XX sajandi muusika (5)

XX sajandi muusika

Sisukord

Sisukord 1
Impressionism 2
Claude Debussy 2
Maurice Ravel 2
Neoklassitsism 3
Paul Hindemith 3
Igor Stravinski 3
Sergei Rahmaninov 5
Carl Orff 6
Sergei Prokofjev 7
Dmitri Šostakovitš 8
Olivier Messiaen 9
Minimalism 11
Steve Reich 11
Philip Glass 12
Avangardism 12
John Cage 13
Pierre Boulez 13
Karlheinz Stockhausen 13

Impressionism

Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna „impressioon” tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet „Impressioon. Tõusev päike”.
Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.

Claude Debussy

1862 -1918
Esimeseks impressionistlikuks heliloojaks peetakse prantsuse heliloojat Claude Debussy’d. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud sümfooniline poeem „ Fauni pärastlõuna”. Teos on üles ehitatud ühele meloodilisele kujundile, mida mängib maheda kõlaga flööt.
Debussy tõi kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Täistoonlaadi võib leida ooperis „Pelleas ja Melisande ”. Debussy armastas ka noonakordi ning kvart - kvindi kooskõlasid. Kvart-kvindi kooskõlasid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist „Uppunud katedraal ”. Debussy kasutas oma teostes ka pentatoonilist helirida .
Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt.

Maurice Ravel

1875-1937

• Loomingus impressionistlikke jooni
  
• Täpne rütm
  
• Eredad värvid
  
• Selge vorm
  
• Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus
  
• Väga hea orkestritundja
  

• Bolero 1928
  
  • Muusika tantsimiseks
    
  • Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel
    
  • Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad ( pizzicato )
    
  • Puhkpillidel eriline kõlavärv nagu jazzmuusikas
    
  • Aluseks kaks hispaania rahvaviisi ja muutumatu boolerorütm
    
  • Terve teose vältel muutuvad ainult tämbrid ja dünaamika
    

Neoklassitsism

Sisuliselt peaks nimetus olema neoklassika, sest eeskuju võetakse mitme möödunud ajastu žanritest. Kasutatakse vanu vorme, millele lisatakse kaasaegseid väljendusvahendeid. Eesmärgiks korda luua sajandialguses valitsenud stiilide paljususes. Pigem loomesuund kui stiil. Kogu neoklassitsism on tonaalne. Palju kasutatakse ka polüfooniat. Vahendite ökonooomsus. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Selge ja tonaalne muusika. Kunst eksponeerib kunsti ennast. Möödunud aegade muusikat stiliseeritakse. Esines kahe maailmasõja vahel.

Paul Hindemith

1895 -1963

• Ludus Tonalis
  

Igor Stravinski

1882- 1971
Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates paikades. Tegutses ka dirigendi , pianistina – esitas sageli ise oma teoseid. 1937. aastal juhatas Stravinski Estonia teatris enda ja Tšaikovski muusikat.
Alates 1914. aastast elas Stravinski kodumaast eemal (Šveitsis, Pariisis, Ühendriikides – alates II maailmasõjast). Ei mõistnud oktoobrirevolutsiooni ideid, mistõttu ei naasnud kodumaale , kuid jäi hingelt venelaseks. Tema ainuke külaskäik kodumaale toimus 1962. aastal.
Sündis Oranjenbaumis Peterburi lähedal, isa oli õukonna laulja. Õppis Peterburi ülikoolis juurat, muusikat õppis Rimski -Korsakovi juures individuaalselt.
Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline . Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Eitab romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta . „Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu.”
Olulisism muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Loomingus võib eristada kolme perioodi:

Vene periood ( folkloori mõjud)

Neoklassitsistlik periood

Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast)
Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid , mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana.
Nn vene perioodi kuuluvad balletid:

• Tulilind
  
• Petruška (vene laadateatrist)
  
• Kevadpühitsus ehk Püha kevad
  

Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nižinski – lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus – teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel – inspireeris moderntantsu pioneere ( Martha Graham ). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed.
Ballett Kevadpühitsus (1913) – paganliku Venemaa julmad rituaalid :
Lootusest paremale viljaõnnele ja karjakasvule tuuakse igal kevadel paganlikele jumalatele ohvriks noor neiu . Karjus , kelle armastatu seekord väljavalituks osutub, tõstab protesti, kuid asjatult , tütarlaps hukatakse ja karjus variseb meeleheites kokku. Balleti lõpus on nn Ohvritants, kus neiu tantsib ennast surnuks .
Libreto – Stravinski ja Nikolai Roerich ( arheoloog , maalikunstnik , folklorist, otsis silda vana Ida ja uue Lääne mõtteviisi vahel, 5-aastane ekspeditsioon Indiasse , Tiibetisse. Alates 1928 elas Indias, rajas Himaalaja uurimisinstituudi, väga mõjuv isiksus).
Balletis puudub jutustav süžee, selle asemel on järjestatud tantsustseenid, mida seob arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusikas.

Maa suudlus – kevadise looduse sünd, stiihiline, tormiline jõud

Suur ohver
Ka lavakujunduse ning kostüümid lõi Roerich. Muusikas on rütmi ürgjõud. Väga iseloomulik on pidev taktimõõtude vaheldumine , kohati lausa igas taktis.
Motiivikordused nii meloodias kui ka rütmis. Väga suur löökpillide osa. Iga pilli individuaalse kõlavärvi rõhutamine. Võib rääkida rütmi- ja tämbridramaturgiast – uudne käsitlus.
1913. aastal esietendus Pariisis ning põhjustas skandaali, II vaatus möödus politsei valve all, Stravinski põgenes teatri tagaukse kaudu nn kunstikaitsjate eest, kes siiani olid harju-nud näiteks Tšaikovski Luikede järvega. Ballett kukkus läbi, nii muusika kui koreograa-fia tunnistati barbaarseks, kuulsus tuli hiljem läbi muusika orkestriettekande, mis oli mõistagi Djagilevile suureks pettumuseks. Tänaseks on selge, et see teos on üks olulise-maid teetähiseid 20. saj muusikas. Siiani on ballett inspireerinud väga paljusid koreograa-fe looma oma koreograafiat.
Stravinskit peetakse 20. saj üheks mõjukamaks persooniks.
„Muusika peab väljendama iseennast . Enamikule inimestest meeldib muusika sellepärast, et ta annab edasi kindlaid tundeid – rõõmu, muret, kurbust – ainet unistamiseks, unustust argipäevast. Nad soovivad ravimit-uimastit. Muusika ei saa olla väärtuslik, kui ta on viidud sellisele tasemele . Kui inimesed on õppinud kuulama muusikat, siis kuulavad nad seda teiste kõrvadega, nad on võimelised seda hindama kõrgemal tasemel ja mõistma selle tegelikku sisulist väärtust.“
Neoklassitsismi rajaja. Kõik tema teosed ei ole neoklassitsistlikud.
Pulcinella Fuga – kasutatakse Giovanni Battista Pergolesi loomingut.

Sergei Rahmaninov

1873-1943
Vene viimane romantik . Tegeles nii heliloomingu kui ka klaverimänguga. Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni.
I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo -lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki . Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula-tus – kvart üle oktavi.
Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde-küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma-hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed , Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia . Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud.

Carl Orff

Saksa helilooja , dirigent ja muusikapedagoog, kes töötab välja oma muusikapedagoogilise suuna. 1924 asutas koos Dorothea Güntheriga võimlemis-muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees – nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium – do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, „tõeline muusika”.
Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses.
Tuntumad on lavateosed , eriti nn lavalised kantaadid. Tähtsamad teosed on trionfi (triumfid):

• Carmina Burana (Beuerni laulud)
  
• Catulli Carmina (Catulluse laulud)
  
• Trionfo di Aphrodita
  

Carmina Burana, loodud 1937 – koorile, vokaalsolistidele, orkestrile. Algselt ka lavaku-jundus ja kostüümid.
Aluseks 13. saj käsikirjaline laulukogumik, leitud Beuerni ( Baieri Alpides) kloostrist – ladina, prantsuse, saksakeelsed tekstid. Vagantide luule – tekstide pilge ei halasta ei kirikule ega kuningale .
Oo Fortuna (koor)
Oo saatus sa oled muutlik nagu kuu, kord ilmud kord kaod.
Ja tühisus ja võimsus sulavad jäätükina.
Saatus, mis kord ähvardab meid, kord hellitab asjatu lootusega.
Sa pöörled igavesti nagu ratas.
Kõik on mööduv: viletsus ja hetkeline heaolu.
Muusikat iseloomustab

• Selgepiiriline vorm
  
• Aktiivne rütm, rohkelt löökpille
  
• Lihtne – sageli vaid ühehäälne, kuid efektne muusika
  
• Oluline sõna ja muusika seos
  
• Gregooriuse koraali ja keskaegse mitmehäälsuse hõng
  
• Neoklassitsistlikud jooned
  

Muusika on inspireerinud ka koreograafe.

Sergei Prokofjev

1891 -1953
Vene helilooja, pianist ja dirigent. Imelaps – tark, julge, töökas. Oma esimesed teosed komponeeris 5-aastaselt, 9-selt lõi algelise ooperi. 13-aastaselt astus Peterburi konservatooriumi, kaasas klaveripalu, sonaate, 4 ooperit ja sümfoonia. Lõpetas kolmel erialal. Armastas uudseid modernseid teravaid helikombinatsioone, oli vastuolus akadeemilise õpetusega.
1918 lahkus Venemaalt, revolutsiooniga tegeledes ei jää küllalt aega kunsti jaoks. Prantsusmaal elas enamiku 15 võõrsil viibitud aastast – Pariisis armastati moodsat kunsti. Viimased 20 aastat elas Prokofjev taas kodumaal.
Prokofjevi helikeel on tulvil muusikalisi teravmeelsusi ja säravaid mõttesähvatusi. Tähtis on ergas, motoorne rütm. Meloodia on justkui siksakiline, ootamatute hüpete ja teravate nurkadega. Teosed on kirjud motiivirohkusest. Harmooniat iseloomustavad teravad kooskõlad. Valdav on reipus, elurõõm (tema enda omadused).
Prokofjev on loonud paljudes žanrides: 7 ooperit (Sõda ja rahu, Armastus kolme apelsini vastu), 7 balletti ( Romeo ja Julia , Tuhkatriinu), 7 sümooniat, kontserte, sonaate, palju väiketeoseid klaverile, kantaate, oratooriume.
Sümfooniate helikeel on üldiselt keerukas ja terav . K: II sümfoonia on võrreldav Stravinski Kevadpühitsuse slaavipärase müstikaga. Erandiks I sümfoonia, alapealkirjaga Klassikaline, mille Prokofjev olevat kirjutanud konservatooriumipäevil õppejõududele meelepäraselt. Sümfoonia on neoklassitsistlik, omades klassikalist vormi ja rakendades barokseid muusikalisi võtteid. K: III osa Gavott (pr õukonnatants).
Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud orkestripillide tutvustamiseks.
Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia.
Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare ’i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed – poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia.
Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid (tekitas lavastamisel algul probleeme). Olulisim on tegelaste ja situatsioonide karakteristika. K: Rüütlite tants (nim ka Montecchid ja Capulettid) ei ole sugugi tantsulise karakteriga vaid raske ja kurjakuulutav. Selles numbris väljenduvad muusikaliselt väga selgelt vaen kahe suursuguse perekonna vahel, nende ängistavad tõekspidamised, kurjus ja kättemaksuiha.
Balletis ei ole eraldatud muusikalisi numbreid , see on ühtne sümfooniline teos.

Dmitri Šostakovitš

1906-1975
Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste.
Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 – rahvusvaheline rahupreemia.
Muusikat loonud väga paljudes žanrites: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat – Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus , oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova.
Šostakovitšit peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile ( Hamlet , Noor kaardivägi, Kiin ).
Astus 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa Šostakovitši loomingus on tema 15 sümfooniat.
Mitteprofessionaalsele kuulajale on Šostakovitši sümfooniline muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Käsitleb keerulisi probleeme. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused.
Šostakovitš elas kõike ühiskonnas toimuvat oma muusikas väga valuliselt läbi.
IV sümfoonia (1936) „Stalingradi sümfoonia” – kajastuvad Stalingradi kaitsmine, sõjakoledused, 1935. a repressioonide ja mõrvade laine, sealhulgas juutide hävitamine. Helilooja R. Štšedrin: “Kui teiste erialade inimesed peavad mõtlema, kuidas fašismiohvritele mälestust avaldada, ei ole muusikutel seda probleemi, tasub vaid mängida Šostakovitši IV sümfooniat.” Šostakovitš oli avastanud enda jaoks Mahleri sümfooniad, sealt ka mõjutusi: Väga suur orkester K: I osa algab kahe piinarikka karjega, mis annavad edasi helilooja hingeseisundit. Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid . Negatiivseid emotsioone kannab Šostakovitš muusikas sageli marss. Sümfoonia lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates – heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961. a. 1948 kanti Šostakovitš koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma Šostakovitši maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati “punaseks” ümber.
Paljude Šostakovitši teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel.
VII sümfoonia „ Leningradi sümfoonia” (1941) – Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. Šostakovitši hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult , vaikselt , hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema , muutub jõuetuks, hääbub.
IX sümf – “nõuetekohane”, nõukogude sõduri olemusest – lõbus, uljas , tantsuline, marsilik, nõme.
Šostakovitš oli 20. sajandi helilooja ning temagi teostes on avaldunud mitmed erinevad stiilid. Oma maa ja rahva valulise saatuse kujutamise kõrval leidub Šostakovitši loomingus ka hoopis pretensioonitumat nagu näiteks kaunis romantiline meloodia – Romanss filmist Kiin.

Olivier Messiaen

1908-1992
Messiaeni looming oli eksperimenteeriv. Tema teostel puuduvad vormilised piirjooned ja range organiseeritus, enamasti meetrumist väljas. Muusikas oli religioosne, teosed põhinesid piiblitsitaatidel ja linnulaulul.
Silmapaistev prantsuse helilooja, organist ja kompositsioonipedagoog.
Messiaeni looming kulgeb kolmnurgas katoliiklus – ornitoloogia – orient
KATOLIIKLUS – Pariisi Püha Kolmainu katedraali peaorganist üle 50 aasta.
Kristluse-teemad ja tung nirvaana -taoliste seisundite poole juhivad Messiaeni fantaasiat, suunavad otsima muusikalisi vahendeid religioosse müstika väljendamiseks.
Sellest saavad alguse mängud värvide, kordamiste ja mitmekihiliste harmooniatega.
LINNUD – koos ornitoloogidega uuris lindude laulu ja noodistas motiive sllest, milliseid kasutas oma teostes
INDIA RÜTMIKA – idamaade rütmi igal figuuril on personaalsus ja hing, mis toimivad maailmakõiksuse koosluses. Kadunud on traditsioonilised taktimõõdud: muusikalise rütmiimpulsi aluseks on lühikesed vältused, mille arv taktides pidevalt varieerub . See annab muusikale pideva voolavuse. Helilooja nihestab pulssi järjekindlalt, rõhulised ja rõhutamata taktiosad ei vaheldu enam nende reeglite järgi, millega me harjunud oleme. Rütmi – ja akordikorduste piirid ei lange täpselt kokku, muusika katkematul arenemisel tekib nn avatud vorm, kus puudub konkreetne lõpp, helilooja võib teose katkestada talle sobival kohal.
KVARTETT AEGADE LÕPUST
Teos sündis ja tuli esiettekandele (15.01.1941) vangilaagris Görlitzis (Sileesias) II maailmasõja päevil, kus Messiaen viibis. Filosoofilis -religioosne programm on võetud Johannese ilmutusraamatust: Ja ma nägin võimsat Inglit tulevat taevast maa peale, riietatud pilve. Ja vikerkaar oli tema pea kohal ning tema pale oli kui päike, tema jalad kui tulesambad. Ja Ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala maa peale ning tõstis oma parema käe taeva poole ja tõotas selle nimel, kes elab igavesti: aega enam ei kulu – kui on kosta seitsmenda Ingli häält, läheneb ka Jumala müsteerium.
Teos viiulile, klarnetile, tšellole ja klaverile (vangide seas leidus lisaks Messianile veel 3 pillimeest)
Messiaeni sümfoonilistest suurteostest on tuntuim „Turangalîla-sümfoonia“ (1946-48).Turangalîla on mitmetähenduslik sanskritikeelne sõna: turanga tähendab hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist ehk „aeg, mis jookseb nagu galopeeriv hobune“; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist , aga ka kõikehõlmavat armastust.
„Lindude ärkamine“ (1952-53), milles avaldub helilooja panteistlik maailmavaade (õpetus, mis samastab Jumala ja looduse), on kirjutatud klaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. „Tegelasteks“ on 39 Euroopas esinevat lindu , kelle laulule omaseid intonatsioone Messiaen muusikas kasutab. Järg „ Eksootilised linnud“, linnutemaatika ka klaveriteoses „Lindude kataloog“.
Heliloojana polnud Messiaen radikaalne helikeele uuendaja, tema teostes säilib traditsiooniliselt heakõlaline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslikult mõjub aga tema rütmikäsitlus.
Messiaen:„Rütm on oma olemuselt muutumine ja jaotamine. Muutumise ja jaotamise uurimine tähendab Aja uurimist . Aeg – mõõdetud, suhteline, psühholoogiline – on jagunenud tuhandel viisil. Vahetum meile on tuleviku igavene muutumine minevikuks. Igavikus selliseid probleeme enam ei esine.”

Minimalism

MINIMALISM ( ing k minimal music) levis 1960-1970 USA-s. Minimalismi iseloomustab tonaalne, heakõlaline ehk konsoneeriv helikeel, mis oli kontrastiks tolleaegse modernistliku avangardmuusika dissonantsidele. M on korduste muusika, mida iseloomustab algmaterjali nappus - üksikute muusikaliste ideede kordamine (järk-järguline, astmeline, varieerimine) pika aja jooksul, meditatiivsus (M nimetatud ka seisundimuusikaks) Muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad, iseloomulik on selgus, leidlikkus.

Steve Reich

1936
Minimalismi üks teerajajaid ja olulisemaid esindajaid. Alustas löökpilliõpingutega, lõpetas Cornelli ülikooli filosoofiaeriala, jätkas muusikaõpingutega Juilliardi muusikakoolis . Huvi Aasia ja Aafrika traditsiooniliste kultuuride vastu, siirdus Ghana ülikooli õppima Aafrika löökpille ning hiljem õppis Bali gamelanmuusikat, Jeruusalemmas uuris heebrea traditsioonilisi lauluvorme. Eksootilistest kultuuridest sai ta uusi impulsse rütmistruktuuride jaoks. Reich kasutas esimesena oma minimalistlikes teostes eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi makilinditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda ning nimetas sellist tehnikat faasinihke- tehnikaks, ka kontrollitud kaoseks. Seda kasutas teostes It`s Gonna Rain ( metafoor kardetavale tuumakatastroofile; algul kõlab 2-häälne faasinihe , lõpus kasvab 8-häälseks) ja Violin Phase, viiulile ja samal ajal kõlavale kolmerealisele salvestisele. Ka 2-häälne Clapping Music on üles ehitatud nihketehnikal. S. Reich nimetab minimalistlikku muusikat popmuusikaks intellektuaalidele.
Steve Reich Ensemble`ga koostöös on valminud paljud helilooja teostest. Sageli on ühte teosesse ühendatud nii elektroonilised pillid / aparaadid , olmemüra kui ka naturaalsed pillid. Üks selline teos on City Life, kus muu hulgas kõlavad originaalsalvestised 1993.a World Trade Center `i pommiplahvatusest tekkinud tulekahju-kaosest.
Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video- ooperid (The Cave )

Philip Glass

1937
On samuti minimalismi teerajaja ja olulisemaid esindajaid. Lõpetas Chicago ülikooli matemaatika ja filosoofiateaduskonna. Õppinud muusikat Juilliardi muusikakoolis. Pariisis puutus kokku filmimuusikaga, arranžeeris filmi jaoks india muusiku Ravi Shankari muusikat, mille kaudu sai aimu kaugete kultuuride traditsioonilisest muusikast, tekkis huvi eksootiliste kultuuride ja nende muusika vastu (hiljem eriti Aafrika ja Lõuna -Ameerika indiaanlaste muusika vastu).
Glass on loonud muusika mitmekümnele filmile. Erilisemaid neist on Koyaanisqatsi (hopi-indiaanlaste keeles - elu, mis on tasakaalust väljas): Nägemus kahe erinva maailma kokkupõrkest – linlik elu/tehnika ja looduskeskkond. Filmile loodud muusikat esitatakse ka live –variandina, muusikud mängivad, taustaks helitu film . Nii nagu Reich on ka Glass palju teoseid loonud koostöös oma ansambliga Philip Glass Ensemble.
Glass on maailmas tuntud minimalistliku ooperi loojana. Tema kuulsamad ooperid on portree-ooperid meestest, kes on mõjutanud oma aja sündmusi - Einstein on the Beach ; Satyagraha – ( sanskriti keeles tõe jõud) peategelaseks Mahatma Gandhi . Sisuks Lõuna-Aafrikas elavate hindude mäss rassistliku diskrimeerimise vastu.
Minimalistliku ooperi iseärasus on muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine. Seda asendab ühe fraasi või kujundi pidev kordamine. Tavaliselt ei ole tegemist lihtsa mehhaanilise kordamisega, vaid kindla korduste süsteemiga, kus kõlapilt varieerub, nt tänu muutvale seadele või rütmile.
Minimalistliku ooperi esindaja on ka USA helilooja John Adams 1947, kelle tuntumad teosed on ooperid Nixon in China ja The Death of Klinghoffer.
Kõik kolm mainitud heliloojat on populaarseimad nüüdisheliloojad maailmas.

Avangardism

(1945-1970)
Avangard – eesrindlik, juhtiv
Kunstis (muusikas) - rõhutatult uut taotlev, eksperimenteeriv suund, mis haarab stiililt väga erinevat. Eesmärgiks vabastada klassikalistest normidest.

John Cage

1912-1992
Muusikalise avangardismi tähtsamaid esindajaid, USA helilooja ja pianist. Cage`i stiili määratletakse enamasti sõnaga aleatoorika (alea-täring) – helilooming , kus suur roll on juhuslikkusel. Autor annab esitajale ainult üldised juhised ning jätab interpreedile üsna palju enda otsustada (kust alustada, kuhu lõpetada, mis tempo, milliseid partiisid valida jne). Sageli kasutab nn graafilist nooti, mis ei määra päris täpselt ei kõrguseid ega rütmi vaid annab erinevate joonte ja kujunditega edasi umbkaudse juhise teose esitamiseks .
Ebatraditsioonilised instrumendid (nt tühjad konservikarbid, elektrikell, kirjutusmasin, raadioaparaadid jne). Teos „Süit mänguklaverile” (1948). Ettevalmistatud klaver – Cage muutis klaveri kõlaomadusi keeltele mitmesuguste esemete asetamisega (klaasi-, kummi-, paberi-, metallitükid). Teos „Kontsert ettevalmistatud klaverile” – kõlaefektide rõhutamine, juhuslikkus.
Performance`id, happening `id – eri kunstide valdkondi ühendavad spontaansed, teatraalsed vaatemängud. I happeningi 1952 korraldas John Cage NY-s.
Paljud tema teoste esitused on nii või teisiti performance`id. Water music (1952) – lisaks klaverimängule tuleb pianistil teha veel mitmesuguseid muid toiminguid : valada mikrofoni ees vett sorinal kaussi, lülitada raadiot mitu korda sisse/välja, visata kaarte klaveri keeltele...
Teos 4`33``, mida tegelikult ei ole – interpreet tuleb lavale, istub klaveri taga 4`33`` ning lahkub , reaalne kõlapilt kujuneb tegelikult saalist kostvatest helidest (naginad, nuuskamised, köhatused...).

Pierre Boulez

1925
Prantsuse helilooja ja väljapaistev dirigent, serialismi rajaja.
Serialism on muusika kirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud lisaks helikõrgustele ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon . Tegemist on täiesti matemaatilise, rangelt organiseeritud muusikalise konstruktsiooniga. 12-helilisest seeriast on tehtud 11 võimalikku kuju ning paigutatud helide numbritena tabelisse nii, et tekib 12x12 maatriks . Samuti nummerdatakse 12 erinevat dünaamikaastet ning helivältust jne.

Karlheinz Stockhausen

1928
Saksa helilooja, oli esimene, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Töötas Kölni raadio stuudios.
Gesang der Jünglinge (1956) (noorukite laul) – teoses on miksitud kokku ühe poisi hääle mitmekordne salvestis ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid. Süntesaatoreid veel polnud.
Avangardismi iseloomustab: ratsionaalsus, lakoonilisus, konstruktiivsus, kõlaefektide rõhutamine, ülistatakse linlikku elulaadi, masinaid, liikumist.
J.Cage: „Kogu elujõuline kunst on ärritav. Kui ta seda ei ole ja muutub meeldivaks, pole tast enam kasu.”
14