1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika
melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos! Viimane atonaalne teos "Õnnelik käsi". Atonaalsus hakkas end ammendama, oli vaja mingit süsteemi. III Seeriatehnika periood Dodekafoonia Aluseks on 12-heliline seeriua ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on, et ükski neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. Esimene üleni seeriatehnikas teos on Klaveritüit op 25. Seeriat võib kasutada neljal kujul: algkuju, tagurpidi, inversioon, peegelkuju tagantpoolt ettepoole mängituna. Shönbergi järgi see on vormide perekond. Seeriat saab veel transponeerida 11 erinevasse helikõrgusesse
5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja.
Arvo Pärt ja tema muutused muusikas Arvo Pärti võib pidada väga tuntud ja hinnatud heliloojaks nii Eesti kui ka maailma mastaabis. Juba 14-15 aastaselt suutis ta komponeerida ning tema kohta on öeldud, et ta ,,raputab noote varrukast". Pärt on kirjutanud muusikat nii teatrile kui filmile. Tema muusikaline looming pole aga alati olnud ühesugune. Arvo Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Tema esimese perioodi tööd olid neoklassitsislikus stiilis ning dodekafoonilised. Esimese perioodi näidetena võiks nimetada näiteks ,,Perpetuum mobile", mis on ühtlasi tema tuntuim teos sellest perioodist ning ,,Collage teemal B-A-C-H", mis on kirjutatud ajal, mil Pärt hakkas kasutama kollaazitehnikat (see tähendab, et ühes teoses võib kõlada mitme ajastu muusikastiile). Esimene nimetatutest on haarava kõlaga, alates vaikselt ning muutudes järjest rõhuvamaks. Minu jaoks on see teos liiga kriipiv ja hirmutava olemusega nin...
tähendab ladina keeles expressio- väljendus. Tendentsid: Muusikas on oluline tunnete ja mõtete väljendamine. Omane on süvendatud huvi inimese siseelus toimuva vastu- inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss, jõuetus, mängu tulevad ka deemonlikud jõud. Kunstis kujutati kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid,
SEERIATEHNIKA PERIOOD 21. Rühmitus Kuuik a. Prantsusmaal kujunenud heliloojate rühmitus b. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulene c. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse (provotseerisid) 22. Ekspressionism a. Keskendus ühiskonna inetutele külgedele, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid, atonaalne muusika, dodekafoonia, raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a
II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja
Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". 3. Neoklassitsism Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Neoklassitsismil oli kindel joonis ja vorm. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu
Ekspressionism Ekspressionism muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles.
Elu Sveitsis ja Prantsusmaal II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York) 1945 USA kodakonsus ... Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist.
Hiljem, kui ta esimest korda bebop’i (džässmuusika stiil, mis tekkis 1940’ndatel. Stiil on lärmakas ja keeruline) kuulis, hakkas teda džassmuusika huvitama. Siis läks ta õppima kitarri. 16-aastaselt omandas ta filosoofia hariduse. Ta mängis džässi oma sõpradega nädalavahetuseti, kui tal ei olnud kooli. Ta hakkas katsetama asjadega, et tekitada häält. 1960ndad See oli esimene kord, mil Steve Reich kuulis sellisest asjast nagu kaheteisthelitehnika ehk dodekafoonia. Dodekafoonia on 12 järjestikusest helist koosnev pala. Toon siinkohal näite dodekafooniast: https://www.youtube.com/watch?v=jn7Ud_8-xk8 Kuuekümnendatel tegi ta ka filmidele tunnusmeloodiaid. Siis kirjutas ta ka oma esimese loo “It’s gonna rain”. Tal tuli esimest korda välja see, et hääled hakkasid koos minema, aga üks hetk olid nad vastupidid ja siis sulandusid jälle kokku. Selle parimaid näiteid on “Piano phase”.
Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;) Uus-Viini koolkond- grupp heliloojaid, kes 20 sajandi alguses koondusid kokku eesmärgiga muusikat uuendada ja igaveseks muuta. Atonaalsus - dissoneeriv e. mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika.
Arvo Pärt (1935) Sündis Rakveres. Õppis Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis. Konservatooriumi lõpetas 1963. aastal H. Elleri juures. Loominguline vabadus oli piiratud tema usuliste veendumuste tõttu, seepärast emigreerus 1980. aastal Berliini. Loomingus kasutab uusi kompositsiooni võtteid - dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Loomingu esimesel perioodil huvitub barokkmuusikast ja seob selle uuenduslikuga. Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle
ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) Sünd Viinis. Pani alusemuusikalistele uuendustele. Ekspressionismi, atonaalse muusika, dodekafoonia rajaja. Sünd saapavabrikandi peres, hea haridus. 8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär on muljetavaldav nii helilooja, dirigendi kui ka pedagogina.juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna
II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada
· Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus · Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Oskus näha inetuses ilu · Uus viini koolkond: Schönberg, Berg, Weber SCHÖNBERG · Juudi päritolu austerlane · Iseõppija · 4 loominguperioodi: totaalne, üleminek atoonsusele, seeriatehnika periood, mitme stiili koostoime · Dodekafoonia < tema kompositsioonitehnika o Heliteose aluseks 12-heline seeria, mis sisaldab kõiki oktavi pooltoone o Seerial on 4 kasutusvõimalust(algkuju, vähikäik, peegel, vähikäik peeglis) GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises) · Rhapsody in blue< II tuntuim klaverimkontsert(kõlab kui euroopalik muusika, kui ka blues) · Suutis ühendada EU vanad traditsioonid USA omadega · Borgy and Bess o 1 USA ooper
15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed. I MS järgne Euroopa, seda kirjeldavad hoidumine äärmuslikest emotsioonidest, harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine. Stravinski- balletid ,,Tulilind" Milhaud- balletid ,,Salat" Kuuiku loomingut iseloomustas: - liigse komplitseerituse vältimine - futuristlik tehnikaimetlus - suurlinliku primitiivse energia peegeldamine - irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse 16) Ekspressionism, anatoolne tehnika, seeriatehnika e dodekafoonia? Ekspress. Huvi all inimese alateadvuslik pool, mida lahati kuni sünnihetkeni välja. Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, oskus näha ilu inetuses, narrikultus. Anatoolne tehnika: Kooskõlad pingestuvad, süvenevad neurootilised meeleolud, helistikutunnetus nõrgeneb jätkuvalt. Seeriatehnika: Dodekafoonia, kasutatakse 12-helilist seeriat, kõiki 12 nooti. Ükski ei tohi korduda, enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. 17)Heliloojad, tippteosed 20.saj I pool
uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini. Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm. Uued kompositsioonivõtted Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid. Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul. Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras. Elektronmuusika - (konkreetne muusika) muusika, mille loomisel kasutatakse erinevaid elektrilisi vahendeid (heligenekad, kajamasinad jne), mille helid lindistatakse ja monteeritakse. Elektrofooniline muusika - muusika, mille loomisel salvestatakse loodushelisid, mis hiljem monteeritakse. Prepareeritud instrument - pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil.
Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti programmiline inimese siseelu vastu, äärmuslikest muusika, peamine tonaalsuse kadumine, emotsioonidest, selge Iseloomulik tähelepanu peenetel tekkis dodekafoonia. meloodiline joonis, detailidel, kindla heliloojate teostes pole piirjoonega meloodia mõtet otsida ühiseid asendub jooni, harmoonia kooskõladega. lihtsustamine.
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis
mitmekesine;rohkem kammermuusikat ja koorilaule,allikaks sageli rahvaviisid;lüüriline;stiili poolest vaoshoitud,kuid ilmekas;tundlik,kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Klaveripala"Vana kannel", ,,Bukoolika" (sümf. Teos) 4. Kirjelda Veljo Tormise loometeed: millised stiilid ja võtted on loomingus esindatud? Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani. Tormis väitis, et rahvaviisid kasutavad hoopis teda.Püüdis rahvalaule vahendada rahvale 6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Unustatud rahvad" 7
Milton Babbitt Milton Babbiti oli ameerika modernistist helilooja, muusikateoreetik ja üks esimesi ameeriklasi, kes kirjutasid elektrooniliselt sünteesitud muusikat. Babbitt, toetudes dodekafoonia meetodile, laiendas muusika tehnikat kestvuses ja dünaamikas. Varajane elu ja koolitee Babitt sündis 10. mail 1916, Philadelphias, kuid kasvas üles Jackson, Mississippis. Ta isa oli matemaatik Albert Babbitt ja ema oli Sarah Potamkin. 4-aastaselt õppis ta mängima viiulit ja hiljem ka saksofoni. 13- aastaselt võitis kohaliku loomemuusika võistluse. Ta osales paljudel jazzi ja teiste muusika stiilide üritustel.
Siit tulebki näide sellest, et kaheldi jumala olemasolus ja selles, et ta inimesi aitab. Ooperi lõpus peab veel nende poeg nägema oma ema laipa, mida ta sõbrad talle näitavad. Ooper keskendubki inimhingedele ja tegelaste erinevatele karakteritele. Läbi ooperi on õhkkond tume ja sünge. 4.Uus Viini Koolkond, millest tuleb nimi? Anton Webern, Arnold Schönberg, Alban Berg Tegutsesid enamasti Viinis. Võtsid eeskuju Viini koolkonnast. Loodi muusika arendamiseks. 5.Dodekafoonia, kes ja millal välja töötas? Kirjelda ja loetle dod seeria peamisi tunnuseid. dodeka-12 phonos- heli. ehk siis kaksteisthelitehnika. Schönberg tötas välja peale vaikimisperioodi(1923), et korrastada atonaalsust. Seeria koosneb 12 kromaatilisest helist, mille algse järjekorra määrab helilooja. Ei tohi sisaldada tonaalseid elemente. Helirida võib transpodeerida ja viia teise registrisse, samuti oli kasutusel peegel,vähi,vähipeegel käik. 6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist"
Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt
Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides 3-periood Jõuab dodekafooniani Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria´ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 21 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi kordudda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 4-periood-hiline periood ,,Ellujäänu Varssavist" Tekst on kokku pandud mitme sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest.i
Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse
/ · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk Richard Strauss ( kirjutas 10 oratoorium retsiteerimist; aastat) "Kuningas dodekafoonia- · sümfooniline poeem Oidipus" kõigi 12 heli "Don Juan " Maurice Ravel · ooper kasutamine · ooper "Salome" Ballett "Daphnis järjekorras) "Elupõletaja
Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. ... Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. ... Ooper "Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood
Arvo Pärt Tema teosed paelusid leidlikkuse ja uudsete kõladega. Rakendas oma loomingusuusimaid kompositsioonitehnikaid: dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Muusika peamine mõjujõud on sisus. Pärdi teostele on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Ta muusika on sugestiivne, kaasahaarav ja kuulamapanev. Muusikalist paljusõnalisust selles pole, oma mõtted annab ta edasi lühidalt ja kontsentreeritult. I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile
ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith 25. P
* Minimalism. __ dissoneeriv helikeel, mis oli omane * Postmodernism. avangardismile, asendus heakõlalisega. Komplitseerituse asemele tulid 2 nn. stiili: * Uustonaalsus. * Neoromantsim. John Cage (1912-1992) Avangardistlik helilooja, Pärit Los Angelesest. Oli Schönbergi õpilane. Atonaalsus helide ja akordide olematus põhihelist, toonikast puudub helistiku tunnetus. Dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12 heliline seeria, mis sisaldab kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Serialism (põhiheli on jo-aste) arenes välja dodekafooniast, muusikaline materjal on korrastatud matemaatilise täpsusega. Cage leiutis ettevalmistatud- ehk prepareeritud klaver (pilli kõlavõimalusi muudetakse klaverikeeltele või keelte vahele mitmesuguste erinevate esemete asetamisega).
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse
koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1)Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga). 2)Collage. 3)Tintinnabuli ehk kellukeste tehnika. Muusika on seotud religiooniga. Tintinnabuli muusikas on palju pp ja pause. Muusika meenutab mediteerimist. Seal puuduvad kontrastid. Faktuur on õhuline. Esituskoosseis on väike. Tintinnabuli muusika on polüfooniline (mitmehäälne). Seal on ühendatud 2 muusikalist kihti. Viisiliin ehk cantus ja foon ehk kolmkõlanoodid. Viisiliin
19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks Arvo Pärdi muusika kasutamine Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides Tunnustused 2007
Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna teine läks ülihästi. Kooriliikumine oli aktiivsem Lõuna- Eestis. Arvo Pärt Kuulsaim Eesti helilooja maailmas. Sündis Paides, kuid lapsepõlve veetis Rakveres. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1963. Aastal. Siirdus elama Berliini , sest tema loominguvabadust piirati usuliste vaadete tõttu. 1980 aastal. Juba tema esimesed olid väga avangarlistlikud uuenduslikud, sest kasutas erinevaid kaasaegseid tehnikaid. 1) Aletoorika-juhus on aluseks 2) Dodekafoonia- selle meetodi aluseks 12 heli, millest ükski ei tohi korduda enne kui kõik teised 11 kõlanud 3) Kollaaz- vanade meistrite teosed uues kuues. Kõikidel tema teostel on sügav psühholoogiline sisu ning pinge. Tema tuntumad teosed: 2 sümfooniat,klaveriteos ''aliinale'' ning lavamuusikanäidetest muusikat lühifilmidele. II perioodi teosed kasutas kellukeste ehk tintinnabuli, kus on väga oluline koht kolmkõlal. Sellises muusikas on rohkesi pause ja pianissimot
Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”)
Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18
karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18
• Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern Serialism – peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid “Viis pala orkestrile” Schönberg, Berg, Webern – Uus Viini koolkond! Matemaatiline kord!
muusikastiil, millega võitis ülemaailmse tuntuse. Kuula mõningaid teoseid ja iseloomusta neid. 3. Mis on sinu arvates Pärdi maailmakuulsuse põhjused? 1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks
· Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! · Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani · Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. · Algkuju · Tagurpidi (vähikäik) · Peegelkuju · Peegelkuju vähikäigus · Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. · Ooper ,,Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood
Peterburg Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures Peterburi Ülikool õigusteadused Elu Sveitsis ja Prantsusmaal II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York) 1945 USA kodakonsus Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming: Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos
Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja Paavo Heininen on oma raamatus ,,Serialism" sõnastanud 3 erinevat serialismi meetodi kolm arengufaasi. Multidimensionaalne serialism Polümoduleeriv serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast: Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit. Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900-ndate aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsuse. Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks põhiperioodiks: 1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood
Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata.
· Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et oktavi 12 nooti täielikult võrdsed ja tingimus on, et üksiki neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud · Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus)
tõttu Lisaks Eestile on esitatud teost väga palju ka mujal maailmas Kasutatud kirjandus http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/94/Arvo_ P%C3%A4rt.jpg/480px-Arvo_P%C3%A4rt.jpg http:// d29ci68ykuu27r.cloudfront.net/product/Look-Inside/covers/195 57034.jpg http://www.arvopart.ee/pood http:// epl.delfi.ee/news/kultuur/leida-laius-loi-talle-lahedase-ukuaru .d?id=64801970 http://et.wikipedia.org/wiki/Avangardism_(muusika ) http://et.wikipedia.org/wiki/Dodekafoonia http://et.wikipedia.org/wiki/Aleatoorika http://et.wikipedia.org/wiki/Tintinnabuli http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt AITÄH KUULAMAST!
EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn. Uus-Viini koolkond: 5 klaveripala op 23; Kuu- hirmu ja ängi meeleolud, huvi A.Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu
Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest
Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed.
Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad teosed just sel perioodil, suur tuntus tekkis Berliini missaga, De Denim, Magnificat, Litany, Pialam, Trisagian, Miserire, De Profundis jt, olulisel kohal pausid ja vaikus, liturgia ladina ja vene keeles, keskaegne muusika, dodekafoonia, neoklassitsism, muusika korrapäratu samas terviklik, rütmid, ajatu muusika.
annaabi.ee 
