koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga
viisid) kui jõuluaegsetel kirikuvälistel üritustel äriliselt ,,ärakasutatud kirikumuusika" enam 2 ongi kirikumuusika. Palve osta, ülistus kaubale-teenusele ja patukahetsus hiljem tühja rahakotti ja kokkutassitud tarbetut träni vaadates? Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste
lisandus neile mitmesuguseid kitarri-, mandoliini ja balalaikaorkestreid. Orkestrite repertuaari ilmus kontsertmuusika. Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2.
Stravinski esines sageli oma teoste ettekandeil pianisti ja dirigendina, 22 sh. 1937 Eestis. Paul Hindemith 1895-1963 · Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse · Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) · Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika) · Mitmekesised zanrid, kuid stiililt ühtne, väga viljakas helilooja · Autobiograafilisuse vältimine,objektiivne, selge, asjalik temaatiline materjal. · Dzässi mõjud: süit "1922" klaverile · Pidas oluliseks muusika eetilist mõju · Vana polüfoonia taastaja. Harmoonilise figuratsiooni asemel häälte kontrapunktiline juhtimine. Oli suurim polüfoonik oma aegruumis: Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels:
Ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925. Ajastuooperit iseloomustab: • Objektiivsus • Toimuvasse suhtutakse distansiga • Jahe elegants • Ei taotletud individuaalsust 11 • Uusasjalikkus (kunsti peab saama tarbida) Saksa keeles: Neue Sachlichkeit • Tarbemuusika (Heliloojad kirjutasid teoseid, mida oleks võimalik ka asjaarmastajatel esitada) • Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine • Kasutatakse kabaree- ja revüüooperit, džässmuusikat. • Stseenide simultaansus Minevikust hakati väärtustama Mozartit, keda võeti eeskujuks ooperite kirjutamisel (Sealt leiti kergust, vormiselgust, elegantsi). Ferrucio Busoni (1866–1924) Itaalia helilooja, pianist Tema oli üheks juhtkujuks selliste ideede kujunemisel
15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 3 1. MIS ON LEVIMUUSIKA. Levimuusika algusaegadesse kuuluvad kõigepealt mitmesugused praktilist kasutust leidvad muusikavormid (tarbemuusika): marsid ja tantsumuusika. Kõik levimuusika žanrid on läbi teinud su ured m uudatused. E i saa võrrelda 150 aasta van ust S traussi valssi tänapäevase diskohitiga, kuigi mõlemad kuuluvad tantsumuusika valdkonda . Üsna vana on ka ajaviitemuusika. See hõlmab salongi –, restorani-, ja puhkpilli- muusikat ning populaarset klassikalist muusikat. Salongimuusika sai oma nime ja olemuse 18 sajandil prantsuse suurkodanluse salongidest, kus seltskondlikku vestlusse
annaabi.ee 
