Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Loe õpikust pt 16 (lk 89-93) 1. Täida lüngad, vali vastused või lahenda ülesanded. Kõik vastused tee siniseks. Barokkstiil kujunes välja … (kus?)Itaalias (millal?)16. saj lõpul. Termin barokk pärineb Portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Millised omadused sobivad barokkstiili iseloomustamiseks. Tee sobivad siniseks. LOPSAKAD KAUNISTUSED; DEKORATIIVNE; TAGASIHOIDLIK; ROHKETE KAUNISTUSTEGA; RANGE; LUKSUSLIK; ASKEETLIK; TORETSEV; LIHTNE SISEKUJUNDUS 2.Koosta ristsõna Euroopa barokkstiili kohta Tutvu ristsõnade loomiseks mõeldud
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (16.saj lõpp - 17 saj.) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele...
Barokk Sõna ,,barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust
Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello,
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid.
Barokiks nimet kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv: priiskav õukonnaelu. Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil.
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti
5 http://www.mois.ee/ajalugu/ 6 http://www.mois.ee/kompleks.shtml 3 Mõisate ehitusstiilid Põhimõtteliselt võib Eesti mõisa stiilid jagada kümnesse erinevasse kategooriasse. Kuid Rootsi ja Vene võimu ajal olid Eestis levinud :7 · Barokkstiil · Klassitsism · Historitsism Barokkstiil Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk.
INGLISE BAROKK ARHITEKTUUR SISSEJUHATUS Inglismaa on maa, kus barokkstiil kõige vähem mõjule pääses Domineeris kogu XVII ja XVIII saj kestel klassitsistlik suund ARHITEKTID NING NENDE TEOSED Christopher Wren (1632--1723) Tema stiili väljakujunemisel oli kaunis suure tähtsusega reis Prantsusmaale a. 1665.Kaasaegsete prantslaste eeskujul püüdis ta oma ehitistes ühendada barokkstiili monumentaalset jõudu klassitsismi rangusega. Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut.
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade.
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism)
Aurorat(koidujumalannat), kes toob maailmale päevavalguse. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaal kunstielu tagasihoidlik, alles sajandi lõpus puhkes kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi aga alles 18.sajandi esimesel poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil - rokokoo. Rokokoo ja baroki piir on Saksamaal eriti ebaselge. Barokkstiil võtab kasutusele klassikalised arhitektuurielemendid, näiteks korintose samba ja kapiteeli või templile omase ehisviilu, aga loob neist liikuva mulje. Johann Balthasar Neumann. Vierzehnneiligeni palverännukirik Saksamaal. (Üleval) Zwingeri palee Dresdenis. Arhitektuur Itaalias Kirikute püstitamine oli esmajärguline ülesanne arhitektuuris. Peamine kirikutüüp oli pikergune hoone. Kiriku sisehoone moodustas ühe suure saali. Barokk-kirikute eeskujuks sai Il Gesu kirik Itaalias
Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis. Barokkstiil on eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma mõisate ehitamises, näiteks Palmses.
31. grafiit, grafiitpliiats-graphite, black lead ? 32. zanr, zanrimaal-genre ? 33. vaikelu, natüürmort-still-life 34. Romaani stiil-Romanesque 35. Gooti stiil-Gothic 36. graafika-graphic art, graphics 37. toomkirik, katedraal-cathedral 38. emailimaal-enamel painting 39. estamp(tõmme puu-või vasegravüürist või linoollõikest graafilisele paberile)-proof, print impression 40. eelkavand, skitseering- sketch, preliminary shape 41. barokkstiil- Baroque 42. ateljee- studio, workshop 43. akt, aktimaal- nude 44. abstraktne kunst-abstract art 45. viimistelema- to elaborate; peenelt, hästi viimistletud-elaborate 46. kaunid kunstid- ? 47. joonistus-drawing 48. maal, maaling-painting 49. maalikunst-painting 50. puulõige-xylograph, wood engraving 51. disain-design 52. figuur-figure 53. raidkuju-sculpture, statue 54. harmoonia-harmony 55. vari- shadow 56. juugendstiil- modern style, art nouveau 57
2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor, arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE)
KORDAMISKÜSIMUSED: BAROKK 1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust
väljakujunemise ajastu Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus "barroco" tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Barokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eelkõige ooper, samuti algas solistilise vokaal-ja
Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente, nii Venemaal, kui ka Eestis. Tol ajal on ilmunud kahes riigis palju uuid ilusaid hooneid ja arhitektuuri mälestussambaid. KASUTATUD KIRJANDUS · Internet: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 3. http://wapedia.mobi/et/Barokkstiil (9.01.2011) 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pilt/03_rastrelli_talvepalee2.jpg (9.01.2011) 5. http://www.annaabi.com/materjal-38841-barokkarhitektuur-venemaal-eestis (9.01.2011) -5-
läks Madalmaadesse. Ka sisseveokaubad jäid endisteks (sool, metall, raud, vask, tubakas, soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut. Rootsi aja erisused Sarnasused Vene aja erisused 1. Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3
17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed kunstivoolud, mida eelkõige edendasid kuulsust, rikkust ja hiilgust tagaotsivad võimukandjad. Pinged ja rahutused ning uued leiutised kandusid edasi maali-, skulptuuri- ja ehitustemaatikasse. Uus kunstistiil hakkas rõhuma emotsioonidele, realismile, võimu ülistamisele, liikumisele, kummalisusele. Märkimisväärseks kujunes valguse kui väljendusvahedi kasutamine, mis tõi kompositsiooni tegelased paremini esile. Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri. Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige arhitektid ja kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles' loss Prantsusmaal, Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal ,,Kristuse haudapanek", aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased. Osades maades asendus 18
2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis 100 ruumi. valmistati kohapeal. • Kadrioru loss • Barokkstiil • • Niccolò Michetti Pilastrid • • Kalliskivipunane valgega Peeter I • • Peasaal üks väheseid 1719-1725 säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre Kasutatud kirjandus • “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”, Sinisukk 2008
pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3. 1601 - esimene uues stiilis laulukogumik Barokiajastu lõpu on raske määratleda, küll aga võib määratleda ajalised piirid 1. 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2. 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3. 1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast, olulised koolkonnad Firenzes ja Veneetsias, kes olid eeskujuks kogu Euroopale. Siiski erines prantsuse muusika itaalia eeskujudest, Inglismaa ja Saksamaa olid kord prantsuse, kord itaallaste mõjudest segunenud. Saksamaa oli tugevalt mõjutatud renessanssi aegsetest polüfooniatraditsioonide mõjudest. Uue stiili kujunemine. Uute stiilide tekkimine tõi endaga kaasa vokaal- ja instrumentaalmuusika kiire arengu
Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello,
mille süzeeks on Vana Testamendi lood. Kujutas pinna illusoorsete sammastega ja paigutas nende vahele ~ 350 figuuri. Üheks oluliseks uuenduseks oli jumala kuj, st loobumist katoliku kiriku poolt väljatöötatud kaanonlikust jumalakujutamisest. Tema jumal ei ole rahuliku loomuga valitseja, vaid kirgliku loomujõu ja energiaga mees. Viimane kohtupäev- kunstnik avaldab pahameelt ja ahastust oma kodumaa saatuse pärast. Kompositsioon on dünaamiline. See teos kuulutas ette barokkstiil teket. Madalmaade kunst Gootika valitses 15 saj, mis tõttu kunstiloomingus esineb usklikuse ja religiooni elemente. Religiooni mõju oli suurem kui Itaalias. Antiikkunsti mõjud puudusid. Kunstnikud kuj loodust naiivse, pistu robustse stiiliga sama siiras oli ka inimeste tundemaailma kuj. Teerajad on Jan ja Hubert van Eyck. Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaade kunstis ja kandus sealt teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust
Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Muusika Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Olulisemaid tõukeid on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofoonline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi.Muusika muudeti aktiivsemaks oma rütmiga. Edith Leht 10c
Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda
Stiil tärkas Inglismaal. Pargistiili rajaja William Kent, sisekujundaja Robert Adam. Ameerikas Valge Maja, Prantsusmaal Pariisi Pantheon, Saksmaal Berliini teater, Eestis Tartu kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade barokkstiil, tähtsamaks oli Hollandi kunst. Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis. Prantsuse losside eeskujul Rootsi arhitekt Nikodemus Tessin alustas Drottingholmi suvelossi ehitamist. Selle juurde kavandati Prantsuse aed. Venemaal barokkstiil imõjud mõned Moskva kirikud. Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas
aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism
Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias,
konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa) ·Barokk oli 1. Eur
4) Õppetöö vormid: Loengud, dispuudid 5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. ➔ Kokkuvõte • VALITSEMINE(negatiivne) • Rüütelkonnad- valitseti talupoegade üle • Kohtusüsteem- kohtu astmed tekitati iga seisusele. • Haldusjaotus- Eesti alad jaotati kaheks, ja areng ei olnud enam ühesugune. • Kuninga toetus aadlikele ➔ Positiivne • Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse
Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. 2. Loe ja pane pealkiri. ............................................... Mõiste ,,barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast pärlit. Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles
klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS. Mõisted: Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust
sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. (kirjelda, mis need on?) 2. Loe ja pane pealkiri. Mis on barokk ? Mõiste ,,barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast pärlit. Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles
otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.) Muusikas sai barokkstiil alguse Itaalias, seal kujunes enamik uusi muusikažanreid ja itaalia muusikud andsid tooni igal pool Euroopas. Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika hakkas väljendama jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus, teatraalne esituslaad – need on barokkmuusikale väga iseloomulikud. Kasutati suuri tempokontraste, samuti järske piano (vaikselt) ja forte (valjult) vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase
kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik.
Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt
loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi
elektriliseks. 18.KUNST : Üldiseloomustus,arhitektuur ja skulptuur. Barokk 16.saj lõpus ei vastanud harmooniline ja ilu ülistav renessanss-stiil enam tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele. Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid)
rõhku. Katused on kõrged, paljude peensute ja akendega. Barokk ja Rokokoo Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus, ja omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile
8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10. Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus koos mõisnik Brun Dückeriga Narva jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse. 11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis. Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas. 1. Barokk-portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik, kummaline, liialdav. Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, lopsakus. 2. Baroki ilminguid esines juba Michelangeloviimastes töödes nt. ,,Viimne Kohtupäev". 3. Fresko-seinamaaliliik, maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga, ei saa parandada. 4. Barokk-kiriku fassaad-kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad ja pilastrid
ka raua, mida eksporteeriti. XVI sajandil elas Rootsis umbes 800 000 ja Soomes 200 000 elanikke, nendest 5% linnades. 15.Ülikoolide rajamine, teadlased 1477. aastal asutati Uppsala ülikooli. 1479. aastal asutati Kopenhaageni ülikool. XVII sajandil arenes Rootsis teadus. 1525. aastal rajati Stockholmis kuninglik raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana kuningaoss renessanssi stiilis. XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja.
esimesena Mercatori projektsiooni. Töö kirjastati esimest korda Firenzes 1645 ja 1646 aastal, kus atlas anti välja itaalia keeles. Kuue osaline töö hõlmates navigatsiooni, laevaehitust ja astronoomiat on välja antud kahes köites ja sisaldab 130 kaarti. Erinevalt teistele ta eakaaslastele on kõik Dudley kaardid ta enda omad st. ta kaardid pole tehtud teiste kaardistajate tööde järgi. Dudley kaartidel on silmapilkselt äratuntav stiil. Eriline barokkstiil Dudley kaartidel on osaliselt omane Antonio Francesco Lucini elegantsele graveeringule. Hiljem kaardistajad otsustasid mitte jäljendada Dudley stiili ja seega on see jäänud püsima ainulaadsena kartograafia annaalides. Antonio 5 Francesco Lucini, kes kulutas 12 aastat ja kasutas 5000 naela vaske, et toota plaate, graveeris erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en
1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa
Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Ooper Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised
linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda.
annaabi.ee 
