Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine. Läbi aegade on seda pilli mänginud mehed, kuid viimastel aastakümnetel on pilli tehnoloogiliselt täiustatud, et seda saavad mängida ka naised. Pilli torustiku pikkus 59m. Orkestrisse võeti metsasarv 17.sajandi lõpul. Metsasarv on Fpill. Hääleulatus Esc3. Pilli tämber on väljendusrikkam keskmises registris. Siin kõlab pill pehmelt ja kandvalt. Metsasarvele sobivad eriit laulvad ja meloodilised muusikalõigud. Metsasarve mängija peab omama head füüsist,tugevaid huuli ja suurt kopsumahtu. Eesti tuntuimad metsasarvemängijaid on rait Eriksson, Vigo Uusmäe
Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc
..........................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .............................
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille
Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik
Saksofoni registrid: Madal laeva signaal, jõuline. Ei saa vaikselt mängida. Keskmine Kõrge Läbitungiv, kriiskav Saksofoniga on raske mängida vaikselt madalas registris. Subtone tehnika võimaldab seda mängida, kuid toon kannatab. VASKPUHKPILLID Jaotus: 1. Transponeeritavad · Metsasarved · Trompetid Mittetransponeeritavad · Tromboon · Tuuba 2. Huulik · Kausjas trompet, tromboon, tuuba · Koonuseline metsasarv Mida kitsam on huulik, seda eredam on tämber 3. Ülemhelide põhinoodi järgi Trompet ei saa, ülejäänud saavad Tuubapillideks nim. kõiki pille, mis saavad mängida ülemheli põhinooti. Vanasti sai mängida ainult ülemhelide rida. Naturaalpillid METSASARV Sarvedest tehtud või sarvekujulised pillid on erakordselt vanad. Ka tänane metsasarv omab nendega kaugeid sidemeid. Mitmesugused naturaalsarved. Nende ajalooline eellane oli
noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill 7 tõmmiktoru asendit
Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning
Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1. Milliste esituskoosseisude puhul pole tegemist ansambliga? 2. Tuleta meelde, millised muusikalised mõisted on veel seotud ladinakeelsete arvsõnadega. 3. Tuleta meelde, milline on rock-bändi koosseis. 4
sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukanal vastavalt kas lüheneb või pikeneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt. Sellist mänguvõtet nimetatakse glissando'ks . Tromboon on üks vanimatest orkestipillidest ning tänapäeval kasutatakse trombooni jazzmuusikas. Eesti tuntud trombonistid on Heikki Kalaus, Aabi Ausmaa ja Väino Põllu.
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes
Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2
9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett Keelpillikvartett Keelpillitrio Klaveritrio Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste "ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna "bänd".
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt). Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja
Barokk 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka ...
" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav. Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks- see õhkkond mis kontserti ajal tekkis oli hingematvalt sügav ja ilus. Tõeliselt hea algus kohe-kohe algavale jõuluajale. Oleks võimalust, läheksin ka teist korda seda sama kontserti kuulama.
Kontserdiarvustus TTÜ Puhkpilliorkester ''Klassikaga uude aastasse'' Külastasin 15. Jaanuaril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri uusaastakontserdil ''Klassikaga uude aastasse''. Orkester esines Tallinna Tehnikaülikooli aulas ja kokku kestis umbes poolteist tundi. Kavas oli ettenähtud klassikaline puhkpillimuusika. Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt te...
sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Pillid Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. http://www.youtube.com/watch? v=m7Eeeh1IqVE&feature=related Muusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr oli tantsusüit (mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele). Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga
algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. Tavakoosseisule lisati ka oboe, inglisarv, metsasarv, hulgaliselt löökpille, lisaks osalesid segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ja Rolf Uusväri orelil (kantaat "Küsi eneselt".) Messi puhul oli oluline muusika ja laval nähtava kooslus, kunstnik Kaarel Karisma tegeles lavakujundusega, mis pidi looma müstilise ja uudse keskkonna Messi muusika saateks. Vaadates/kuulates Grünbergi loomingut Messi-aegadest, on näha, et juba siis oli kompositsioon ja muusika tema jaoks olulisemad kui sõnad. Oma ,,sõnumit" annab ta edasi heli, mitte sõnaga
kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja
Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kirikute ja kloostrite juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi. INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit , orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. UUSAJA MUUSIKA: Uusaja muusika jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. Renessanss viis kapitalismile, see tekkis tööstuse ja majanduse arenguga. Muudatused muusikas Kui varem valitses vaimulik muusika, siis nüüd ilmalik homofooniline ja polüfooniline muusika.
II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009.
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris?
põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini
võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat.
Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks. Tromboonil on seitse positsiooni, millega saavutatakse põhitooni madaldumist kolme tooni ulatuses. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. 19.sajandil anti tromboonidele ka ventiilid. Ventiilide avamise ja sulgemisega saab õhusammast lühendada-pikendada. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem siiski ainult kulissiga tromboone, Tänapäevane tromboon kujunes välja 15
Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus
1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madala...
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud 1966 Prantsusmaal. Õhtu Straussiga (Vanemuise Sümfooniaorkester) Muusikajuht ja peadirigent -Paul Mägi Kontsertimeister Kristel Eeroja-Põldoja Sümfooniaorkestri kooslus :I viiul, Oboe, II viiul , Klarnet, Fagott, metsasarv,vioola, tsello, kontrabass, harf, flööt, trompet, tromboon, tuuba, löökriistad. Orkester oli võimas ning mängis väga hästi. Solistide hääl jai ainult kohati väheke tahaplaanile ning muusika mängis sellest üle. Orkestril oli suurepärane koostöö ja mulje jäi vägahea. Kõige parema effekti andsid muusikale siiski viiulid . Teatris olid esimesel korrusel kõik kohad välja müüdud ning rõdul olid enamik kohad ka hõivatud
Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria
Progressiivne jazz 1940. aastail ilmus bebop'i kõrvale veel üks uuendus jazz'is progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud. Teerajaks progressiivse jazz'ini oli pianist Stan Kenton. Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940. lõpus kujunes bebop'ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv, flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist. Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop'i, mille kõrvalzanriteks said funky ja soul jazz
-Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd hakati laulma emakeeles ja koos orelisaatega. Laulda võis istudes, laulud olid madalamad. Uus kirikukord nõudis oreleid, Saksamaal sai reformatsioon alguse, seetõttu ka orelite valmistamine. -Orelil on 2-5 manuaali (klaviatuuri), erinevad registrid tämbrite muutmiseks,
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Instrumentaalmuusikas nimetatakse pillikoosseise järgmiselt: Keelpillitrio viiul, vioola (alt I, II), tsello Klaveritrio viiul, tsello, klaver Keelpillitvartett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Klaverikvintett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Samas sageli kasutatakse ,,ansambel" nimetamiseks erinevaid sõnu nagu; rock- ja popmuusikas ning levimuusikas sõna ,,bänd". Rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks. Üheks ansambliliigiks võib nimetada sõna ,,stomp" (inglise keeles trampima, trampides tantsima), kus rütme lüüakse jalaga või madistatakse erinevate esemetega nt: harjad, ämbrid, prügikonteinerid, ajalehed, mis koos tekitavad huvitavad kõlavärvid ja rütmikombinatsioonid ning koos lavalise
Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes. Süit (suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla mistahes koosseisule (Orkestrile, klavessiinile, lautole, viiulile) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite - erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega.
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett Polüfoonia ja Fuuga See on mitmehäälsus, kus ühendatakse iseseisvad võrdõiguslikud hääled. Luuakse kompositsioonitehnika põhjal mida nimetatakse kontrapunktiks. Fuuga on polüfoonilise muusika täiuslikem vorm. See on välja kasvanud kaanonits. Fuugas astuvad hääled sisse sama teemaga erinevatel aegadel
orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv,klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. klavessiin
Arcangelo Corelli (16531713) concerto grosso zanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid. Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile..) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega.
· Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin Elas Pariisis ja oli kuulsaim sansioonimeister. 1.) Programmsansoon 2.) Ulatuslikud laulud 3.) Helimaalitehnika 4.) Looduspildid või olustikustseenid Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil. Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer ( millest arenes oboe ), dulcian ( millest arenes fagott ), krummhorn, trompet, tromboon. ( pommer ) ( dulcian )
HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009 Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda j...
Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet On vaskpuhkpilli rühma kõige kõrgem pill. Eelkäiad võib leida kõikjalt. Pragune pill on aga pärit 19 saj. Trompetil on särav ning pidulik kõla. Tänapäeval esineb nii soolos,orkestris,sümfooniaorkestris ja ka sõjaväeorkestris. Trompetit on raske puhuda,peab olema hea huultetöö. Tuntumad mängijad on Indrek Vilu, Priit Aimla, Jüri Leiter. Metsasarv Kõige suurema mänguulatusega vaskpill,ligi 4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus
MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD . ALGUS Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL. Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks. Muinasaeg ehk esiaeg See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel KIVIAEG - PRONKSIAEG RAUAAEG. Muinasaeg muusikas Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused. Milline oli muinasaeg muusikas? Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas zestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
