Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Click to edit Master text styles
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
1904-1910 Arnold Schönbergi õpilane Lõi elu jooksul mitmeid kuulsaid kompositsioone Arnold Schönberg Alban Berg Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ALBAN BERGI VARJANE LOOMING Loominguliseks eeskujuks Arnold Schönberg Bergi loomingusse olid kandunud Schönbergi loomemeetodid ning helikeele uuendused Bergi looming oli suundunud tonaalsest muusikast atonaalsesse muusikasse `'WOZZECK'' Ooperi aluseks Georg Brüchneri näidend Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline
1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste. *Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal. *Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega. *30dast eluaastast jäi kurdiks *1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Katharina Bruuniga *Neil oli 2 last-Erik ja Ermes
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus
järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 187080tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks kaunimaid ja omanäolisemaid. Peamiselt kahekorruselise sopilise peahoone lasi mõisaomanik projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. 1883. aastal valminud hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega
Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935).
dirigeerimist. Lõpetas kons.-i 1926. Esimese sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia suures saalis 1925. a. oli edukas, sai tunnustust ka läänest (nt Bergilt ja Milhaud'lt). I periood 192636. Andis pianistina kontserte ning kirjutas filmi- ja näidendimuusikat. 1927 kohtus Prokofjeviga, kellele noore Sostakovitsi looming meeldis; kirjutas "Aforismid" klaverile, mis on samal lainel Prokofjevi "Sarkasmidega". Samal aastal nägi Bergi "Wozzeckit" Leningradis ja oli selle avangardsest helikeelest vaimustuses; sel ajal tegeles oma ooperi "Nina" kirjutamisega, mis on Bergi muusikast mõjutatud. Muusikaloolase ja sõbra Ivan Sollertinski õhutusel tutvus Mahleri muusikaga pidas Mahlerit oma muusikaliseks hingesugulaseks. Loominguliselt viljakas, komponeeris alati kiirelt, ladusalt, ei teinud palju visandeid, suur osa muusikast oli juba enne kirjutamist peas valmis
· Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee. Amandus H. Adamsoni tunnustused · Esimeseks tunnustuseks tema andele võib pidada algkooli õpetajate kiitust ja talle antud võimalust müüa oma teoseid Tallinna Kunstikaupluses. · Peterburi Kunstiakadeemia erinevad aukirjad suurepäraste koolis tehtud tööde eest.
Montserrat Caballe Monserrat Caballe, sünninimega Maria de Montserrat Viviana Concepion Caballe i Folch on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga. Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, V...
juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 18871891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias
Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Loss ehitati mõisa viimase omaniku F. von Bergi ajal. (5) Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. (1) 1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele. (2) 1723
kasvatatav kohalik maarukis oli aga peene tera ja väikese saagikusega. Peades oli palju tühikuid. Halvemates kasvutingimustes oli terade hulgas palju rukkiluste. Mõisates kasvatati küll mitmesuguseid välismaiseid rukkisorte, kuid need ei osutunud meie tingimustes küllalt saagikindlaks. Madala kvaliteediga rukist oli välismaal raske maha müüa, sest eelistatud olid jämedateralised sordid. Sangaste ja teiste mõisate omanikuks sai Friedrich von Berg pärast kindralfeldmarssal F. W. R. v. Bergi surma 1874. Kohe alustas ta rukki kasvatamist. Kohalike tingimustega sobiva rukki leidmiseks tellis Berg esialgu talirukki mitmesuguste sortide seemet Inglismaalt ja Saksamaalt. Peagi selgus, et siinse karmi talve tõttu need Eestile ei sobi. Pärast seda võttis ta katsete algmaterjaliks meist põhja pool asuvate maade (Rootsi, Soome) rukkisordid. Ka nende hulgas ei leidunud ühtki kõlbulikku ja Berg otsustas ise hakata uut rukkisorti aretama.
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus. Argentinas tunnustatud kirjanik Roberta Gomez jutustab 50ndate aastate Buenos Aireses
USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis omaks mandri- Euroopa kultuuri Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge"
Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891)
7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda). 1887-1898-Viibis Pariisis
Bernhard Kullerkupp; Friedebert Tuglas; A. H. Tammsaare. 19. Fr. Tuglase ,,Suveöö armastus" on novell, sellepärast et seal on vähe tegelasi, tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). b) ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925.
5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome” (1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates 1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus. Ekspressionistlikud jooned muusikas: 1) Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine: orkestrikoosseisud kammerlikest hiigelmõõtudeni, vokaal karjest sosinani, dünaamika vaevukuuldavast äkk-forte-ni 2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus 3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu
Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid.
majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nimertussi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. aastal. Ta soovis enda täiendamiseks minna edasi õppima Peterburgi,kui nii raha puuduse ja muudel põhjustel tal see ei õnnestunud. Naasnuna Venemaalt võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18- aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk tänav 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed tema kuulsamad teosed. Tihti külastas ta oma kodukoht, sest see inspireeris teda
*1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper * kirjeldab inimhinges toimuvat * napp sisu * lõppeb kurvalt * lisaks orkestrile on laval puhkpilli ansambel 9
Mahtra sõjas annab kirjanik esmakordselt sotsiaalselt kaaluka vastuse: talupoeg peab ennast võitluse läbi ise aitama. Oluline on triloogias ka eri klasside sotsiaalsete suhete kähem vaatlus sest neist tulenevad järeldused annavad pildi talurahva olukorrast. Omaette probleemiks on triloogias talupoegade vahekord kirikuga ja religiooniga üldse. Teemat arendava tegelasena on vilde kujutanud mahtra sõjas ainult pastorit ajaloolist isikut juuru kirikuõpetajat bergi, kelle kaudu kirjanik näitab kiriku osa toimuvates sündmustes Ajalooline triloogia tähistab eesti kirjanduses kriitilise realismi suurt võitu. Esmakordselt küündis eesti romaan epopöalise avariseni, vilde romaanide sotsiaalne ja kunstiline kandepind ületas kõik senise mida oli pakkunud eesti proosa. Populaarseimaks romaaniks triloogias kujunes mahtra sõda tänu kõrgemale kunstilisele tasemele aga ka võitlusse virguvate paotustele
Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat). MK:Schönbergi ,,Kuu-Pierot"; Alban Bergi ooper ,,Wozzeck"; Arnold Schönbergi ,,Viiulikontsert"; Scönbergi ,,Ellujäänu Varssavist".
Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas. Teosed: Kalevipoeg, Linda, Koit, Hämarik Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom- Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile. Alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna, I näitus toimus 1887 Peterburis, samal aastal läks ennast Pariisi täiendama. 1889. a. esitas oma teoseid Pariisi maailmanäitusel. Teosed: Laine, Russalka, Kalewipoeg ja Sarwik, Kalevipoeg põrgu väravas, L. Koidula monument, Maadleja G. Lurich, Fr
· 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali · Paljude teiste autasude seas sai ta Teenete ordeni (Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. · Enne surma tõsteti ta isegi aadliseisusesse Looming: · 20.saj väljapaistvamaid Inglise heliloojaid · Andekas dirigent ja pianist · Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi · Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga · Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega · Tal oli silmapaitsev meloodiaanne · Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" on pühendatud tema õpetajale Frank Bridge'le. · Tema populaarseimaks teoseks osutus "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" (1946)
Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber
Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nikerdusi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14- aastane Adamson sealt 1869. a. ja sõitis salaja Peterburi, kus siiski ei pääsenud õppima. Naasnuna võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Pakril. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud
214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast. Ta on soleerinud Viini Filharmoonikute ees Austrias, Euroopas, Jaapanis ja USA-s. Ta töötab regulaarselt Yomiuri Nipponi Sümfooniaorkestriga Tokyos, sh kontserdisarjas, mis esitleb Mozarti kõiki viiulikontserte. Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
kunstisümboolikaga." (A. Hein, 2003) Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka interjööris. Peauksest sisenedes satume vestibüüli. See on kaheksanurkne ruum, mis on konstrueeritud keeruka võlvisüsteemiga. Võlvikaared toetuvad kanneleerimata korintose sammastele. Uksest sisenedes näeb otsevaates teravkaarelist seinaava, mille tagant paljastub trepp. Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on kaetud tumehallikaks tõmbunud ja tumesinakate kuusnurksete kiviplaatidega. Vestibüülis asub madal merihobumotiividega kirjutuslaud. Lossis ei ole algupärast mööblit, kuna see sõja ajal hävitati. Lossi keskseim ruum on kagupoolses tiivas asuv kaheosaline saal. Saali põhiosa katab läbi kahe korruse ulatuv kuppel, mille tipus on sõõrikujuline valguslatern. Kogu kuplipinda täidab
Adamson oli aga 14 aastane ja nooruse tõttu ei võetud teda sinna vastu. Kui ta kooli tagasi suundus sai ta põgenemise pärast rängalt karistada. Kuna Adamson teenis ülaltpidamise võis ta minna õppima ka Tallinna kreiskooli, aga ta pidi ikkagi kasvandikuna käima Toom Vaestekoolis. Aga kooli range reziimi pärast palus ta ema, et too ta sealt ära võtaks ja seda ema tegigi. 1870. aasta sügisel astus Adamson Tallinnasse Bergi puutöökotta ametit õppima. Tööpäev oli väga vaevarikas ja pikk. Sellepärast olid Adamsonile ainult pühapäevad vahelduseks, kuna sel päeval sai ta käia kirikutes. Tollele ajal olid kirikud rikkalikud oma ornamentidega ja neid uuris Adamson tähelepanelikult, seda näeb ka tema 1870. aastal töös ,,Aabel". Adamson õppis Bergi töökojas kolm aastat, siis käis ta uuesti katsetel Petrerburi Kunstide Akadeemiasse, aga uksed jäid talle ka seekord suletud.
nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nikerdusi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. a. ja sõitis salaja Peterburi, kus siiski ei pääsenud õppima. Naasnuna võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Uuga-Rätsepal, Pakril. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk t. 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed
R. Jakobsoni ja M. Veskega. Kolmas oluline eesti rahvusliku kunsti alusepanija on Amandus Adamson, kes sündis 1855. Aastal Pakri saarel. Sündinud meremehe perekonnas, üldhariduse omandas Tallinnas Toom-Vaesteülikoolis ja keisrikoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompeavaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures. Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri aastal 1929 ja maeti Pärnusse. Eesti kunstis ei ole väga selget piiri realismi ja teoste kunstivoolude vahel, kuid on hulgaliselt kunstnikke nende ühinguid ja nende teoseid, mis näitavad siiski realismi olemasolu Eestis. Ajaliselt oluliselt varem on tekkinud realism mujal
Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast". [http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest. Näiteks Herman Sergo "Rändröövel". [http://www.osta.ee/en/herman-sergo-randroovel-ajalooline-seiklusromaan-28954469.html 15.10.12] Sõjaromaan – Sõjaromaan on romaan, mille tegevustik areneb sõjaolustikus. Näiteks Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". [http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaromaan 15.10.12]
Pakril, oli rohkem realistliku suuna esindaja. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas, mistõttu kajastaski ta oma loomingus tihti mereteemat ja kalurite elu. Üldhariduse omandas ta 1862- 1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea veastekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870- 1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 1876-1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias. Pärast seda oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik ( ajuti viibis ka Eestis ) ning 1886- 1887 Kunstide Edendamise kooli õppejõud ja 1901-1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 1887-1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse.
-> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist mõisad). Vana igand õõnestas Vene riigi autoriteeti maailmas, aeg on muuta riigi prestiizi. Vene keskvõim hakkas õõnestama talupoegi. 19. saj. 1. pool 1802- 1. talurahvareform, Eestimaa kubermang Jakob von Bergi regulatiiv „Igaüks...”- Dokument ei kaota pärisorjust, kuid leevendab olukorda!! Talu saab pärandada järglastele, õigus pöörduda vallakohtusse. Keelustati talupoegade kinkimine ning maha müümine. Talupoeg saab õiguse vallasvarale. 1804- Liivimaa kubermang + talumaade hindamine, et normeerida koormised, viia vastavusse talu tegeliku võimega, viidi ka Eestimaal sisse Wilhelm Friedrich von Sievens- Liivimaa aadlik, tema poolt töötati välja Liivimaa talurahvaseadus
levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused.
Teisalt oli 1880ndatel aastatel Prantsusmaal populaarseks saanud ka Wagneri muusikadraamad. Literatuurooperis (Literaturoper, saksa keelest tulnud termin, Literatur – kirjandus) kasutatakse otseselt, ilma muutusteta (või ainult minimaalsete muudatustega) olemasolevat draamateksti. 20. sajandi alguses oli peale Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” (esietendus 1902 Pariisis) selliseks näiteks ka Richard Straussi “Salome” (EE 1905 Dresdenis), veidi hilisemast ajast Alban Bergi “Wozzeck” (EE 1925 Berliinis), mille aluseks olid Büchneri draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama (drame lyrique), esietendus toimus teatris Opéra Comique (koomilise ooperi teater, mis oli avatud kõigele uuele erinevalt Pariisi Opéra’st). Debussy ooper on ehituselt muusikadraama (vt eelpool), väga tähtsal kohal on pillitämbrite
Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (16721737). 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 1870-80tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks kaunimaid ja omanäolisemaid. Peamiselt kahekorruselise sopilise peahoone lasi mõisaomanik projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne. Arhitektuur 1883
Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber
• Maria Anna (1767–1768) • Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna • Luigi (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv • Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna • Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa • Girolamo (1784–1860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst Karjäär • Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks • 1793 Bonaparte nimetat vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks
Referaat 3 elulugu Ivo Schenkenberg Ivo Schenkenberg elas aastatel 1550-1579, olles ise surres vaid 29 aastane.Ivo hukati Pihkvas. Ta oli Tallinna käsitöölise poeg ja ta isa oli Christopher Schenkenberg. Ivo töötas tema sellina. Ivo ema oli Gertke. Gertke sünnitas kolm poega Kersten, Christoffer ja Ivo. Ivo oli neist kolmest noorim. Ivo õppis kõrgema tasemega triviaalkoolis. Ta oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Ta õppis ise veel Eesti keelt, mida oli tal väga vaja talupoegadega läbi käimiseks. Koolides Eesti keelt ei õpetatud. Ivo juhtis Vene- Liivi sõjas Eesti väesalka. Liivi sõjast sai ta ka omale nime ,,Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti Hannibal rahvaks.Selle nime teenis ta välja oma julgete ja kavalate tegudega. Ta pani salga kokku Tallina põgenenud talupoegadest, et linna kaitsta. Ivo Schenkenbergi peetakse võidukaks väepealikuks, sest ta oli kaval, julge ja ta...
Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal
Giuseppe (17681844), Napoli kuningas 18061818 ja Hispaania kuningas 18081813 Maria Anna (sündis ja suri 1771) Luciano (17751840), Canino ja Musignano vürst Elisa (17771820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna, Compignano krahvinna Luigi (17781846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv Paolina (17801825), Guastalla hertsoginna 6 Carolina (17821839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa Girolamo (17841860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst HARIDUS Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli
põhjatiiva ette maa alla. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on eksponeeritud kolm Eesti neljast olulisemast keskaegsest kunstiteosest. Vaatamisväärsused Epitaafid ja vappepitaafid*: · Arent Passer. Antonius von der Buschi perekonna epitaaf. Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703 · Alexander Gustav von Esseni (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp · Friedrich Wartmanni vappepitaaf. 1679 · Gottfried Wilhelm Helffreichi vappepitaaf. Umbes 1771 · Magnus Reinhold von Nasackini vappepitaaf. Umbes 1775 · Eva Louisa von Schulmanni vappepitaaf. Umbes 1775 · Üxkülli perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes 1700
Võib rääkida 12-helilistest teemadest. Seeriate vahel moodustuvad tertsis või diatoonilised motiivid. Näiteks Viiulikontserdi seeria koosneb neljast meloodilisest duur ja moll kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi. Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat.
Bengt Klassitsism avaldus Taani võimu alla. 1535 Gottfriede Forselius kõige selgemalt 17.-18. Eesti ilmus esimene eestikeel- lihtsustas eesti keele s. Mõisaarhitektuuris ne trükitud raamat. 1578 kirjaviisi (parandatud ning skulptor August ilmus saksamaal kirjaviisi aabits 1684). Weisen- bergi Balthasar Russowi 18. saj. I poolel tekkis loomingus. ,,Liivimaa kroonika". eesti keelne ilmalik Liivimaal asendus kirjandus. katoliiklus luteri usuga.
a. pildirüüstekampaanias said kannatada paljud kunstiteosed. Altari algset skulpturaalsest keskkompositsioonist "Viimne kohtupäev" on säilinud üksikud fragmendid; nähtavasti oli see tugevasti purunenud juba enne Kaarmale toomist. Liikuvate altaritiibade sisekülgedel paiknes kompositsiooni juurde kuulunud 12 apostlifiguuri, mis 1884. a. paigutati uue altari tiibadele (praegu Saaremaa muuseumis). Umbes 1520. a. loodud skulptuurid kuuluvad ilmselt Lüübeki viimase hilisgooti meistri Claus Bergi loomingu mõjuringi. 1547. aastal koostatud altari vanim osa oli suurepärane reljeef "Maarja kroonimine" altari keskel. Umbes 1497. - 1500. a. valminud teose autoriks peetakse Bernt Notke laialdasse koolkonda kuulunud lüübeklast Henning von der Heidet. Reljeef, mille lahendust asjatundjad peavad antud teema kõige rikkalikumaks ja meisterlikumaks Põhja - Euroopas, asub praegu Saaremaa Muuseumi põhiekspositsioonis. Altarilt eemaldati "Maarja kroonimine" 1791. aastal (asendati norralase A.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
