Alates 1970ndaist on ka ise loonud elektroakustilist muusikat. 1976 asutas nüüdismuusika ans. "Ensemble InterContemporain", mis on praegu üks maailma kuulsamaid. Looming 1940ndate lõpus ja 1950ndail komponeeris lähtudes rangest (kohati ka totaalsest) serialismist Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I" (1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez. 1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le Marteau sans maître" 1955; René Char'i poeemidele) kontraaldile ja 6 instrumentalistile on seeria kasutus vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline.
katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi. *Darmstadt'is hakkasid toimuma suvekursused, kus tutvustati uut muusikat ning ideid, kuidas muusikat luua. 1950-ndaltel toimus esimene festival, kuid neid tuli aina juurde. Seal mängiti liidrite teoseid, nt Pierre Boulez, Luigi Nono, Karlheinz Stockhausen, sest just nemad olid liidrid avagardismis. Seal festivalil toimusid nende meeste teoste esiettekanded ja nad on nüüdisajal klassika. Darmstadtis käsitleti probleeme ja toimusid loengusarjad. 1958. liitus selle kursusega USA helilooja John Cage, kes oli USA avangardist. Alates 1960-ndate lõpust ja 70-ndate algusest tekkisid uued voolud: minialism, millest areneb välja postmodernism. Muusikas
maailmasõja kohta. Schnberg on mitmekülgne isikTa tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi), mitte tunnetegaarvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema Pierre Boulez Pierre Boulez (sündinud 26. märtsil 1925) on prantsuse avangardistlik helilooja ja dirigent, serialismi rajaja. 3 4 Dmitri Šostakovitš (1906-1975) 5 on 20. sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. Sarnaselt Mahlerile kasutas ka Šostakovitš oma sümfooniates mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti
............................................................................................... 10 Philip Glass................................................................................................................. 11 Avangardism.................................................................................................................. 11 John Cage.................................................................................................................. 12 Pierre Boulez.............................................................................................................. 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike".
e. Triloogia "Triumfid" "Carmina Burana", "Catudi Carmino", "Aphrodite triumf" 32. Oliver Messiaen a. Prantsusmaa, Avignon b. Teosed religioossed, kristlus ja panteism, traditsiooniline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslik rütmikäsitlus, loobub taktimõõtudest c. "Kvartett aegade lõpust" d. Orkestrimuusika "Turangalik sümfoonia", "Lindude ärkamine", "Eksootilised linnud" e. Klaverimuusika "Lindude kataloog" f. Õpilased Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen 33. Avangardism a. Ühendab endas erinevaid uusi kompositsioonitehnikaid(serialism, aleatoorika, pontillism, elektronmuusika), elektroonilised väljendusvahendid, hüljati klassikalised vormid, ebatavalised pillikoossseisud b. Serialism Muusika korrastatud süsteemiks matemaatilise täpsusega c. Aleatoorika Juhuslikkuse muusika. Võib kasutada teose kirjutamisel (noodid paberile
Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga serialism seeriale allutatakse kõik muusika omadused (rütm, dünaamika jne) aleatoorika ja musique concrete konkreetne muusika salvestatud helidest -kuidas kirjeldaksid seda muusikat? Uudne, võõras -Nimeta 3 avangardistlikku heliloojat John Cage Pierre Boulez Karlheinz Stockhausen 8. Minimalism -millised on minimalistliku muusika tunnused (5) Minimaalne algmaterjal Lühikesed ja lihtsad muusikalised kujundid Teemaarenduse puudumine Palju kordusi Heakõlaline helikeel -nimeta minimalistlikke heliloojaid (2) Steve Reich Philip Glass 9. Arvo Pärt -millise muusikasuuna juurde kuulub? Postmodernism -kuidas nimetatakse tema autoristiili? Mida see nimetus tähendab?
1) Kes tõi muusikasse lavalise kantaadi? Nimeta tuntuimad kantaadid.Carl Orffi. ,,Carmina Burana" Mõeldud koos lavalise liikumisega. 2) Nimeta 20. saj tuntuim inglise helilooja. Edward Benjamin Britten 3) Kelle õpilased olid Boulez ja Stockhausen?Oliver Messiaeni. 4) Nimeta tuntuim USA avangardistlik helilooja. John Cage 5) Mida tähendab avangardism muusikas?Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks nö. oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika,
juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest hltest loodud muusika. Gesang der Jnglinge (Noorukite laul) 1956 he poisi hle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide kombinatsioonid. Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja dirigent Serialismi rajaja Serialism - kompositsioonitehnika, kus seeriateks on organiseeritud helikrgused, rtm, dnaamika ja artikulatsioon. Struktuurid I 1952 Krysztof Penderecki 1933 Poola helilooja ja dirigent Itk Hiroshima ohvritele 52 keelpillile Sonoristika - eksperimenteerib eriliste uudsete tmbritega.
Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Klaverisüit op Fifth level 25 Igor Stravinski Click to edit Master text styles Second level Third level
kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre
AVANGARDISM Hanna-Liis Karp 12.a MÕISTE ü Prantsuse keelest. Avant-eel; Garde-vägi ü 1950-1970 aastatel ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kirjanduses, kunstis ja muusikas tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nö arengu eelväes olemist ü Seda iseloomustab piiride rikkumine, riskimine, nö tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele ja hukutav kodanlusevastane protest, ü Lähtub romantismi esteetikast ü Teket seostatakse 1945. aastaga, kui suri helilooja ja dirigent Anton Webern ü AVANGARDISM KIRJANDUSES ü Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imaži(ni)smi, akmeismi. ü Franz Kafka „Protsess“, „Metamorfoosis“, „Ameerika“ ü Vladimir Majakovski „Kõrvakiil ühiskondliku maitsele“, „Pilv pükstes“, „Istungite palavik“ ü Samuel Beckett „Keskpäraste naiste unistus“, „Murphy“, „Malone sureb“ Franz...
viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma loodan –pakuvad huvi ka tulevikus. XX sajandi muusikale veidi sotsioloogilisema nurga alt vaadates tundub mulle oluline
Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele.
Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4
serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism", mille puhul muusika loomisel muutus järjest olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis isegi taanduda. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960- ndatel. Seriaalse muusika loojad: Alban Berg Pierre Boulez Luigi Nono Arnold Schönberg Karlheinz Stockhausen Anton Webern Alban Berg Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Tema tuntumaid teoseid on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul"; 1956), milles on miksitud kokku
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29
Veljo Tormis Sequenza I-XIV Serialism Luciano Berio Elektrooniline muusika Struktuurid a) Musique concrete Pierre Boulez b) Elektrooniline Perfomance ja häppening Pierre Shaeffer Nooruki laul, Kontaktid Ameerikas = K. Stockhausen Water music instrumentaalteater Euroopas J. Cage Credo
Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus tutvus põhjalikumalt serialismiga. Oluline oli ka kokkupuude Pierre Schafferiga, kellel oli sel ajal muljetavaldava tehnikaga suur stuudio. Stockhausen töötas õpetajana ning andis loenguid nii Euroopa kui ka Ameerika ülikoolides. Peale selle juhtis ta Kölni elektronmuusikastuudiot. Looming Stockhausen kirjutas serialistlikku muusikat. Mõjutajateks olid Uus Viini koolkond, Messiaen ja Darmstadti koolkonna heliloojad: Boulez ja Nono. Pierre Schaeffer ja musique concrète. Muusikaline mõtlemine: Stockhausen pidas heliloojat helivõngete vahendajaks. Helilained on kõikjal, kogu aeg, need läbivad meie keha pidevalt. Helid on kosmose peegeldus ja helilooja peab kosmosest tulevad helid vastu võtma, olema nende vahendajaks. Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le
-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema täiesti teistsugune lähenemine muusikale oli 1960ndail aastail Euroopas originaalne, kuid ei leidnud järgijaid nagu Boulez, Ligeti jt, ta jäi elu lõpuni teisitimõtlejaks. Tema helikeel on kordumatu, jäljendamatu. Kohati võib seda liigitada 1960ndate sonorismi hulka, st erilised mänguvõtted ja tämbrinüansid on esiplaanil, kuid Xenakis lõi kõla ja muusikalise materjali organiseerimiseks ülikeeruka süsteemi, mis põhineb matemaatika ja arhitektuuri seaduspäradel. Ise on seda nim stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit
Avangardism on 20. sajandi viimaste aastakümnete uudsust taotlev helilooming, mis tekkis seeriatehniku edasise arengu pinnal. Avangardistid katsetavad ohtralt helikeele, noodikirja, zanride ja vormide valdkonnas. Loobitakse traditsioonilistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. Saab alguse Edgar Varese'i loominguga, kes tavatute väljendusvahendite otsingul kirjutas kompositsiooni "Ionisation" 41 löökpillile ja kahele sireenile.Pierre Boulez ei rakendanud oma kompositsioonitehnikas seeriat mitte ainult helikôrguste, vaid ka dünaamika ja helivältuste, seega rütmi organiseerimiseks. Sellist kôiki muusikalisi väljendusvahendeid hôlmavat seeriatehnikat nim. Serialismiks. Selline tehnika on väga täpne ja improvisatsioonile pole kohta. John Cage on `helilooja', kelle klaveri ettevalmistus seisnes selles, et asetas keeltele igast ebatraditsioonilisi vidinaid (polte, kumme,
-serialism: muusikaline materjal on korraldatud süsteemiks -aleatoorika: improvisatsioon etteantud piirides -puäntilism e. Punktmuusika: muusikaline materjal on jaotatud üksikuteks nootideks ehk punktideks -konkreetne muusika: heliteose loomisel kasutatakse salvestatud mittemuusikalisi helisid, mitmesuguseid mürasid ja loodushääli. -elektronmuusika- elektrisignaali mundamine helisignaaliks, kõla- ja müraefektid, süntesaatorid. Edgar Varese, Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen, John Cage. 9. Kirjelda ja püüa analüüsida ühte J. Cage`i teost. 10.Minimalismi põhitunnused. Muusikaline materjal napp, puudub arendus, arendusvõtteks on lühikeste elementide kordus. Tagasipöördumine heakõlalisuse, tonaalse harmoonia ja meloodia poole.
Huvi indoneesia (gamelan), india ja jaapani muusika vastu, mida kuulis plaatidelt ja reisidel. II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas traktaadi "Minu helikeele tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede
Juba tema seeria koostamine on lakooniline. Näiteks jaotas 12 nooti kolmenoodilistessse rühmadesse, mis on omavahel seoses. Darnstadti koolkond Mõiste "Darmstadti koolkond" formuleeris Luigi Nono. Darmstadti koolkonda kuulub kompromissitult seeriamuusika. Darmstadti koolkonda kuulub grupp komponeerimisstiile, mille lõid Darmstadti Nüüdismuusika Suvekoolis (Internationale Ferienkurse für Neue Musik, Darmstadt) 1950ndate algusest kuni 1960ndate alguseni osalenud heliloojad. Pierre Boulez Mõjutas oluliselt 20nda sajandi muusikat. Oli dirigent, IRCAM (elektronmuusika stuudio) juht, algatas nüüdismuusika sarja. Tema õpetaja oli Messiaen, kellelt sai huvi rütmi vastu. Leibowitzilt huvi dodekafoonia vastu. Boulez arendas seeriatehnika edasi serialismiks. Kompromissitu modernist, sillutas tee hilisemale uuskomplekssusele. Serialism Ei erine dodekafooniast mitte põhimõtteliselt vaid kvalitatiivselt. Muusikakirjutamise
Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana.
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
• Aleatoorika • „Klaverikontsert “ Ebatraditsioonilised instrumendid • Pole vaja traditsioonilisi instrumente • „Credo in Us“ 1939 • Viie-osaline „Imaginary Landscapes“ Peformance’id ja häppeningid • Üks esimesi harrastajaid • „Water music“ • Kuulamine: John Cage – Water Music • „4´33´´” • https://www.youtube.com/watch?v=h_ik4VMcLkA • „Seventy four“ Pierre Boulez 1925 ● Prantsusmaa helilooja ● Üks mõjukamaid heliloojaid 20.sajandil ● 1940ndatel alustas õpinguid Pariisi Konservatooriumis ● Olivier Messiaeni, Andreé Vauraborg, René Leibowitz ● IRCAM ● „Le Marteau sans maître“ (1955) ● 1960ndate aastate keskel algas hiilgav dirigendikarjäär
Tema 1947 kirjutatud ,,Three Compositions for Piano" oli esimene täielikult seeriatehnikas heliteos. ,,Philomel" 1964, luuletus John Hollander ,,Ensembles for Synthesizer" 1964 ,,Composition for 12 instruments" 1948; flööt,oboe, klarnet, trompet, viiul, vioola, tseloo jne. ,,Reflections" 1975, piano and synthesized tape ,,Lagniappe" 1985, klaver Kontrolltöö: 1.) Avangardlistlikud heliloojad Euroopast on Karlheinz Stockhausen, Pierre Boulez,Liget ;USAst on John Cage 2.) Ligeti teos ,,Atmosfäärid" 1961, orkestri koosseisus (keelpillid, puhkpillid), mikropolüfoonia, segane kuna stiile tihedalt, erinevad pinnad ja palju detaile, mittekorduv. Enda mulje- segane, tormine, rütmid/meetrium eri aegadel, muusika kõlab ähmselt nagu läbi udu. 3.) Arvo Pärt -Kriisiaastad. 1968-1976. Varane looming oli modernismi ja avangardi stiilis. Kollaazitehnika. Õpingu aastad, kus oli veel loomingus segadus.
Atonaalsus - Tonaalsuse puudumine. Dodekafoonia - Schönbergi kompositsioonitehnika; Helitoese aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab oktaavi kõiki pooltoone. Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikultuur. Nt. Boulez Elektronmuusika - helide elektrooniline tõõtlemine. Nt. Stockhausen Minimalism - Võimalikult väheste vahendite kasutam, seisundimuusika. Nt. Reidi vms. Uustonaalsus - lihtsuse ja heakõlalisuse otsingud. Nt. Pärt Ekletitsism - stiilikirevus Sonorism - kõlavärvimuusika Aleatoorika - juhuslikkus. Nt. Cage Interdistsiplinaarsus - valdkondadevahelisus (performance ja happening) Performance - improvisatsioon
korrapärane rütm. Nad ekperimenteerisid ebatavaliste pillokoosseisudega ja kaasasid muusikainstrumentidena kõikvõimalikke esemeid. Avangardism ei ole stiil nagu imperssionism või neoklassitsism. Avangardismi mõiste alla mahub veel mitmesugused komositsiooni tehnikas. Serialism - seeriatehnika, sai alguse Schönbergi dodekafoonilise stiiliga, kus muusika aluseks olid kondlatest nootidest koosnev seeria. Nüüd laienes see rütmide loomisele. Prantsuse helilooja Pierre Boulez Oli üks esimesi seeriatehnika rakendajaid. Aleatoorika, serialismi korrastatusele vastanduv juhuslikkuse printsiibil loodud muusika. Muusika aluseks on juhuslikkus ja põhimõte, et teost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. John Cage (1912 - 1992) Ameerika helilooja, tõenäoliselt üks kuulsamaid avangardiste maailmas. Cage võttis kasutusele prepareeritu (ettevalmistatud) klaveri. See tähendab seda, et klaveri keeltele asetatakse mitmesuguseid erinevalt materjalist esemeid.
Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia. vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul. AVANGARDISM John Cage (1912-1992) Tekkis vastukaaluks sajandi I poole domineerinud kunstivooludele. Eksperimenteeriti (angloameerika maades Pierre Boulez (1925) ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega (serialism, aleatoorika, ,,modernism") Karlheinz Stockhausen (1928) pointillism). Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeiid, hüljati klassikalised Tekkis pärast teist Luciano Berio (1925-2003) vormid. maailmasõda Euroopas ja Krzysztof Penerecki (1933) Ameerikas, kestis 1970. György Ligeti (1923) aastateni.
· Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. Pierre Boulez (1925) Üks olulisemaid XX sajandi heliloojaid ja dirigente. Sündis 25.märtsil 1925 Kesk- Prantsusmaal Montbrison/Loire´is.. 1945 ilmusid "3 psalmoodiat klaverile", kus avaldus Messiaenile omane modaalsus, millest ta hakkas edaspidi kiiresti eemalduma. Hiljem ta seda teost oma teoste nimekirja ei võtnud. Tollal valitses prantsuse muusikaelus Pariisi koolkond, mis lähtus Stravinskist ja "6" suundadest
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
Trautonien” kogumikus “Des kleinen Elektromusikers Lieblinge”. Vaatamata poliitilisele või meelelahutuslikule põhifunktsioonile tasandas elektroonilise muusika arengule teed ka raadioringhäälingu tegevus. Elektrooniline muusika alates 1945 Pariis ja konkreetne muusika 1943. aastal kutsus insener Pierre Schaeffer, kes töötas raadiokunsti uurimisasutuses Pariisis, ellu Club d´Essai, millega hiljem liitusid Pierre Henry, Pierre Boulez, Jean Barraqué, Olivier Messiaen ja 1950. aastate alguses Karlheinz Stockhausen. 5. oktoobril 1948 kõlasid müradele pühendatud Pariisi Raadio raadiokontserdil Viis müraetüüdi, tähistades ühtlasi ka konkreetse muusika mõiste sündi. 18. märtsil 1950 toimus Pariisi muusikakoolis esimene avalik konkreetse muusika kontsert. Kuna „Club d´Essai“ algusaegadel ei olnud Prantsusmaal veel magnetofone, salvestati mürad heliplaatidele ja miksiti seejärel kuni kaheksa heliplaadi heli
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Kunstnik (Tapab enda, kui kuuleb Lulu minevikust) Krahvinna Gerchwitz (Armastab ka Lulut (lesbiline)) Ooperi lõpus tulevad teg: Professor, Neeger, Jack the Ripper. Teose tähtsamate tegelaste iseloomustamiseks kirjutas Berg igale 12-toonilise helirea. 2 vaatus oli tal täielikult valmis. 3-s oli valminud partitsellina (Laiendatud klaviir). Keegi teine ei teadnud selle olemasolust midagi (ainult B lesk). Austria helilooja Friedrich Cerha lõpetas selle. EE oli Pariisis, 1979, dirigeeris Pierre Boulez. Lavastas Patrice Chéreau. 10. Modernism 20. sajandi teisel poolel (täpsemalt 1945-1970). Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija? („Elupõletaja tähelend“ 1951) Pärast 1945. aastat Peale II MS kulgevad edasi 2 suunda: 1. Traditsiooniline Lähtub ekspressionismist (”Wozzek”) ja neoklassitsismist. Esineb ka hilisromantilisi – puccinilikke teoseid
Example 157. The second movement is Groups. Juxtapositions and the adding of several groups of instruments are dominant. The music starts with “stereophonic” sound effects: 1 Kaheksa eesti tänase muusika loojat (Eight Creators of Estonian Modern Music) (Tallinn: Eesti Raamat, 1979) p. 170. Example 158. There is no obvious line of development. The groupings remain without any inner connection. This method is reminiscent of the chamber works of Boulez and Stockhausen: many aleatory and moving clusters. The third movement, Expressions, is based on Pointillistic technique and moving sound-images: Example 159. The Second Chamber Symphony is an example of sonority. Sink is interested in pure sound and in playing with it. He displays everything he has absorbed from modern techniques. Too many details make the performance complicated, both for the conductor and the orchestra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
