iseseisvatena üksteise järel sisse. · Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. · Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. · Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Passioon · Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Passioonide teemadeks olid Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. · Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon".
niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus Esimest korda osales Degas Pariisi Salongi iga-aastasel prantsuse kaasaegse kunsti ülevaatenäitusel 1865 maaliga "Sõjastseen keskajal",
unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.Georg Friedrich Händeli teosed on
Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23
koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745) · "Juudas Makabeus" (1747) · "Jefta" (1751) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a
· Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745) · "Juudas Makabeus" (1747) · "Jefta" (1751) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestri...
opera buffa- koomiline ooper intermeedium - meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis *Ooperi definitsioon, Iseloomulikud tunnused:aaria, ritornello jne. Ooper on dramaatiline teos mis on seatud muusikasse, see põimib näitlemise, laulmise ja musitseerimise ühte. Aaria on saatega vokaalmuusika zanr. Ritornello on korduv lõik barokki muusikas orkestri või koori jaoks. *Tunt. oop. näit, (5) Claudio Monteverdi Tu se' Morta Claudio Monteverdi - Orpheus Giacomo Carissimi Jefta Giacomo Carissimi Cecilia Bartoli Jean Baptiste Lully Armide
Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. 1737.
mis sarnanes ooperile, kuid olipikem kui aaria või duett basso continuo saatel.tunnused-väike koosseis,saadeti kammeransambliga,salongliku iseloomuga. Oratoorium- - ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnesmuusikaliste vahenditega.Tekkis 1600. Roomas.Esimeseks oratooriumiks võib pidada Cavalieri "Hinge ja keha etendus".kuulsamad oratooriumid- Schütz "Lunastaja 7 sõna ristil ", Carissini "Jefta",Alessandro Scarlatti.Oratooriumi alaliigiks on passion, mis räägib jumala kannatustest ja surmas t.Passionide loojad-Basch ja Schütz. Basso Continuo e generaalbass- 1.teatud pillide koosseis ,bassihääl-tsello,fagott, viola da gamba.teiseks pilliks on harmooniapill-orel,klavessiin,klavikord )2.Bassipartii kirjapanemise viis(noodina pandi bassipartii ja akord lisati kasutades intervallide numbreid.
*cantare-,,laulma" it. k *Ajaliselt lühem *Puudub lavaline tegevus Georg Friedrich Händel (1685-1759) *Sündinud Saksamaal *Õppinud muusikat Itaalias *Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid *LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused III osa: lunastus ja igavene elu Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist * Weimar (1708-1717) õukonnaorganist *Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister * Leipzig (1723-1750) Tooma kiriku kantor ORELIMUUSIKA * u 150 koraaliprelüüdi * prelüüdid ja fuugad * tokaatad (toccata) * fantaasiad
Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
Händeliga seotud paigad Halles- sünnikoht (23. veebruaril 1685) Hamburg (1703- 1706) Itaalia ja Hannover (1706- 1712) London- (1712- 14. aprill 1759) 26. Händeli teosed. Ooperid – 40, tuntumad „Rinaldo“, „Julius Caesar“, „Orlando“, „Xerxes“, „Alicina“ Oratooriumid- 30, tuntumad „Messias“, „Iisrael Egiptuses“, „Juudas Makabeus“, „Saul“ ja „Jefta“ Orelikontsertid- 20 Concerto grosso’d- 6 orkestrile ja 12 keelpillidele Orkestrisüitid- nt „Veemuusika“, „Tulevärgimuusika“ (ma ei tea, kas neid on veel) Kantaadid, koorihümnid ja sonaadid Tänapäeval kõige tuntuim teos Händelilt on 1727. Aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud „Zadok the Priest“- seda on mängitud loomisest alates kõikidel Suurbritannia
................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................... 7. Selgita, mida tähendab või kujutas endast: a) kohtumõistjate aeg polnud ühtset riiki, 12 hõimu elasid omapäid.Ühiskondlikku elu juhtisid hõimuliidrid ehk kohtumõistjad. Näiteks Giideon, Jefta. b) Vana Testament Piibli vanem osa, kirjutatud ca 1200-165 eKr.Koosneb väga paljude autorite töödest. c) kümme käsku Jahve poolt Moosesele antud seadused (Siinai mäel) d) Moosese leping Jahvega - Juudid on välja valitud rahvas, kui nad elavad Jahve seaduse järgi. 8. Vasta küsimusetele Miks hakati alates 6. sajandist eKr nimetuse iisraeli rahvas asemel kasutama nimetust juudid? See tähendas Juudamaa rahvast Miks peavad ajaloolased Vanasse Testamenti kriitiliselt suhtuma?
Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee · Ühe tunde või meeleolu domnieerimine teose vältel · Ilmalik või vaimulik Oratoorium- Vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. On jutustaja, kes annab edasi põhilise süzee. Öeldakse ka et see on lavastamata ooper. Oratoorium tekkis roomas 1600. aastal. Eelkäijaks oli liturgiline draama Kuulsamad oratooriumiloojad: · G. Carissini ''Jefta'' · H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri
· Kammerlaul muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile · Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" · Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713)
Händeli oratooriumid (välja arvatud 6 "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. (3) Tuntumad oratooriumid: 1) "Esther" 1732 a 2) "Aleksandri pidu" 1736 a 3) "Saul" 1739 a 4) "Iisrael Egiptuses" 1739 a 5) "Messias" 1741 a 6) "Juudas Makabeus" 1747 a 7) "Jefta" 1751 a 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika Veemuusika on pidulik ja suurejooneline orkestriteos, mille loomislugu räägib Händeli ja kuningas Georg I tülist ja leppimisest. Tulevärgimuusika on ülipidulik orkestriteos, mille esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal koos uhke tulevärgiga. (4) 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia
mõõgateraga." > Vali läbilõikav kisa v. kime heli. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko maailma vanim linnastunud paik) 19. Jefta tütar Kui Iisraeli väepealik Jefta juhtis rahva sõtta pealetungivate ammonlaste vastu, tõotas ta võidu korral ohverdada koju jõudes Jumalale põletusohvriks esimese, kes väljub tema kohast. Selleks osutus tema ainus laps, noor tütar, aga Jefta pidas antud tõotusest kinni, lubanud tütrel enne minna kaheks kuuks mägedesse, et nutta oma neitsipõlve. Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et
kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti.
unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Tänapäeval on George Frideric Handeli loomingust
Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul. Harmoonia dissonantside rohkus on samuti üheks oratooriumi iseloomujooneks nendel aastatel. Oratooriume on kirjutanud palju heliloojaid. Giacomo Carissimi oli ladinakeelse oratooriumi suurim meister. Tema 13 säilinud oratooriumist on kuulsaim "Jefta". Tähtsaim helilooja oli Napoli ooperikoolkonna peameister Alessandro Scarlatti, kelle eeskujul hiljem alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks Georg Friedrich Händel, kelle loomingusse omakorda kuulub 30 oratooriumi. Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud
aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel oli Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Händel esindas uusaegse jarjäärikuntsniku mudelit. Händel on loonud: 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". 30 oratooriumi millest kuulsamad on "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta" 20 orelikontserti millest kuulsamad on ,,Veemuusika" , ,,Tulevärgimuusika". Sammuti on ta loonud ka koorihümne, sonaate ja kantaate. Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju
Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
ning kus iga vähimgi lahkheli inimeste vahel kipub kergesti jõudma vägivallani, sest pole võimu, mis eri poolte vahel õigust mõistaks). Seal, kus on olemas mingi autoriteet, mingi võim maa peal, kellelt abi paludes saab ülekohus heastatud, on sõjaseisundi kestmine välistatud, sest see võim lahendab tekkinud vastuolud. Kui selline kohus, selline kõrgemalseisev kohtumõistmine oleks maa peal olemas olnud ja oleks mõistnud õigust Jefta ja ammonlaste vahel, poleks nad kunagi sattunud sõjaseisundisse. Kuidme näeme, et Jefta oli sunnitud pöörduma taeva poole: "Issand, kohtumõistja mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!" (Km 11:27). Ning seejärel süüdistab Jefta oma vastast, ja jäädes lootma sellele palvele, viib oma väed lahingusse. Seepärast ei tule konfliktides, mille puhul küsitakse: "Kes mõistab kohut?", selle küsimuse all mõelda: "Kes lahendab konflikti?" Kõik ju teavad, mida
rahvadraamadeks. Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil "Messias" (1741 ) - ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid oli 1749. aastal Green Park' is tähistamaks Aacheni rahu sõlmimist. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mida saatis Händeli orkestrisüit ja mida hakati kutsuma "Tulevärgimuusikaks". 1751 kirjutas ta juba kehva nägemisega oma viimase oratooriumi "Jefta" (8) Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis kohaliku linnamuusiku Johann Ambroosiuse peres
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures
Inglise oratooriumi kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. aastast teostega „Saul“ ja „Iisrael Egiptuses“. Eriline koht on oratooriumil „Messias“-3-osaline. 1-osa-ettekuulutused. 2-osa Jeesuse kannatuslugu, surm ja ülestõusmine 3-osa-lunastus ja igavene elu. Kuigi meistri tervis hakkas nüüd nõrgenema, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. 1751. aastal kui ta komponeeris oma viimast oratooriumi „Jefta“, hakkas kiiresti ta nägemine nõrgenema. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja ta jäi pimedaks. Ta suri 14. aprillil 1759 ja maeti Westminister Abbey’sse. Sakslased ja inglased pole kuidagi suutnud teda jagada-päritolult sakslane, sai ta Briti kodanikuks, kuid muusikalistelt maneeridelt võiks hoopis itaallased teda omaks pidada. KLASSITSIM ld keeles classicus-esmaklassiline, parim
ja kirkaid värve. Tulemuseks haruldaselt harmoonilised looduspildid, nt ,,Sylvia laulud" Loodusluuletused ilmusid kogumikus ,,Kanarbikuõied" Teisi kaasaegseid Runebergil, Snellmannil, Lönnrotil ja Topeliusel oli arvukalt kaaskirjanikke. Nelikule seisis lähedal J.J. Nervander (1805 48), kes kirjutas lisaks mõjukaile armastusluuletustele Piibli- ainelise tsükli ,,Jefta raamat" (1840). Lars Stenbäck (1811 70) ainus kogu ,,Luuletused" (1840) ilmalikud ja vaimulikud luuletused, mida iseloomustab väljenduse intensiivsus ja äraostmatult karm, kompromisse välistav rigorism Fredrik Cygnaeus (1807 81) Laupäevaseltsi liige, Runebergi ülikoolikaaslane, kuulus ilukõneleja, Helsingi ülikooli esimene esteetikaprofessor. Tema sulest on pärit esimesed analüüsivad kirjutised Runebergi ja Kivi teoste ja ,,Kalevala" traagilise ainese (eeskätt
feminiinsed. Uskumine on seotud väärtustamisega, me usume nendesse asjadesse, mille puhul me tajume, et me peame nende eest seisma siis, kui neid halvustatakse. Veel üheks valdkonnaks on imetlemine: milline on ilus naine. Ka püüdlemine eesmärkide poole: mida elus taotleda. Erinevuste tõttu nendes valdkondades tekivadki arusaamatused erinevate kultuuride vahel. 6 Händeli oratooriumi Jefta märgiline tähendus? See on mõjutanud ja inspireerinud loendamatul hulgal klassikalist muusikat ja kunsti. Selle aluseks on üks Vana Testamendi lugu, mis on üks kõige raskesti mõistetavamaid lugusid tänapäeva inimese jaoks(lugu slaidil olemas). Händel kirjutab selle süzee ümber ja lool on õnnelik lõpp. Motiivid on laenatud ühest teisest Piibli loost. 1) maailma tajumine: religioosne, inimene annab tõotuse Jumalale 2) tunded: tütar
annaabi.ee 
