innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika, kuigi mõnikord nähakse avangardmuusikana ka atonaalset eksperimentaalset muusikat 6) Seleta lahti, mida tähendab "ettevalmistatud ehk prepareeritud klaver"? Keelte vahele asetati erinevaid esemeid nt kruvisid ja naelu 7) Mis on aleatoorika? Juhuslikkuse muusika. a)nagu "täringimäng"-visati noodijoontele tinti ja nii loodigi muusikat. b) muusika on valmis aga esitamis järjekord on juhuslik. 8) Seleta lahti performance'i ja happening'i erinevus. Perfomance- siis kui etendus on enam-vähem ette valmistatud Happening- improviseeritud muusika, mis hõlmab ühteaegu kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika elemente 9) Mis on serialism ja kes tõi selle muusikasse? Pierre Boulez . Arenes välja
esindaja. Looming 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje
* Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusika taimelavaks. Avangardismi või modernismi alla mõistetakse teoseid, mis olid uuenduslikud aastatel 1945- 1970. 70-80-ndatel arenesid nii Euroopast, kui Ameerikast välja uued voolud: * Minimalism
avangardistideks või modernistideks · USA-s nimetati antud perioodi ekperimentaalmuusika ajastuks. JOHN CAGE (1912-1992) · USA helilooja, pianist, publitsist. Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid · LOOMING: o 1938 organiseerib esimese löökpilliorkestri ,,First construction". Seejärel ,,Second.." jne. o Ettevalmistatud klaver (prepared piano)- pilli kõlavõimaluste muutmine mitmesuguste esemetega. o Aleatoorika heliloomingu ja interpretatsiooni suund, kus määrav roll on juhuslikkusel o Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asupaik ja vältused määratakse juhuse läbi. Nt täringu veeretamisega või tindi pritsimisega noodipaberile o Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse see, kus interpreet teost alustab, mis tempogs mängib või mis partiisid esitab o Ebatratsioonilised instrumendid
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil
Avangardism. Nii Euroopas kui ka Ameerikas kerkib esile hulk heliloojaid, kes vastanduvad varasemale (uus kompositsioon ja pillikoosseis). Lõpolikult hüljati senised klassikalised vormid, nt sonett. Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi. *Darmstadt'is hakkasid toimuma suvekursused, kus tutvustati uut muusikat ning ideid, kuidas muusikat luua
Tabula Rasa (tõlkes puhas tahvel). Olles töödanud mitmete gruppidega, tutvus Vage koreograafia Merce Kunninhamiga. Koostöö Cage ja tantsugruppide vahel oli aastakümnete pikkune. MK: Litaania vaalale (Litaania tähendab tõlkes kirikuhümni) Sõjajärgne eksperimentaalne muusika Cage saavutas laiema tuntuse maailmastaabist just eksperimenteerides (uute võimaluste otsimine). See läks tema kolleegidele ja publikule üle. Cage stiili määratakse stiili alla, milleks on aleatoorika ehk eksperimentaalne muusika . Ladina keeles tähendab see täringut. Cage ise nimetas oma stiili määratlematuseks. Aleatoorika heliloomingus ja interpratsioonis oli suund juhuslikkusel. Autor annab esitajale üldised juhised noodikirjas, jättes esitajale suhteliselt palju otsustamist. Sinna alla kuulub nn. graafiline partituud (väliselt sarnane graafilise lehega). Teine võimalus aleatoorikat rakendada on esitamisel, kust interpreet alustab esitamist. Ebatraditsioonilised instrumendid
AVANGARDISM 19.saj Kunstis Vassili Kandinski Eksperimenteeriv ja rhutatult uut taotlev suund - stiililt erinev. Avangardistid eksperimenteerisid: ebatavaliste pillikoosseisudega uute kompositsioonitehnikatega elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud n...
a. Prantsusmaa, Avignon b. Teosed religioossed, kristlus ja panteism, traditsiooniline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslik rütmikäsitlus, loobub taktimõõtudest c. "Kvartett aegade lõpust" d. Orkestrimuusika "Turangalik sümfoonia", "Lindude ärkamine", "Eksootilised linnud" e. Klaverimuusika "Lindude kataloog" f. Õpilased Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen 33. Avangardism a. Ühendab endas erinevaid uusi kompositsioonitehnikaid(serialism, aleatoorika, pontillism, elektronmuusika), elektroonilised väljendusvahendid, hüljati klassikalised vormid, ebatavalised pillikoossseisud b. Serialism Muusika korrastatud süsteemiks matemaatilise täpsusega c. Aleatoorika Juhuslikkuse muusika. Võib kasutada teose kirjutamisel (noodid paberile juhuslikult), teose esitamisel (noodikirjas vaid üldised juhised) 34. John Cage a. USA, Los Angeles b. Scönbergi õpilane c
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
pikad teosed. Äärmuslikud orkestratsioon. tähelepanu ehk meeleolud ja inimese siseelule. punktmuusi kirglikud Märksõnadeks ka ja eneseväljendused. mass, konflikt, aleatoorika. jõetus. Konkreetne muusika (minimalis m).
Arvo Pärt Tema teosed paelusid leidlikkuse ja uudsete kõladega. Rakendas oma loomingusuusimaid kompositsioonitehnikaid: dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Muusika peamine mõjujõud on sisus. Pärdi teostele on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Ta muusika on sugestiivne, kaasahaarav ja kuulamapanev. Muusikalist paljusõnalisust selles pole, oma mõtted annab ta edasi lühidalt ja kontsentreeritult. I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks Arvo Pärdi muusika kasutamine Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia
b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste - Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos - Arnold Schönberg, teos "Kolm klaveripala" ?? 12. Mis stiilis kirjutas A. Honegger, tema kuulsaima teose sisu kirjutas neoklassitsismi stiilis, "Pacific 231" - antakse edasi auruveduri hääli 13. Mis stiilis kirjutas C. Orff, tema kuulsaima teose sisu stiilist pole aimugi, Rändil on neo-barokk :D "Carmina burana" - 13. sajandi käsikirja põhjal kirjutatud
ARVO PÄRT 1.Missugused suundumused iseloomustavad Pärdi varast loomeperioodi. Iseloomusta neid lühidalt ja nimeta tähtsamad teosed. 2.Kuula mõnda Pärdi uustonaalse perioodi teost. Millist nime kannab Pärdile iseloomulik muusikastiil, millega võitis ülemaailmse tuntuse. Kuula mõningaid teoseid ja iseloomusta neid. 3. Mis on sinu arvates Pärdi maailmakuulsuse põhjused? 1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummi...
Looming: · 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo ,,First Construction". Sellest kujunes hiljem sari (,,Second Construction"...) · Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pälvinud leiutis ettevalmistatud klaver (prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. · Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel · Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult (nt täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile) · Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab Ebatraditsioonilised instrumendid · Muusika tegemiseks sobib mistahes ese
20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. .... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid: Muusika tegemiseks sobib mistahes ese.
Arvo Pärt (1935) Sündis Rakveres. Õppis Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis. Konservatooriumi lõpetas 1963. aastal H. Elleri juures. Loominguline vabadus oli piiratud tema usuliste veendumuste tõttu, seepärast emigreerus 1980. aastal Berliini. Loomingus kasutab uusi kompositsiooni võtteid - dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Loomingu esimesel perioodil huvitub barokkmuusikast ja seob selle uuenduslikuga. Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pi...
Hilisromantism. Saksamaa, Austria. 19-saj lõpp-20 saj algus. Suur orkestrikooseis, ajaliselt pikad teosed, programmilisus. Anton Bruckner, Gestav Mahler. Impressionism. Pratsusmaa, 19.saj lõpp. Impressioon- mulje. Orestri kõlavärvide peened nüansid, värvilaigud, vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimh...
· Muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad · Kõik on viidus minimumini · Muusikas puudub areng · Toimub ühe kujundi/fraasi pidev kordamine · Rajaja Steve Reich · Steve Reich ,,Violin Phase" · Steve Reich ,,Music for 18 Musicains · Steve Reich ,,Different Trains" · Steve Reich ,,City Life" · Steve Reivh ,,The Cave" AVAGARDISM · Elektroonilised vahendid · John Cage ,,First Construcktion" · John Cage ,,Prepareeritud klaviir" · John Cage Aleatoorika · John Cage ,,Credo in Us" · John Cage ,,Water music" · John Cage ,,4,33"
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võtti...
põhjendatud valikute tegemisel, tahe luua tugevaid ja unikaalseid konstruktsioone, ebatrditsioonilised instrumendid Erinevad tehnikad ja meetodid: Aleatoorika John Cage 4'33'', Imaginary Landscapes Sonoristika klastrid e (EKSPERIMENTAAL) For the prepared piano kõlaväljad Talvemustrid - Virmalised Veljo Tormis Sequenza I-XIV
Selle tähtsus? Ooper Bogy ja Bess tähistab Ameerika rahvusooperi sündi. Ooperis on püütud tõetruult kujutada Ameerika mustanahaliste elu. Muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. 4. Avangardism ja John Gage Millal ja kus: 1945.-1970. aastatel; peamiselt Euroopas ja Ameerikas, kuid ka Jaapanis ja Argentiinas. Missugune: Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see ühendas uusi kompositsioonitehnikaid: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Iseloomusta teost 4:33? (vaata õpiku väljavõtteid - pilte) Muusikat teeb publik. Kokkuvõte: Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin[1989-1937] (Ainult klaveri mäng, muljete kunst) · ,,Polero" Maurice Ravel [1875-1937] (Trumm, puhkpill, kogu aeg on sama rütm ´´Polero rütm´´) · ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg [1874-1951] (Keegi räägib midagi; sünged toonid
Sellist kôiki muusikalisi väljendusvahendeid hôlmavat seeriatehnikat nim. Serialismiks. Selline tehnika on väga täpne ja improvisatsioonile pole kohta. John Cage on `helilooja', kelle klaveri ettevalmistus seisnes selles, et asetas keeltele igast ebatraditsioonilisi vidinaid (polte, kumme, klaastükke), mistôttu esitatava muusika kôla jäi suuresti juhuse otsustada. Klaveriteos 4'33" niisama palju aega seisis tumma klaveri ees. Temast kuhunes välja aleatoorika, mille aluseks on kordumatus ja juhus ühtegi teost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. *avangardistid eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisudega, uute kompositsioonitehnikatega, elektrooniliste vahenditega*eesmärgiks vabaneda klassikalistest normidest*rõhutatult uut taotlev*haarab stiililt väga erinevat*ratsionaalne, lakooniline, kõlaefekte rõhutav John Cage:USA avangardistlik helilooja, pianist ja publitsist;20. saj. muusikalise avangardismi
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutam...
õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajasse muusikasse 1976, pärast pikka vaikusperioodi valmis klaveriminiatuur “Für Alina” Tintinnabul Tuntumad teosed: “Spiegel im spiegel”, “Fratres”, "Cantus in memoriam Benjamin Britten" ja "Tabula rasa" Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · L...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja...
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli helilooming...
bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga serialism seeriale allutatakse kõik muusika omadused (rütm, dünaamika jne) aleatoorika ja musique concrete konkreetne muusika salvestatud helidest -kuidas kirjeldaksid seda muusikat? Uudne, võõras -Nimeta 3 avangardistlikku heliloojat John Cage Pierre Boulez Karlheinz Stockhausen 8. Minimalism -millised on minimalistliku muusika tunnused (5) Minimaalne algmaterjal Lühikesed ja lihtsad muusikalised kujundid Teemaarenduse puudumine Palju kordusi Heakõlaline helikeel -nimeta minimalistlikke heliloojaid (2) Steve Reich Philip Glass 9
tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10. Atonaalne muusika muusikas puudub tonaalsus ehk (nö helistiku puudumine). 11. Aleatoorika - on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. 12. Ekspressionismi kuulsaim helilooja Arnold Schönberg Ekspressionismi kuulsaim teos - ,,Kolm klaveripala" 13. Arthur Honegger kirjutas neoklassitsismi perioodil, süvendatult huvist kirjutas ta keskaja ja renessansi ajast. Kuulsaim teos ,,Pacific 231", selles antakse edasi auruveduri hääli, teosest sai tehnikaajastu sümbol, mis tõi autorile rahvusvahelise tuntuse.
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
John Cage (5. september 1912, Los Angeles 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (prepared piano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms. John Cage'i küpset loomingut on määratletud mõistetega: aleatoorika juhuslikkuse rakendamine teose kirjutamisel (nootide asukoht noodijoonestikul määratakse juhuslike operatsioonidega) või esitatamisel (noodikirjas...
Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas. Pärast kollaazteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummiseisu. 1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed
Muusika kuulamine Steve Reich "City Life" Pala areneb nende väljendusvahendite kaudu, mis muutuvad. Lugu oli rütmikas. Dünaamika kaudu väga see lugu ei arenenud. Väga palju erinevaid tämbreid (taksouksed, metroohääled). Enam pole oluline meloodia. 20. sajandil ühtne stiil puudub, sest : 1) suured katastroofia sundisid kunstnikke pidevalt uute lahenduste, uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini. Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm. Uued kompositsioonivõtted Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid. Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul. Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras. Elekt...
Sajani II vabamalt. Tihti luuakse koos kõlapildiga ka uus ja Georg Gershwin, Béla Bartók, Carl Orff, kasutuselevõtt. Uued komponeerimistehnikad: dodekafoonia, serialism, tehnilisteks lahendusteks. pooles ilmuvad vibrafon, ettevalmistatud kordumatu teose ülesehitus, lisades sellele uuele Sergei Prokofjev, Benjamin Britten, Alfred sonorism, pointillism, aleatoorika jt. Alustatakse kõrgkultuuri allutamist klaver (prepared piano), elektrikitarr, tehnoloogiale rajatud visuaalefekte. Schnittke, John Cage, Krzysztof Penderecki, süstemaatilise turunduse põhimõtetele
* Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardism Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusika taimelavaks. Avangardismi või modernismi alla mõistetakse teoseid, mis olid uuenduslikud aastatel 1945-1970. 70-80-ndatel arenesid nii Euroopast, kui Ameerikast välja uued voolud: * Minimalism
sajandil elanud Purcelli kõrval mainekamaid heliloojaid.1945.aastal kirjutas Britten ooperi ,, Perter Grimes", mis kohe maailmakuulsaks sai. Silmapaistev on ka ,,Sõjareekviem". Tuginedes inglise traditsioonidele arendas ta välja tõiesti omanäolise helikeele. Avangardism algab Prantsusmaal sündinud Edgar Varese'i loominguga, kes tegutses USA's. 1950. Aastate lõpul kujunes väga mõistupärasele serialismile vastukaalusks aleatoorika. Karl stockhauseni aleatoorilises ,,Klaveripalas XI" on muusika osade üldsine järjestus helilooja pooltfikseeritud, kuid detailid kujundab pianist ettekande ajal ise.Aleatoorilise meetodi pooldajad lähtusid suurel määral ameerika helilooja John Cage'i seisukohtadest. Aleatooriline looelaad tõi endaga kaasa ka traditsioonilise instrumendikoosseisu ebahariliku laienemise. Stuudiotehnika areng lõi 1950 aastatel soodsa pinnase nn konkreetse muusika tekkimiseks
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naases helilooja kodumaale, Eestisse.Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Modest Mussorgski helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid.ooper "Boriss Godunov"soololaulude tsükkel "Lastetuba"klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt""Päikeseta", Ajalooline rahvadraama. Pjotr Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti:"Luikede järv""Uinuv kaunitar""Pähklipureja". ,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi arendades panid aluse serialismile. Hilisromantismi iseloomustavad ebapüsivad, rohkete kromatismidega harmooniad ja tonaalsuse mõiste avardamine. Gustav Mahler- 9
sümfonist Heino Eller (1887-1970). Nende puhul on tegemist juba tõeliselt rahvusliku muusikaga. XX sajandi kahe esimese kümnendiga mängitakse eestimaises heliloomingus läbi kogu õhtumaine muusikaajalugu, klassikalistest vormidest kuni toonase euroopa moodsate vooludeni (polütonaalsus!). Eesti heliloomingule jääbki omaseks justkui kõigi ajastute eksisteerimine ühes ajahetkes: rahvusromantilist muusikat kirjutatakse veel 1960. aastatel, kõrvuti dodekafoonia, aleatoorika ja teiste tollaste vooludega. 1919 asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus ning siit alates saab rääkida ka heliloojate koolkondadest: Tartus Heino Elleri omast, mis on orienteeritud sümfoonilisele muusikale ja selle seosele rahvuslikkusega ning Tallinna koolkonnast, mille eesotsas on prof Artur Kapp, see tugineb klassikalisele mõttemaailmale, koolkonnas annavad tooni kooriheliloojad. 1930. aastatel sai oluliseks helilooja oma nägu, omapärane muusikaline mõtlemine. Eriti
Arvo Pärt on helilooja, keda tema varase perioodi loomingu põhjal peetakse nn nõukogude avangardi üheks radikaalseimaks esindajaks ning kelle looming on läbi teinud ulatusliku arenguprotsessi. Tema esimene loomeperiood koosnes neoklassitsistlikust klaverimuusikast. Järgmist kümmet aastat iseloomustab individuaalne lähenemine tähtsaimatele avangardistlikele tehnikatele, nagu dodekafoonia, helimassiivide komponeerimine, aleatoorika ja kollaazitehnika. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud
Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Seeriamuusika ühe avaldumisvormina tekkis püantillism ehk punktmuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate istrumentide vahel ära. Niiviisi kirjutatud muusika puhul koosneb iga instrumendi partii ansamblis või orkestris tõepoolest ainult üksikutest nootidest ehk ’’punktidest’’. 33. Aleatoorika on loomemeetod, mille aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. Heliloojad pöördusid minimalismi puhul tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kuid võrrelduna nt klassitsismi või romantismiga hoopis teisel tasandil. Nagu stiili nimetuski ütleb, on kasutatav muusikaline materjal selles viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35
Selle termini mõiste hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära. 33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika. Selle loomemeetodi aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. 1960. aastatel tekib muusikas avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil-minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kasutatav muusikaline materjal on viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus - seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
