Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehn...
Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti.
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümf...
Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;) Uus-Viini koolkond- grupp heliloojaid, kes 20 sajandi alguses koondusid kokku eesmärgiga muusikat uuendada ja igaveseks muuta. Atonaalsus - dissoneeriv e. mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika. (Schönbergi uus muusikastiil - kasutas kõiki heliredeli 12 nooti, nii musti kui valgeid võrdväärselt
• Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon • Kas tonaalsus on enesestmõistetav? II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja
Ekspressionism I ja II MS vahel Saksamaal ja Austrias. Huvi inimese sisemaailma vastu, alateadvuslik pool, mäss, jõuetus,sündis grotesk, narrikultus-chaplin. Kunstnik Edward Munch ,,Karje". Arnold Schönberg-Austria. Juut. Õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Kabareemuusik, kompositsiooniõppejõud, 1918 asutas Viinis muusikaühingu. Elas saksamaal, töötas preisi kunstide akadeemias. Oli sunnitud emigreeruma Usa'sse, töötas pangas. Melodraama ,,Kuu- Pierrot" Albert Girauld 21 teksti. Seeriatehnika-heliteose aluseks on 12 heliline seeria. Dodekafoonia-12+hääl. Uus viini koolkond- Schönberg ja õpilased Berg ja Webern. Sergei Prokofjev-vene. Peterburi konservatooriumis haridus, pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus usa'sse ja prantsumaale. Naasis NL,kust lahkuda ei lubatud, suri Staliniga ühel päeval. Neoklassitsismi esindaja- ekspressionistlikud jooned, grotesk, sokeerisid vanameelset publikut
Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper ,,Ootus" , melodraama ,, Kuu Pierrot" 3) Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida, s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala ,, Ser lancem e kõige aeglasem" Pärast mitme stiili koosmõju kirjutab veel palju jutustajale, koorile ja orkestrile, üks tuntuim ,,Ellujääja Varssavist" , ,,Mooses jaTron" Avangardism. See ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla mahuvad mitmed kompositsiooni tehnikad, stiil algab 1960 otsingutest
aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi
a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tln., Valgus, 1990. 3. Eesti muusika 1. kd. Tln., Eesti raamat, 1968. 4. Eesti Entsüklopeedia 3. kd. Tln., Valgus, 1988
1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Claude Debussy Prantsuse helilooja. · Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) · Puudub kirglik ene...
Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema. Euripides – melodraama eelkäija/isa. Psühholoogiat on tunduvalt rohkem. Naistegelaste osakaal on suurem. Pigem realistlikum laad, mitte arhailine tragöödia. Realismi tunnustega. Kodaniku tunnet kinnitavad sündmused. Ühiskonnas oli kriis, väärtushinnangute muutumine. Tegutsesid sofistid(?), kes tegelesid tõe väänamise õpetusega. Muretses vanade väärtuste kadumise pärast. Tõi sobimatud teemad lavale. Draama tehnika pole nii ühene. Pole selgelt põhjus-tagajärg episoode
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.ttu.ee/info/inf/interestica/harma.htm 2. http://www.edu.ee/home/korve/emiinahr.html 3. http://www.kul.ee/emic/heliloojad/miina_harma.htm
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja joo...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid, atonaalne muusika, dodekafoonia, raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a. Schönbergi loodud, tema õpilased, viljelesid dodekafoonilist stiili b. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern c. Vana Viini koolkond Haydn, Beethoven, Mozart 27. George Gershwin a. Brooklynis, Vene immigrandid, mängis poes klaveril noote ostjatele b. Ühendas jazzi ja sümfoonilise muusika: "Rhapsody in Blue" c. Lugudele kirjutas tekstid Ira Gershwin d. Laulud: "I got rhythm", "Oh, Lady, be good", "The man I love" e
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli dodekafoonia ehk 12 helitehnika. Arnold Schönberg (1948) 7 Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tekkis muusikasse uus stiil, mille eeskujuks olid klassikalised printsiibid
tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2]. 1909. aastal kirjutas Schönberg Marie Pappenheimi libertole pooletunnise lühiooperi ,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks". ,,Ootus" on ühe tegelasega monodraama, kus naine suurest armukadedusest tapab oma kallima. Kuigi ooper valmis 1909, jõudis ooper esietenduseni Zemlinsky dirigeerimisel alles 1924.aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust" kontsertettekandes, lavastatakse aga haruharva. Melodraama ,,Kuu-Pierrot" (1912) naishäälele ja kaheksale intsrumendile on Schönbergi atonaalse perioodi tippteos. Uuenduslik on laulja vokaaltehnika: Schönberg kasutab siin esmakordselt kõnelaulu, mis on selline vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgust intoneerib ligilähedaselt, pooleldi nagu meloodiliselt rääkides. Helilooja antonaalse perioodi viimane kompositsioon on kahekümne minutiline lühiooper
irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine · psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine · ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? · Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega · tragikomöödia ambivalentne, nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast) · well-made-play draama zanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil
1912. a. kutsus Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli rektor R. Tobiase ajutiseks õppejõuks haigestunud kompositsiooniprofessori E. Humperdincki asemele. 1914. a., kui Tobias oli vastu võetud Saksa kodakondsusesse, määrati ta juba täieõiguslikuks kompositsiooni eriala õppejõuks. Berliinis asus R. Tobias realiseerima oma ideed kehastada Kalevipoja kuju muusikas. Kuigi ta mõlgutas mõtet luua ooper, kirjutas ta "Kalevipoja" teksti põhjal vaid üksikuid muusikalisi episoode, nagu melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" (soolohäälele ning orkestrile). 1915. a. mobiliseeriti R. Tobias sõjaväkke, kus ta teenis tõlgina ja orkestrijuhina. 1916. a. vabanes ta tervislikel põhjustel. Ta pöördus tagasi Berliini muusikaülikooli ja asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit". Ootamatu surm kopsupõletiku tagajärjel katkestas aga R. Tobiase elutee 1918. a. 29. oktoobril. Lõpetamata jäi oratoorium "Sealpool Jordanit" ja teisi töid. R
· Iseõppija Looming: · I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) · Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele · Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult · Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! · Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani · Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks
Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese
Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist
õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. tagasi, kus asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit", kuid suri
Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film pildi Tartust ülikoolilinnana ja „huvitava ülevaate ülikooli juubelist kui Tartu suursündmusest“. 1932. aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks ja kolmandaks Eestis tehtud mängufilmiks jäi „Päikese lapsed“, mis oli esimene optiline, filmilindile jäädvustatud heliribaga "kõne-laulu-helisuurfilm" ning kus ühes peaosas näeme Ants Eskolat. Film jäi melodraama žanri piiridesse, ent võtete viimine vabasse loodusse tõi filmi tollal tavatut elavust. Tegemist oli üksiti ühe meie esimese koostööfilmiga, Eesti-Soome ühistööga. Paraku osutus helifilm meile liialt kulukaks ja nii pidigi "Päikese lapsed" pikkadeks aastateks jääma siinmail viimaseks mängufilmiks. Kaheteistkümne Soomes veedetud aasta jooksul tegi ta 30 täispikka mängufilmi, neist mõned lavastaja või kunstilise juhendajana. 1944.-1946. aastani töötas Luts Rootsis
Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932
Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist. Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud. Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt. Aineks kasutati ka muinasjutte, piiblimaterjali, ajaloolisi sündmusi, kuid puuduvad mõned rahvajuttudele omased jooned, nt. didaktiline ja õnnelik lõpp. Vanade ballaadide vaimule oli melodraama võõras. 1 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 3. Terminoloogia Vana rahvalaulu ehk regivärsi alaliikide kohta on spetsiaalsed terminid: Karjaste huikeid märgivad: * õlletamine * aetamine Pulma võidulaulude laulmine: * kaasitamine üles-refrääniga lõikuslaulud: * leesitused jne.
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. 3) Ideedraama eesärgiks on mingi üldise tähendusega ideede esitamine ja/või põhjendamine; tegelased ja süzee on sellele ülesandele allutatud. Konflikt baseerub harilikult vastandlike vaadete- hoiakute kokkupõrkel. 4) Ajalooline draama 5) Dokumentaaldraama o pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? Melodraama: · Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda. · Välja kujunenud 19. Sajandil Tragikomöödia: · Eraldi zanrina alates Edmond Rostandi "Cyrano de Bergeracist": traagilise ja koomilise
Antsla Gümnaasium Janar Kannimäe 12.a ,,MUST PRINTS" Iris Murdoch Uurimustöö Juhendaja: õp. Iri Reile Antsla 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 Kas tegemist on realistliku või romantistliku romaaniga?...................................................4 IRIS JEAN MURDOCH......................................................................................................5 ,,MUST PRINTS"................................................................................................................7 LÜHIKE ÜLEVAADE SISUST..........................................................................................9 TEGELASTEST................................................................................................................12 Christian .................................
lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932
täielik puudumine, ideaal kehastub positiivseks tegelaseks, kes seatakse vastuollu negatiivsete tegelastega; liiga palju äkilisi sündmusi, millel puudub sisemine loogika nt Hernani surm; kõik need komponendid on iseloomulikud melodraamale. Camus on kirjutanud, et tragöödias igal tegelasel oma tõde; melodraamas aga tõde headel. prantsuse romantiline draama läks sujuvalt üle melodraamaks. Oli vaja ajaloolised kostüümid muuta kaasaegseks ja melodraama oligi valmis. Erinevalt inglise ja saksa romantismist, oli prantsuse romantism repertuaarne mõeldud laval esitamiseks. Kõik tingimused romantilise ampluaa tekkimiseks olid järelikult olemas romantiliste stampide väljakujunemiseks. Romantiline sisu kannatas primitiviseerimise all, viidi primitiivsele tasemele. See ei tähendanud, et sakslastel ei olnud repertuaariautoreid Werner oli täiesti repertuaariautor, keda lavastati suure eduga, saatusliku tragöödia zanri lõi
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
Dickens Charles Dickens, 1812-1870, Inglismaa. Dickens oli pärit agulist. Pidi lapsena ränka tööd vabrikus tegema. Ei saanud peaaegu mingit kooliharidust. Dickensi populaarsuse põhjused: * elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; * tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); * loomingu mitmekesisus. Dickens kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane. Dickensi loomingut iseloomustab: * moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); * melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Dickensi loomingus oli 2 perioodi: * varasem; * hilisem. Varasem Dickens on rohkem tuntum ja tõlgitum. Kahe perioodi loomingus ei ole suurt erinevust, aga esimene pool on rohkem humoorikas. Esimese perioodi looming käsitleb laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajadest, internaatkoolides ja allilmas. Samuti on traditsiooniline õnnelik lõpp. Dickens tõi esimesena kirjandusse allilma. See andis tõuke hilisematele reformidele.
Arnold kirjutab märkimisväärselt palju kammermuusikat, nt. kammersümfoonia nr.1 See loominguperiood on mõjutatud ekspressionismist. Ta kasutas rohkem dissonantse ja kromatisme, harmoonia pingestus. Esimene täiesti atonaalne pala on „Kolm klaveripala“ (1909). 1909. lühiooper „Ootus“ suure orkestriga (Schönberg ise on selle ooperi kohta öelnud õudusunenägu). Monumentaalne lühiooper „Õnnelik käsi“. „Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrileAtonaalse perioodi tippteos, mis on kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks
Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted
Sellega rõhutas Euripides, et müüdi lugu pole loogiline, usutav. Tragöödiate keel on Euripidesel eelkäijaist lihtsam, läheneb kõnekeelele. Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda.
teda häiris selle domineerimine; ta ootas suuremat rõhku teistele lavastuse elementidele. Brahm nägi Reinhardti vastuolus ja lahkumises reetmist. Siin on paralleel Meierholdi ja Stanislavskiga. 33) Max Halbe oli Berliini kirjanduskriitik ja näitekirjanik. Kõige edukam oli armastusdraama ,,Noorus" 1893. aastast. Noore tüdruku Anna tragöödia, keda tahetakse sundida kloostrisse minema oma ema eksituse heastamiseks. Dramaatiline armastus. Draama kese on konflik moraaliga. Karm + melodraama. ,,Emake maa" 1897. aastast inimese ja looduse suhted, vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
1899 keelpillisekstett Selginenud öö , 1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile. 1911 sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 op. 11 22 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913- 1922 loomingu paus. 19 III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. 1923 Viis klaveripala (dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafooniline klaverisüit. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Schönbergi teoseid
kuid kui päike tõuseb, ta jookseb majast välja, tõmbab välja oma püstoli, eesmärk barrel tema pea, ja tõmbab päästikule. Gun ei lähe ära, sest puudub süütamise kork kuul. Ippolit sõbrad jäävad sõnastada oma arvamust temast. Mõned kritiseerivad teda ja mõnitama, samal ajal kui prints ja teised usuvad teda ja mõistan. Kuid enamik inimesi hoidke, et Ippolit oli ainult eputamine, ning ei kavatse tõesti tappes ennast. Teine kõige tähtsam isegi raamat three toimub pärast melodraama kaasates Ippolit. Prints vaatamas käib Aglaya hommikul. Veider armastus kolmnurk Aglaya, prints ja Nastasya on parem näitas sel koosolekul. Aglaya ähmaselt tunnistab oma armastust prints, tehes ettepaneku joosta temaga. Ta väheneb. Siis Aglaya annab prints kõik tähed Nastasya on kirjutanud tema. Aglaya teab, et Nastasya armastab prints, kuid soovib prints abielluda Aglaya. Aglaya armastab prints, kuid ta tahab, et ta armastab
Ooper haaras ja vapustas kirjanikku, IV vaatuse kuulus kvartett aga jättis temasse sügavaima mulje. "Rigolettot" loetakse täie õigusega Verdi loomingu paremiku hulka. Pingeküllane intriig, konfliktsed karakterid, psühholoogiliselt plastilised monoloogid ja ansamblid, lavaline dünaamika, tugevad kontrastid ning elamuste avar diapasoon kinnitavad küpse meistri kätt ja kõrva. Ning kui tänapäeva ooperisõber teoses romantilisi tunderebestusi ja melodraama sugemeid sedastada võib, jäävad kangelaste emotsioonid ometi veenvaks. Palju meeldivat pakub 14 olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt.
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Näidatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas inimesed sihikindlalt edasi liiguvad (draamat on kõvasti – loomade hukkumised jms). Ei fokuseerita ühelegi indiviidile, nats on midagi, aga muidu mitte. Inimese võitlus loodusega on peamine (karmid loodustingimused). Oluline ongi spontaansus ja toimuva jälgimine. Mõistlik on minna puhta lehena. LOL mitu korda ta seda räägib.. Chang: A Drama of the Wilderness, 1927, samadelt autoritelt, inimese ja looduse vaheline võitlus jälle, melodraama, kus osalevad näitlejatena inimesed ja džungel ja metsloomad. Rango, 1931, mõeldud ikka publikule, kes armastavad eksootilisi kultuure. King Kong, 1933, film on võetud üles Hollywoodi stuudiotes, tegevuspaik konstrueeritud. Pärismaailaseid jäljendatakse, kes peaksid elama Java saarel. Etnograafiline mängufilm Publikul oli suur huvi primitiivse ja eksootilisuse järele, ka linnas elavatel inimestel, oldi nõus maksma piletite eest jne.
mis teisalt tekitas ka suure vastuseisu mitmehäälsele muusikale lääne mitmehäälne muusika oli ju tollal katoliku kiriku muusika). Koorikontserte kirjutati ka 18. sajandil, näit. Berezovski ja Bortnjanski. 18. sajandi II poolel sai väga populaarseks zanriks ooper, esimesed vene autorite venekeelsed ooperid kirjutati 1770. aastatel: koomilised, kõnedialoogidega. Viljeldi ka tollal populaarset melodraama zanrit (teksti deklameerimine muusika saatel, peategelased ainult deklameerisid, koor laulis). 19. sajandil kirjutab Glinka (1804-1857) esimese vene ooperi ilma kõnedialoogideta - "Elu tsaari eest" e. "Ivan Sussanin" 1836. 1850. aastate lõpus tegutsema hakanud "Võimsa rühma" (nimetus pärineb kunsti- ja muusikakriitikult Stassovilt) tähtis eelkäija oli Dargomõzski oma laulude ja ooperitega (psühholoogiline ja dramaatiline "Näkineid", esimene vene
ega isegi seda, millele tuleb uurimiskohas keskenduda, see selgub töö käigus. Soovitatav minna uurijal puhta lehena, uurida kogukonda ja jõuda töö käigus järeldusele, et millised kultuurilised aspektid on tähtsamad kui teised ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Need 3 tegijat jätkasid põnevate dokumentaalfilmide tegemist. 1927 tehti Tais film Chang: A Drama of the Wilderness. Võitlus inimese ja looduse vahel. See oli melodraama, kus osalevad näitlejatena inimesed, dzungel ja metsloomad. Filmi autor Merian C. Cooper, Ernest Schoedsack. Schoedsack üksi tegi filmi ,,Rango" 1931 ühest orangotangist Sumatra saarel. Inimese ja looduse (loomade) vahelistest suhetest. Mõeldud publikule, kes armastavad eksootikat ja eksootilisi inimkultuure. Nad (Cooper, Schoedsack) on ka ,,King Kong" (1933) autorid. Filmis inimteeritakse pärismaalaste keelt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
