Flagellandid on usufanaatikud, kes lunastavad oma patte ennast piitsutades. Seda teeb Gottschalk ise ja teeb seda ka ta õde Margelin seda teab apteeker Melchior kindlalt, sest haavasalve läheb seal majas pidevalt tarvis. Milliseid patte vend ja õde nii väga lunastada püüavad, sellest antakse raamatus ainult väga vihjamisi ja läbi lillede aimu; ja siinkohal lõppeb ka Unterraineri kummitusmaja lugu. RATASKAEVU VIIRASTUS: Johan Bruys Laurentz Bruysi viimane laps, keda arvati tulekahjus hukkunud olevat. Surnukeha oli nii põlenud, et selle suutis tuvastada ainult isa ja sedagi vaid ühe kindla tunnuse järgi teatavasti oli Johanil, nagu ka teistel Bruysi lastel vasakul jalal 6 varvast. Kuid kuulujutud küll ehk liialdavad veidi, aga alati ei valeta Bruysil oli ka vähemalt üks sohilaps poiss. Ka Goswin teadis sellest ja lasi lapse üles otsida. Tema ustavad teenijad
Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästjat appi hõigub... Ent lõhkeb siis, kui vahust seebimull, maast, merest - kaos, jääb järgi minust null, Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm. “Katastroof 2” Ei ilma vereta ei miski sünni, sure, kõik meie elu, see on verimärk, Ja veres leotet nüüd, kõik meie rõõmud, mure, revolutsioone imed, mässe tulivärk, kõik võitud verega, kui sünnitaja särk.
Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Grünewaldi vanim dateeritav töö on "Kristuse narrimine" (1503; Alte Pinakothek, München). Ta suri augustis 1528 Halles. Isenheimi altari keskosa. Detail. u. 1515 Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud
inimesest. Filmi peategelane Max oli matemaatik ja ta suutis väga suurte arvudega peas kalkulatsioone teha. Ta oli väga enesekindel ning uskus tugevalt endasse, kuigi oli tihti segaduses. Maxil olid tihti tugevad peavalud ja ka vaimsed haigused, mis tekitasid talle hallutsinatsioone. Enesekindel oli ta minu arust, sellepärast et ta ei lõpetanud selle 216- kohalise numbri otsingut enne, kui ta leidis selle. Selle linateose juures jäi tihti segaseks, mis on reaalsus ja mis on Maxi viirastus, sest filmis olid kajastatud kõik tema mõtted ja nägemused. Selgusetuks jäi ka see, kas tema viirastused ka tähendasid midagi enamat, või näitasid tema mentaalset olukorda. Kui see film oli umbes poole peal, oli mul väga suur kõhedustunne, kuid see oli väga huvitav. Sellist mõtet ei olnud kordagi, et jätkas filmi pooleli nüüd. Film õpetas mulle, et peab olema kindel oma ettevõtmistes, kuid tasub kuulata, mida lähedased inimesed arvavad ja räägivad, sest ka
Kui ma oleksin luuletaja... Kui ma oleksin luuletaja, räägiksid mu luuletused põnevatest seiklustest ja kõigest, mis on päevakajaline ning huvitab inimesi. Mu luuletused oleksid erinevatest elu probleemidest, neis puuduksid sümbolid, mis teeb mõtte tabamise raskeks. Ma kirjutaksin luuletusi tavalistele realistlikele inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule v...
Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasi...
,,Kuritöö ja Karistus" Roskolnikovi kuritöö motiive on palju. Roskolnikov arvas, et ellu peab jääma tugevaim ehk see kes sündis nõrgana,peab nii ka surema. Majanduslik motiiv oli see, et tal oli vaja raha oma õe päästmiskes. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Ta jagab inimesed kaheks: tugevad ja nõrgad. Dostojevski spetsiaalselt pani perekonnanimeks Raskolnikov, mis tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt pooldab Raskolnikov ,,tugevuse" teooriat, teiselt poolt on ta esimese poole täielik vastand, kes soovib inimestelöe ainult head. Ta arvas, et ühe kasutu inimese (tema arvates) mõrva saab tasakaalustada paljude heategudega. Hea ja kurja võitlus Raskolnikovis ongi tema tragöödia. Raskolnikovi järsk haigestumine pärast kuritööd reetis ta Porfiri Petrovitsile. Ta hakkas sonima, nägi verisest ööst aina und ning see ei andnud talle...
Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägistab kooliõde? Narkar, kes süstib end otse tänaval? Ja veel vähemalt 110 küsimust. Kus on vastused või kas neid üldse on? Vastused on meis endis. Kas sellised ongi meie tuleviku inimesed? Ehitame sellistega tuleviku, mis meile kõigile meeldib. Me jätame kõrvale tunded, kaunid kunstid, loomingulise. Me lihtsalt ei näe seda. See on meie jaoks nagu viirastus. Me kõik oleme kuulnud ütlemisi, et vaata kui palju saaks seda, teist ja kolmandat, aga sina kulutad selle raha raamatutele, teatrile. Tegelikuses on elu näidend, milles me kõik osaleme. Me oleme näitlejad ja stsenaariumist selgub, kas etendus on hea või halb. Meist endist sõltub kas riigikord on positiivne või negatiivne. Me ise teeme oma riigi. Valik on meie, kas ehitame ja elame sellega või hävitame ja põletame selle, mille me ise oleme loonud oma rammu, jõu ja higiga
jõudis selle ka maha pillata, seega pidi koosolek ka ära jääma. Lõpuks kui Berlioz ja Bezdomnõi hakkavad professori juures midagi kahtlustama, tutvustab ta ennast neile. Professor üritab veenda neid, et Jeesus Kristus oli olemas ning ütleb, et selleks polegi mingeid tõestusi vaja. Bezdomnõi ja Berlioz peavad professorit lõpuks napakaks, kuna ta väidab, et osales sündmustes, mis evangeeliumis kirjas on. Berlioz läheb helistama ning tee peal juhendab teda sõbralikult viirastus ehk Fagott. Berlioz võtab juhendused vastu ning sellest hetkest lähevad professori ennustused täide. Berlioz kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Bezdomnõi satub paanikasse, jääb mõtlema ning läheb tagasi tiikide juurde kus teda ootavad professor ja fagott. Professor järsku enam ei oskagi vene keelt. Ta üritab professorit kinni hoida, küsib ka fagoti abi, kuid selgub et fagott on hoopis professori poolel. Nad lahkuvad kolmekesi koos kassiga
century when the German merchants's asulad developed. It was founded near the area of Niguliste church. The street can be passed due to its steep slant only by pedastrians and it is now covered with stonestairs. 1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes. Psüühiliste Uurimiste
puusärgi jalad nagu karu käpad. Hauasuu-auk on küll mullaga kinni maetud, aga vallatud poisid kisuvad hauasuu-augu lahti ja käivad hauas paruni luukeret vaatamas ja isegi "orjakeppi" andmas. Parunil, kes on sinna maetud, oli üks lollakas poeg. Poeg oli haua lahti teinud ja isa pealuu välja toonud. Pannud mõisa trepile, ise hakanud püssiga pihta laskma. Pärast visanud isa pea parkis olevasse tiiki. Jahilossi pime piinakelder ja viirastus Maardu algkool on üks vanemaid koole Eestis, sest mineval aastal pühitses ta oma kahesajast juubelipäeva. Praeguses majas, mis on endine Maardu mõisa härrastemaja, töötab kool küll vast kakskümmend aastat. Kool asutati Saha külas, kus tuli õpetajal ja õpilastel palju vaeva näha. Mõlemate koolimajade iga ulatub kaugesse minevikku. Maardu mõisa ehitamise aastat keegi ei mäleta, aga niipalju on teada, et maja keskpaik olnud juba Vene keiser Peeter Suure ajal
Ta sõi kõike, mis ta kätte sai. Päev kulus mängides. Ta lõhkus ära seinakella, ninga hävitas ka palju muid asju. Ta oleks võinud olla isandalesarnane, kui ta oleks olnud hea või tark, kuid ta ei olnud seda. Õhtulväsinuna hakaks ta Popit kiusama. Popi vingus hirmust ja valust. Tema vastupanu oli ajsatu. Ka kirstualune oli talle liigsalt väike, kuid kuna muud pääsu ei olnud, rikkus ta seal oma tervise (jalad olid kõverad, karv kulus ära, nahk sai viga). Viirastus oli tema heal elu, mis oli eelnenud sellele, mis praegu oli. Unes nägi ta oma endist, head isandat. Ta sulatas mõlema isanda (Huhuu ja vana isanda) olemused ühte. Popi ootas teda samuti, nagu vana isandat. Popi igatses ka teda. Ka uus isand hoolitses näiliselt Popi eest. Ta tõi liha. Popi lähenes talle samuti, nagu oli lähenenud oma vanale isandale(käe lakkumine, tema eest hoolitsemine). Ka Huhuu oli pidevalt ja kaua ära. Popil oli temast hale. Huhuu hakkas
1. analoogiline millegagi sarnane, samalaadne 2. autoritaarne võimule pimesi kuuletumist nõudev, võimutsev 3. bakter (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima hooplema, valetama 6. briljantne suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumides...
Näeb ratsanike, kes sõidavad ringi ja käivad linnades, mis on inimtühjad. Mitte üht ainumasti hinge ei liigu ringi. Tal on hirm, ta ei saa liigutada. Järsku ta karjub ja ärkab. Arvas, et oli oma kodus, kuid siis meenus talle, et ta oli võõras korteris, sõja eest pagenud. Nähes kõike muud langevat ja ise veel hingata..Kuid ta pidi magama..vaikselt jäi ta taas unne. Ratsanikud märkasid puude all musta mantli ja kaabuga meest liikuvat. Mees ütles, et ta on tühine viirastus, et teda ei ole mõtet kinni võtta. Jõuad põgeneda, oled tõeline, jääd meie mõõkade otsa rippuma, oled niisama tõeline. Algas hirmus võiduajamine, tagaaetav tundis lähenevat surma vihisevate mõõkade otsas. Ta karjatas surmahirmust: kuna seal ratsanike ees, see oli tema ise!
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja t...
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt ...
Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi...
Jõululaul Charles Dickens Kord elas Londonis üks ihnuskoi nimega Scrooge. Tema äripartner Marley, kellega tal firma oli suri ära ning ainsad inimesed, kes täheldasid Marley surma ja kandsid hoolt tema matuste eest olid ametnikud ja Scrooge. Ühel jõululaupäeval istus Scrooge oma kontoris arveraamatute taga, kui uksest astus sisse tema õepoeg, kes soovis Scrooge'le rõõmsaid jõulupühi ja kutsus Scrooge oma juurde lõunale, kuid Scrooge ei uskunud ei imedesse, ega jõuludesse ning saatis oma õepoja minema. Samal ajal astusid sisse kaks uut külastjad, kes kogusid vaeste jaoks annetusi. Kuid kuna Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on mõtetu edasi vestelda, tegid minekut. Kui tööpäev lõppes, läks Scrooge trahterisse, kus ta sõi oma lõunasööki, luges ajalehti ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korter...
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja ...
Kentaurid- hobuse kere ja jalgade ning inimese ülakehaga metsikud olendid. Üritasid Peirithoose pulmas röövida naisi, eelkõige mõrsjat. Kerberos- verejanuline metalse häälega koer, kes valvas Hadest- allmaailma. Kujutati mitme peaga, madudest ümbritsetuna. Lasi kõik sisse, kedagi välja ei lasknud. Ülekantud täh- naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda. Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks.
Õnn mis see on? Õnn on viirastus, mis ilmutab end alles siis, kui ta on lahkunud. See on asi, mida ei saa panna sõnadesse. Ei ole olemas suurust millega saaks mõõta õnne, kuna see on nii meeletult suur või väga väike. Kuna inimesed on igaüks omaette isiksus, mõistavad nad ka sõna õnn vägagi erinevalt ja tõlgendavad seda oma moodi. Samuti otsivad nad oma õnne eri paigust ja see, kui keegi otsib seda teisest kohast kui mõni, ei tähenda, et ta sellepärast eksinud on.Kuna õnn on selline asi,
teguritest. . Kõik ravimid, sealhulgas alkoholi, retsepti ja üle leti ravimid, ebaseaduslike uimastite ja mõned ravimtaimi potentsiaalsed kahju.põhjustajad. Narkootikumi üledoosi sümptomid · Oksendamine · Kõhukramp · Kõhulahtisus · Peapööritus · Ltasakaalu · Krambid · Unisus · Segadus · Hingamisraskus · Sisemine verejooks · Viirastus · Nägemishäired · Kooma Juhuslik - isik võtab vale ravimi või kombineeritult ravimeid, vales koguses või valel ajal, teadmata, et see võiks neile halba tähendab Tahtlik väärkasutus - isik võtab üledoosi saada 'kõrge' või tahtlikult tekitada enesevigastamine.Viimast võib appihüüd või enesetapukatse. Heroiin Heroiin ehk diatsetüülmorfiin ehk diamorfiin on poolsünteetiline opioid. Heroiini keemiline valem on C21H23NO5
Jää ja Tule laul Troonide mäng G.R.R:Martin Raamatu peategelased on erinevad suguvõsad, kes pretendeerivad raudtroonile, kui Seitsme Kuningriigi kuningas Robert Baratheon, kelle vapimärgiks on hirv, hirvesarved sureb. Enne oma surma, kutsub ta Lõunasse Kuningalinna oma vana sõbra ja truu võitluskaaslase Eddard Starki, kes on abielus Catlyn Tullyga Vetevoolt Kuninga Käeks. Nad elavad Eddardi kojas, Põhjas, Talitundrus mis on külm ja kõle paik. Nad kummardavad vanu metsa jumalaid. Neil on lapsed Sansa, kes on pärinud ema välimuse, pruunid lopsakad juuksed, leebe ja ilus, Arya Stark, kes on isa moodi, põhjamaiste näojoontega, karm, mustad juuksed, tumedad juuksed, uljas, vapper ja tugeva iseloomuga, teda ei saa enda tahtle nii lihtsalt allutada nagu teisi. Brandon Stark ja Rickon Stark, kes on väikseimad, Brandon on kaheks...
Ta vaatas viimast korda tagasi, justkui hüvastijätkuks viipas käega. Selline oligi siis lõpp. Kõik paremad ja halvemad asjad jooksid tüdruku silme eest läbi. Nüüd, kohe, on see läbi, nüüd ja kohe... Ta sulges silmad ja... Viimasel hetkel tuli tal silme ette poisi naeratav kuju. Naeratus, millega poiss alati tüdruku otsa vaatas, kui ta teadis, et tal on õigus. See oli nii tõeline ja päris, nii reaalne. Tüdruk sirutas käe, kuid poiss haihtus õhku. See oli kõigest viirastus, kuid ta teadis, mida see tähendab. Poiss ei ohverdanud oma elu sellepärast, et tüdruk saaks kohe peale seda katuselt alla hüpata. Ta tahtis, et tüdruk elaks edasi, tema eest ka. Tüdruk pööras ringi ja läks tagasi. Ta kõndis sama teed pidi, mida mööda nad koos kümneid ja kümneid kordi läbi jalutanud olid. Järsku ilmus tüdruku näole naeratus, Ta teadis, et kunagi tuleb aeg, millal nad on jälle koos. Millal nad saavad vaikides käest kinni jalutada. Tuleb
armastatud neiust. Berlioz oli armunud näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia oma sügavate tunnete kinnituseks ja võib-olla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. Näib nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, armastatu viirastus. Eesmärgiga leida rahu püüab kangelane unustada möödunut ja sukeldub lõbutsevasse balli seltskonda. Kuid rahu on vaid ajutine, ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju tuues kaasa rusuvaid tundeid. IV osas ,,Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Klassikalise nelja osa asemel on siin viis osa.
Nad räägivad armastusest, jumalatest, võimust. Juudit soovib, et Olovernesest saaks maailma kuningas, kuid Olovernes soovib jääda Nebukadnetsari sulaseks. · Olovernes pettub Juuditis pidades teda enesekeskses ja võimuahneks. Ta lahkub telgist. · Juudit on ahastuses, kuna ei leidnud armu Olovernese silme ees ning seetõttu peavad homme Iisreali müürid langema, kui Olovernes selle vallutab. · Juudit kuuleb, et Olovernes tuleb. Siiski on see vaid viirastus, sest Olovernes on liigse alkoholi tõttu juba ammu sügavas unes. Juudit palvetab, et Olovernese uni oleks raske. · Nimetu ilmub Juuditi juurde telki. Juudit võrgutab Nimetu ning nõuab järjekindlalt, et viimane Olovernese tapaks. · Nimetu ei suuda seda teha, kuna peab enda sõnul Olovernest rohkem kui isaks. Ta läheb oma telki ja teeb seal enesetapu. · Juuditi ümmardaja Susanna on õudusest kange ja soovib kähku sündmuspaigalt põgeneda.
George Bernard Shaw (1856 1950) Eelkõige näitekirjanik tema viljakas ja meisterlik töö selles valdkonnas on jätnud püsivalt sügava jälje maailma kultuurilukku. George Bernard Shaw, rahvuselt iirlane, sündis 1856. aastal Dublinis, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorukiiga. Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard. Oma lapsepõlve meenutab kirjanik ängistuse ja kurbustundega. Seda lapsepõlve varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusikaarmastus ning muusikalised võimed. Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste helilooj...
Ristiusus: surnust ülestõusmist, Jeesust. Gordoni sõlm- Keerulise probleemi lahendamine ühe otsustava liigutusega või vägivalla teel. hapud viinamarjad- Miski, mis väidetakse olevat vähemväärtuslik ainult seetõttu, et see on tegelikult kättesaamatu. kentaurid- Hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Kerberos- Hadese sissepääsu valvav 3 peaga koer, kes sisse lasi kõik hinged aga välja mitte ühtegi. kimäär- Lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga koletis, hirmukujutlus, viirastus. Kirke- Nõiatar, kes muutis Odysseuse mehed sigadeks ja hiljem tagasi. kreeka kalendid- Noorkuu ilmumise päevad ehk kuude alguspäevad. Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud.
aastate keskelt kõige rohkem kummituste kirjeldusi. Paranähtuste uurimisega tegelesid tol ajal Eesti Metapsüühiline Selts ja Psüühiliste Uurimiste Selts. Esimesse kuulusid valdavalt eestlased ning teise sakslased ja venelased. 1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes
Käis Ruthiga matkamas. Peab ennast Morse'idest paremaks. Martin teeb õhtusöögilauas teisi maha. Marianil pole usku Martinisse. 30. Ruth ei taha, et Martin kirjanikutööd teeks. Pakub, et võiks reporteriks hakata. "Ja ometi on just neil, kes selleks kõigist kõige vähem sobivad, õigust otsustada, mis peab trükki pääsema ja mis mitte". Ruth pakub tööd tema isa juures. "Sinu silmis on siis minu eesmärk niisamasugune viirastus nagu pereptuum mobile?". 31. Kohtab Gertrude'i. Õde annab talle raha. Kohtub Brissendeniga = teine intellektuaalne inimene + tuli, inspiratsioonisähvatused, intuitsioon. Brissenden tegi talle joogid välja > mõistis Martini olukorda või tundis selle ära? 32. Brissenden Martinil külas. Martin annab talle oma teoseid lugeda. Brissenden ajab ta närvi, Martin tema kõri kallale. Brissenden lõunatas Martiniga tihti ning tegi talle välja > kirjanikul vaja sponsorit? 33
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. 31. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid. Miraaz, Vikerkaar, Halo, Oreool, Tara, Glooria, Bishopi rõngas, Brockeni viirastus. 32. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Refraktsiooni tõttu näib horisondi lähedal olev täht või Päike kõrgemal kui ta tegelikult on (võimalik näha nö juba loojunud päikest või siis tõusmata päikest). See tuleb sellest, et ühest keskkonnast teise minnes muudab valguskiir suunda (õhust klaasi, õhust vette). Sama juhtub ka pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas. Kui viltune valguskiir läbib
Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud.
täidetud vihmapiiskade sees üks kord peegeldunud valgusega. Pilve moodustavad udupiisad on oluliselt väiksemad kui vihmapiisad, nii muutub oluliseks difraktsioon neil piiskadel. Peegeldunud ja difrageerunud valguse interferentsi tulemuseks ongi Kuu või Päikese ümber olevat tara meenutav oreool ka veepiiskadest koosnevale udule (pilvele) langevate varjude ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005) VARJUD JA BROCKENI VIIRASTUS Rünkpilvede vahel märkame sageli heledamate kiirtevihkude ja tumedamate alade vaheldumist. Heledamad on need kohad, kust pilvede vahelt paistev Päike valgustab pilvede all olevat õhukihti, tumedamana paistavad varju jäävad kohad. See pilt on hästi vaadeldav vinese taeva korral. Üllaavat vaatepilti võib pakkuda lihtsalt mustvalge valguse ja varju muster. Visuaalselt on Päike üsna täpselt 0,5° nurkläbimõõduga ring. Kui asetada päikesekiirte teele ekraan, milles
Nii peab toimima ka teadlane: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist. Tunnetust takistavaid inimõistuse iseärasusi nimetas Bacon iidoliteks (kr eidolon `kujutis, viirastus, iidol') ning liigitas nad neljaks: 1) Sugukonnaiidolid /hõimuviirastused ühised kogu inimsoole. Inimloomusele omased moonutavad tegurid . meie kalduvus uskuda oma meeli, ehkki need tegelikult meid sageli eksitavad; kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid; kalduvus mõtestada enda poolt tajutavat vastavalt oma oletustele ja lootustele.
- kasutas ohtralt puhkpille). "Fantastiline sümfoonia" - I Unelmad ja kired, II Ball, III Stseen väljadel, IV Teekond tapalavale ja V Öine nägemus nõidade sabatil. Teose üldine mõte oleks järgmine: haiglaselt tundliku närvisüsteemi ja suure kujutlusvõimega noor muusik on meeleheitehoos end mürgitanud. Annus polnud aga surmav. Kunstnik jääb teadvuseta olekusse. Ta ettekujutusse kerkivad nägemused. Näib, nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, idee fiks, armastatu viirastus. Et leida rahu, püüab teose kangelane unustada möödunut. Ta sukeldub lõbutsevasse balliseltskonda, otsib tröösti loodusest. Ent rahu on vaid ajutine. Ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju, kinnisidee, tuues endaga kaasa piinavaid mälestusi, rusuvaid tundeid. Siis näib, nagu oleks ta armukadedushoos mõrvanud oma armastatu, nagu viidaks teda hukkamispaigale. Siis leiab ta end nõidade orgia keskel. Ka siin viirastub talle armastatu kuju.
Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud
Vikerkaar - paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Halo - rõngas Päikese või kuu ümber Oreool - helendus, mis tekib oma varju ümber, kui inimene kõnnib märjal (kastesel) murul Tara - värvilised rõngad kuu või päikese ümber Glooria - värvilised rõngad, mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber Bichopi rõngas - tara, mis tekib harilikult vulkaanipursete läheduses vulkaaniliselt aerosoolilt Brockeni viirastus - glooria, mis tekib objekti suurendatud kujutise ümber ja võib mõjuda hirmutavalt 25. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Horisondi lähedal olev Päike näib olevat kõrgemal kui ta tegelikult on valguse refraktsiooni tõttu. Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine).
Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad.
Olles kirkus nägi ta punase sametiga palistatud valges rüüs naisekuju. Peale seda õudset vaatepilti pole keegi sellest naisest midagi kuulnud ning isegi järelpärimised osutusid tagajärjetuks. Kuna naise või neitsi sissemüürimise motiiv on Balti provintside muistendites küllaltki tavaline, ei tehtud sellest juhtumist suuremat asja. Haapsalule aga lisab värvi juurde see, et vaatemäng toomkiriku kabeli aknal on justkui ehtne, seevastu Wilhemi nähtud valge daam on täiesti reaalne viirastus. Samas võis see tingitud olla Wilhemi seisundist, nimelt ülejoomisest ning ka kodusõja aeg Liivimaal oli küllaltki närviline. Legend on legend, millel pole ajaloolist tagapõhja. Aegade jooksul on muutunud sisu, lisatud elemente. Legend on pidevad muutuses. Inimesed tulevad Haapsallu, vaatavad etendust ning sõidavad tagasi koju ja räägivad nähtust. Etendus etenduseks, kuid muistsest Läänemaa ajaloost annab lavateos küll täiesti väära pildi
Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei ha...
Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogiasse ja ennetesse.
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
liigutas suud, ja sest vaevalt kuuldavast häälest pelgusid otsekui pimeduse sõjaväed, mis kargud kõrval ning kiiver põdemisest teravale ninale põrunud. seisid valvel ta köhal. Siis aga süüvis ta pilguks jälle une pimedasse riiki. Maret vahtis neid kõiki ahne pilguga, otsekui püü-des nende näolt lugeda mingit Ikka sama uni, sama une vari viirastus ta ajudes neil pikil öil. sõnul seletamatut sala-dust. Siis hakkas ta neilt pärima sõja kohta üht ja teist, sõudes See oli peaaegu paljas mõte pojast, kes oli kaugel. Tal polnud õiget aimust neid üle tinaselt lainetava jõe. kaugusest, mis teda pojast eraldas, ja ta ei võinud kujutleda maid ning kohti, kus see Ometi ei kuulnud ta iial midagi, mis oleks puutunud ta pojasse. Sest sõda ulatus liikus
tahvel (ld tabula abrasa). See ei ole aga nii: inimmõistuses on palju vaidluste käigus (nt turuplatsil e foorumil) kasutusele lihtrahvas. sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu Üldse pole tähendust Baconi arvates näiteks sõnal saatus. Inimesed kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, usuvad, et nende mõistus valitseb sõnade üle, kuid juhtub ka nii, et millised on need inimmõistuse iidolid (kr eidlon `kujutis, viirastus, sõnad alistavad mõistuse. See tõsiasi on Baconi arvates muutnud iidol'), mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma teadused ja filosoofia sofistlikuks. Selliste iidolite vastu võitlemiseks tunnetamist. Baconi arvates on nelja liiki iidoleid . tuleb kõigepealt defineerida mõisted ning alles siis hakata arutlema ja vaidlema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
