendada
orkestril. (Tema klaver kõlab nagu orkester , sest ta üritab seda mängida nii
võimsalt)
Klaveri kirjutanud:
< Klaveri sonaat h-moll
< Etüüdid (sõrmetehnika harjutus, hästi kiire)
< 2 klaverikontserti
< Klaveripaladetsüklid (väiksemad palad koondatud ühte)
< Nokturn (KT's sees ) (Öömuusika - lüüriline ja rahulik)
< Rapsoodia (rahvaviisidel põhinev fantaasia)
KUULAMINE :!!! Liszti Ungari rapsoodia nr.2 d-moll !!!
Tsaardas on Ungari rahvatants !! (kõrtsitants)
KUULAMINE: nokturn ''Armuunelm''
meloodilised liinid pikad, arbeetod, detailne pedaliseerimine. Sit "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane, ema bask. Muusikaline andekus avaldus noorelt. ppis Pariisi konservatoorimus kompositsiooni ja klaverit. Ji 3 korda ilma Rooma preemiast, 4l korral loobus ise. Oli kiindunud Hispaania kultuuri ja muusikasse. Pras erilist thelepanu rtmile, kasutas Hispaania rahvatantse haneerat ja boolerot. Peamised orkestrim ja virtuooslik klaverimuusika. Smf. Sidid "Hispaania rapsoodia", "Hane- ema", ooperid "Hispaania tund", "Laps ja vlumaailm", klaverikonts D-duur, G-duur. Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga selge ja konkteetne meloodia. R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas
*klaverikontsert ,,Esimene klaverikontsert" * ooper ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" *klaveri väikevormid (etüüd, prelüüd, menuett, valss) SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915) *sõjaväelase perest *Moskva kadettide kool *Moskva konservatoorium *Chopin, Schumann, Mozart, Beethoven, Liszt eeskujudeks *tugev pianist, kuid pingutas üle *liigeste põletik *klaveriõpetaja LOOMING *klaverimuusika (suur ja väike vormid) *instrumentaar ,,Ekstaasi poeem", ,,Tule poeem", ,,Müsteerium" (keskajal salajane jumalateenistus)
Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti. Millised on olulisemad erinevused? romantismiajastu muusika võrsus klassistsismi traditsioonide pinnalt.. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 11. Millised olulised muutused toimusid 19
Balettid : Luikede Järv, Pähklipureja. Ooper : Padaemand. 8. Kuulmise järgi kohustuslik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Mozart: Ah kui juba mürgel (Figaro pulmast) Mozart Rondo a`la turca – rõõmus, ilmalik. Tekitab rõõmsa ja humoorika meeleolu. Beethoven: V sümfoonia (kurb, ilmalik, väga sünge laul), Für Elise ( kurb, ilmalik) Lizst: Ungari rapsoodia Grieg: Peer Gynt, hommik Brahms: hällilaul Bizet: Carmen Wagner: Valküüride lend Sibelius: Finlandia Tšaikovski: Luikede järv http://www.youtube.com/watch?v=0odaG9qi818 http://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio http://www.youtube.com/watch?v=8w9yJdkeryI http://www.youtube.com/watch?v=8OZCyp-LcGw
Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid ("Armuunelmad"). Helilooja Berlioz arvas, et ainult Liszt ise on suuteline oma lugusi täisväärtuslikult esitama. Klaverile on Liszt seadnud mitmed helitööd teisele koosseisule ja töödelnud mõne helilooja teemat või teost. Populaarsed on Liszti 19 Ungari rapsoodiat klaverile, kus kasutatud ungari ja sealse mustlasmuusika juuri, hiljem seadis ta need ka orkestrile. Rapsoodia on improvisatsiooniline, vabavormiline, üheosaline teos, mis sisaldab rahvamuusika intonatsioone või mõne helilooja teose muusikalist materjali. Ka see zanr oli muusikasse tulnud Lisztist. Liszti loomingus on veel 2 klaverikontserti ja 1 klaverisonaat. Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsamad on "Hunnide lahing", "Prelüüdid", "Prometheus", "Tasso". Sümfooniline poeem "Prelüüdid" võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm
" Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed. XIX saj. prantsuse kunstil oli tugev Liszti ja Wagneri pitser. Sealt alustas ka Debussy. Tema esimene kompositsioon oli "Rapsoodia Liszti stiilis". Ta oli algul Wagneri vaimustatud pooldaja, kuid jõudis peagi veendumusele, et Wagneri muusika mõju pidurdab prantsuse muusika rahvusliku omapära arenemist. Ta mõistis, et Wagneri suuruse määrajaks on saksa, mitte prantsuse kultuur. Temast sai võitleja prantsuse omapära eest. Toetudes prantsuse klassikalise muusika traditsioonidele, mis tema jaoks kehastusid esmajoones J. Ph. Rameau loomingus, suutis Debussy võita võõraid mõjusid ning luua rahvuslikult omapärast
hakkas rooma-katoliku kirikuõpetajaks(abee) · tema tütar abiellus Richard Wagneriga *Loomingus kasutas ta palju rahmamuusikat · peamiselt sümfoonilised ja klaveri teosed · lõi uue muusikazanri - sümfooniline poeem, see on 1-osaline teos, milles on ka kasutatud mõnd kirjalikku teost, põhiliselt siis Shakespeare'i ja Hugo' ainetel · tema tuntuim sümfooniline poeem- "Sümfoonia NR3 - "Prelüüdid" · puhtalt rahvamuusika alusega teos-"Ungari Rapsoodia NR 3" · puhtalt klaverile loodud -"Armu unenäod"
Maurice Ravel (1875-1937) *Prantsuse muusik, suurkuju *Pariisi konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni *Sõbrad hindasid tema muusikad ravelliaadid *Ema baski rahvusest, päritud hispaania armastus *Kasutas palju hispaania rahvamuusikat, keerulisi, aktiivseid, erksaid rütme *Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana *Orkestrimuusikat : ,,Hispaania rapsoodia" , mis on 4-osaline süit *Klaverimuusika : balletitsükkel ,,Öine Gaspard" . Kolm osa ,,undide" ,,võllas" ,,scan/rbo" NEOKLASSITSISM (uusklassitsism) *see on klassitsismi traditsioone elustav suund *Tekkis I MS järel (1918) *neokl. Heliloojad ei läinud vaid Viini klassikute traditsioonide kasutamise teed vaid neid huvitasid ka varasemate stiilide nagu barokk ja renessanss zanrid ja vormid *neokl. Kõige iseloomulikum joon on muusikaharmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine,
F. Händel suit „Veemuusika“ avamäng (viiul dimpanid...) J.S. Bach Brandenburgi kontsert nr.4 1.osa (flööt+viiul) A. Vivaldi Aastaajad „Suvi“ 1. osa (pikemad rasked viiulitõmbed algul) Klaver J.S. Bach Toccata ja Fuuga (d-moll) (valju orel, pärast kiire) P. Tsaikovski I Klaverikontsert 1. osa algab hooga, siis madal-madal kõrge, kõrvade peale R. Schumann „Unistus“ aeglane, klaver F. Liszt Ungari rapsoodia nr.2 da-da (Tom and Jerry) F. Chopin Etüüd (c-moll) jooks klaveril - äärest äärde F. Chopin Valss nr. 1 kiire valss E. Grieg klaverikontsert (a-moll) 1. osa L. Van Beethoven „Kuupaiste sonata“ 1. osa (kolmkõla, hea kurb) FELLOWSHIP