Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, diri...
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uue...
Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli vaadata, kuidas solist sisse elas. See pala haaras endaga kaasa kõik saalis viibinud
proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; õpilasi: Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan Willem Sibul, Taimo Toomast
Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne...
lauljatelt nõudis uutmoodi näitlemis- ja laulmisstiili meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad motiividega Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: Tuntumad teosed: ,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini ,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde"
Wolfgang Amadeus Mozart`i looming Marjanne Mändmets GI Mozarti looming viljeles kõiki zanre ühtemoodi edukalt. Andmete põhjal võime öelda,et mees kirjutas kokku nii kuskil 600 teost,mis on katalogiseeritud. Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi p...
minna. Haydni kohustuste hulka majas kuulus luuletajate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli, nagu õueteenritel ja -ametnikelgi, kanda livreed, oli helilooja päris rahul õuemuusiku kohaga, mida Mozart hiljem on kirjeldanud kui orjaametit. 1760. aastate alguses ehitas Miklós Esterhazy lossi, mis nägi välja pea niisama toretsev kui Versailles. Selle juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal
osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992. aastal publiku auhinna Violetti- Valsesia võistlusel. Aastal 1991 pääses ta Modenas toimunud Pavarotti-nimelise võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca". Kontsert oli muidugi hea sellepoolest ,et oli palju häid artiste , kes esitasid oma muusikapalu väga hästi. Kontsert meeldis väga , aga kurb tõsi on ainult see ,et Vello Jürna suri väga noorelt, paljud talentsed inimesed surevad noorelt ja nii see juhtus ka temaga. Kõige rohkem meeldis "Tosca" aaria mida olen ka varem kuulnud ja see oli väga hästi esitatud , esitas Pille Lill.Ta esitas seda nii hästi ,et terve saal ei
päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Peale sõda heideti Wallenberg vangi spionaazisüüdistusega ning peale seda ei olnud temast enam midagi kuulda. Ooper ,,Wallenberg" on väga raske, selle sisu, taust ja peategelase lugu ise on väga keerulised ja ängistavad. Teos on provotseeriv, otsekohene, halastamatult õudne, dramaatiline ja täiesti ilustamata. See ooper erines täiesti kõikidest teistest ooperitest sellega, et see ei olnud kerge või lihtsa meelelahutusena mõeldud. Midagi ei näidatud läbi roosade prillide. Väga huvitav oli ooperi lõpp, kus lavale tulid paljude aastate sümbolid. Koos mitmete kuulsate poliitikute ja Wallenbergiga ise tantsisid kõik ooperi osalised surmatantsu. Ooper oli väga hästi iga pisiasjani läbi mõeldud, valgustus oli väga täpne ja peene ning koreograafia oli huvitav näitlejate rütmiseeritud aeglaste liigutustega
nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. • Kuna Ludwig II suri enne, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud. • Lossi renoveeriti aastatel 2009-2011, kuid lossi ümber ehitatud pole. Valiku põhjendus • Valisin antud ehitise, kuna olin sellest varem sugulase kaudu kuulnud ning tema kirjelduste ning emotsioonide järgi tekkis huvi antud hoonet lähemalt uurida. • Vaadates antud lossi ja selle ümbrust, tekivad idüllilised
nelja silma alla jätta. Kokkuvõttes oli ooper piisavalt hästi lavastatud Aarne Mikki poolt. Kõige paremini sulandus oma rolli Amelia, kes suutis hästi näidelda ning laulda. Samuti mulle meeldis lavakujundus, suured maskid näitepõrandal tekitasid erinevaid mõtteid ooperi kohta, mis sundisid jälgima lavatükki väga suure huviga. Ma soovitan Verdi "Maskiballi" minna vaatama kõigil, kes tahavad head näha head ooperit ning on huvitunud Verdi ooperitest. Ise ma oleks rohkem eelistanud vaadata Mozartilt kas "Võluflööti" või mingit teist ooperit, aga "Maskiball" oli ka hea.
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilas...
Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www
4 Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas ta Viini õukonnateatri tellimusel, kuid see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu. Paneb hämmastama fakt, et 12-aastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri. Tähtsaimad tema ooperitest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan" (1787), "Cosi fan tutte" (1790) ning "Võluflööt" (1791). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kus tegevuspaigaks on nii antiik- kui ka muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse
Isa ei tunnustanud poja soovi saada heliloojaks sest majapidamisse oli taarvis noort töömeest, kes võtaks selle üle. Verdi andekust märkasid teised, kes teda toetasid rahaliselt ja moraalselt. Verdi kolis kaupmehe poolt eraldatud väikesele pinnale at muusikale pühenduda. Töötas endunustavalt, peas vaid ooperiteemad. Jäi ka veidi isiklikku aega. Rahvuslike vabadusvõitluste aastail (kulminatsioon 1848 revulutsioon euroopas) oli ta rahva suuri lemmikuid. Mitmed tame laulud ooperitest muutusid rahva seas võitluslauludeks. Valiti I ühendatud Itaalia parlamenti. Verdi oli kuulus üle euroopa. Pea kõik teatrid lavastasid ta oopereid. Vana mehena naasis sitsiiliasse oma maamõisa. Seal elas üksinduses ja tagasitõmbununa. Aeg möödus talupoegade seltsis või klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 shakespeare teemalist ooperit (othello 1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse)
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidi...
alates on tema teosed ka mitmeosalised, esituskoosseisud on suuremad ning meloodiakaared pikemad. Helilooja selle perioodi üks hinnatumaid kompositsioone on "Different Trains" (1988) keelpillikvartetile ja lindile , mis räägib holokausti ohvritest. 1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot). Ooperitest esimene, kolmevaatuseline "The Cave" räägib piibli tegelastest Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Haagarist ja Ismaelist. Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad nimetatud isikute tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava kohale asuvale ekraanile , nii tekib virtuaalse mõttevahetuse illusioon. Muusikate
Haydn kõrval oli teine suur nn. orkestrimuusikalooja, kokku kirjutanud 50 sümfooniat. K. Wolfgang Amadeus Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa Oli Nokia telfonides mingisugune helin Alguses rahulik, lõpus läheb elavamaks Lisaks sümfooniatele kirjutas instrumentaalkontserte. Kirjutand kammermuusikat, tuntuim ,,Väike öömuusika" K.(I osa) Balletti tantsitakse selle muusika järgi Rahulik, ilus, lihtne KODUNE ÜLESANNE. ,,Võluflööt" ooper . võtad A4 lehe ja uurid ooperitest 1. Ruudustik, kes on tegelased? 2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen Imbi Kull ,,Valmik ooperi süzeesid" 19. APRILL!!!!! + RETSENSIOON KUULAMINE. Ooper ,,Figaro pulm" Avamäng
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid
Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal. T...
ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr. 3 II osa on ka Saksamaa hümniks. Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps. Sündides oli talle kaasa antud suurepärane muusikaline kuulmine, ebatavaline muusikaline mälu ja ülekeev loominguline fantaasia. Ta on kirjutanud üle 600 teose, millest paljud juba varases eas. Klaverimuusikas on kuulsust kogunud Mozarti ,,Kuupaistesonaat". Tema loodud ooperitest on tuntuimad ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". ,,Don Giovanni" on loodud kahe hispaania legendi alusel. ,,Võluflööti on nimetatud ka Mozarti testamendiks. Tema üheks kuulsaimaks vaimulikuks teoseks on Reekviem. Ludwig van Beethovenil oli väga tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist, see väljendus teoste pühendamistega neile. Tema muusikaline mõte jäi klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.
keskendumisvõime, kui ta tahtis siis ta lülitas ennast välja ja vastupidi. Filmis nägime ka juba eelnevalt mainitud naisterahvast, kellega Pjotr Tsaikovskil oli väga eriline sõprus. Nad ei kohtunud mitte kordagi elu jooksul, aga ometi ilma kirjavahetuseta ja toetuseta Nadezda von Meckilt oleks Tsaikovski elu teistsugune välja näinud. Tal oleks puudunud selline toetus ning samuti aitas Nadezda üle saada erinevatest negatiivsetest sündmustest mehe elus. Filmis kuulsime teoseid ooperitest Jevgeni Onegin ja Padaemand. Need on valdavalt Tsaikovski 10 ooperist kaks kõige meisterlikkumat. Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul.
Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline prantsuse tants, elavas tempos. 3. SARABANDA - Hispaania, 3 osaline tants, mis on suursugune ja aeglane. 4. GIGNE - 3 osaline inglise tants, kiires tempos. Alates 19. sajandist muudetakse süidiks hoopis teistsugust muusikat, numbrid ooperitest ja ballettidest. Peale Dachelbeli oli nimekaid Saksa heliloojaid palju: Heinrich Schütz (1585-1672), Johann Gottfried Walter (1684-1748) Kaks suurimat saksa baroki esindajat olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), George Friedrich Händel (1685-1759) NEED HELILOOJAD panid aluse põlvkondade pikkusele, polüfoonilise muusika arengule, millele hakkasid lisama juba homofoonilise muusika võlusi. Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO
Kolmekümne ühe päeva pärast, 25. Jaanuaril 1817 toimus Rooma Teatro Valle's ooperi ,,Tuhkatriinu" (La Cenerantola) esietendus. Rossini ,,Tuhkatriinu" oma sädelevate aariate, eluliste tegelaste ja vaimukate stseenidega sai kiiresti publiku lemmikuks üle maailma. Nii jõudis see ooper peale Euroopa ja Ameerika 1844. aastal ka Austraaliasse, olles esimeseks sellel mandril tervikuna ette kantud ooperietenduseks. Nagu enamus Rossini ooperitest, kadus ka ,,Tuhkatriinu" 19.sajandi lõpus mõneks ajaks ooperiteatrite lavadelt, kuna lauljate seas nappis sobiva häälekooliga osatäitjaid peaosasse. Viimasel viiel aastakümnel on lauljad taas omandanud vajaliku vokaaltehnika. Nüüd jõuab see hoogne, humoorikas ja liigutavalt inimlik lugu esmakordselt ka Eesti publiku ette Rahvusooper Estonia lavale. Meie Eesti lavale on toonud ooperi ,,Tuhkatriinu": Muusikaline juht ja
Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees"
Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tegutseda mujal kui ainult õukonnas. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega. ÕPINGUD Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister sai W. Oma muusikalise hariduse just nimelt temalt. Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks. LOOMING Klaverit mängis al. 4-aastasest, esimesed muusikapalad komposteeris
paremal nurgas). Nagu ka ennem öeldud - Ludwig II ehitas selle pelgupaigaks, sealjuures tegi ta sellest lossist oma unistuste maailma. Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. Ludwig II suri varakult ning kui ta suri, oli valmis ainult 15 tuba. Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. Lossi suurim ruum on Lauljate saal (pildil), millele järgneb Troonisaal. Lauljate saal oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli üks kuninga lemmikumaid ruume kujunduselt. Ludwig II eluruumid olid väga
Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu.
muutes nad palju elulisemaks omaaegsete itaalia ooperite tegelastega võrreldes. Händel oli suur meloodiameister. Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid. Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest). Händeli ooperitest on kuulsamad „Julius Caesar“, „Xerxes“ ja „Alcina“. Eriti populaarne on kuningas Xerxese aaria ooperist „Xerxes“, mis on selle ooperi avanumber. Tänapäeval mängitakse Händeli oopereid suhteliselt harva, sest enamus meespeaosaliste partiisid on kirjutatud omaaegsetele kastraatlauljatele. Nende rolle saavad esitada kontratenorid (eriline treenitud hääleliik, mis võimaldab laulda falseti abil kõrgeid noote), aga selliseid lauljaid pole palju
[,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser" (ooper), ,,Lohengrin" (ooper), ,,Nürnbergi meisterlauljad" (koomiline ooper)] Giuseppe Verdi Rahvusliikumise juht, mitmed laulud tema ooperitest muutusid vabadusvõitluse lauludeks, libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed, reformis ooperit (üritas kaotada primadonna-kultust ja rõhutas terviklikkuse tähtsust), muutis oma kunsti rahvusliku vabadusvõitluse relvaks, tihti oli teemaks ebaõigluse või võõra võimu vastu võitlemine. [,,Aida" (ooper), ,,Othello" (ooper), ,,Rigoletto" (ooper), ,,Macbeth" (ooper), ,,Trubaduur" (ooper), ,,Traviata"
minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav. Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi ,,paha mees". Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser. Laval toimuv oli väga erinev kõigist varemnähtud ooperitest. Juba algusminutitel tekkis segadus ja mina ei teadnud, mida asjast arvata. Alguses püüdis tähelepanu kohe küünaldega koor ja Wallenbergi nime sosistamine. Väga pilkupüüdev oli ka lava liikuvus ja dekoratsioonid. Lava muutus ümber palju kordi. Kord oli laval pikk laud, mille kohal rippusid suured lambid, siis tuli lavale puur ja siis vagunid, vanglaseinad ja muud erinevad asjad. Kõige tipuks tulid lõpu poole lavale peale Miki Hiire ka teised elusuuruses Walt Disney tegelased
Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: ,,Romeo&Julia" ,,Tuhkatriinu" ,,Kivilill". Oopereid 7: ,,Sõda&rahu" ,,Õnnemängija". Vokaalmuusikast 1oratoorium ja 3 kantaati ja muud koorimuusikale. Palju filmimuusikat, kuulsamad ,,Juan Groznõv" ja ,, Aleksander Nevski" . Lastele on kirj. ,,Petja ja hunt"
1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Ooperile kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio". Samuti on ooperist valminud kolm eri redaktsiooni. Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "Fidelio". Edinburghi Thomsoni kirjastuse tellimusel seadis Beethoven suure hulga eri rahvaste, eriti aga iiri ja soti rahvamuusikat. Beethoveni ülesandeks oli 164 laulu varustamine saate, ritornellide ja sissejuhatustega. Seejuures oli Beethovenile seade aluseks vaid rahvaviis, seatava laulu sõnu kirjastus Beethovenile ei saatnud.[102] Beethoveni originaallaululooming hõlmab 112 laulu. Tema viimased, 1816
commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Ka mina tundsin ooperit nautides loo ,,Marss" ära. Seda võib kirjeldada kui väga
Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud. Süzee oli suhteliselt huvitav ja tavalistest ooperitest erinev. Nimelt üritavad kolm meest tõestada, et naised on truudusetud. Kaks meest veavad ühega kihla, kas nende naised jäävad neile truuks või mitte. Selle tõestamiseks valetavad oma naistele, et lähevad sõtta, kuid tegelikult püüavad teine teise naist ära võrgutada. Mõlemad mehed kaotasid kihlveos. Muusika oli väga heal tasemel, kuigi komöödia kohta oleks natukene lõbusamaid ja särtsakamaid viise oodanud, kuid muidu oli väga hea kõlaline. Minu lemmik tegelane oli
äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi · võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest · tahtis poisist teha midagi suurt ja erakorralist · Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile Eeskujud · Dresdenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt" Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks · Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse Nii kirjutada, nii luua see mõte vaimustas ja haaras Eeskujud
näidendist, mille tõlkis Vsevolod Meyerhold. Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama kaugele maale otsima kolme võluapelsini, mille sees on printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Mida uut tõi muusikasse? o Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. o Muusikalise materjali kasutamise. o
Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin" (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Orleansi neitsi", ,,Mazepa". Balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Teosed klaverile ,,Mälestusi Haapsalust", ,,Aastaajad" mis sisaldab iga kuu kohta eraldi pala ehk 12 karakterpala. Samuti kirjutas klaverile ka lastele lugusid ,,Laste album", mis koosneb 24 kergest palakesest. 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline" on sümfoonia, kus Tsaikovski kasutab II osas Eesti
Saatepartiisid mängivad kõige erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri". Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: "De Profundis", "Kolm korda tuhat aastat". Lavateostest tuntuimad on ooperid: "Mooses ja Aron", "Kilplane", "Õnnelik käsi". Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast
Klassitsism 16.-19.sajand Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välj...
revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteri ja pudupidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku kõster- kooliõpetaja juurde kooli
maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama juht 2.Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813. Aastal Le Roncole küla Parma lähededal ning suri 27.jaanuaril 1901. Aastal Milanos. Tema isa oli tavaline trahteripidaja ning nad elasid Piacenza Busseto. Talupoja perekonnas sündinuna tuli tal juba varakult kokku puutuda eluraskuste ja raske tööga,
emaga Pariisi. Wolfgang oli kõikjal Euroopas väga nõutud ja kuulus muusik. Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile
tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud
sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees"
Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti kontserte. Helilooja edukas karjäär kestis kuni Esimese maailmasõja laguseni, mil Mauricel tuli minna rindele. Lahinguväljale võttis ta kaasa palju noodipaberit, et jäädvustada kõik see, mis ümbruses toimus. Rindelt saadud põrutus tõi Maurice aga peadselt koju tagasi (Real, 2010). Peale sõda ei olnud helilooja elu enam samasugune kui enne. Läbi elatud sõjaõudused
eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistati peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. 13. Impressionistlikule muusikale iseloomulik on erilise tähelepanu pööramine instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Omased on ka süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkusele ja sillerdavale koloriidile. 14. C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale
ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. 3 Giuseppe Verdi Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, mis asub Busseto lähedal, aastal 1813. Umbes 140 aastat uskusid kõik et Verdi sündis 10 oktoobril ,,Verdi sünnikohas", kuid Verdi ütles: ,,See ei ole minu sünnikoht
Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu. 1822 hakkas ta võtma eratunde Pariisi kons.-i õppejõu käest ning 1826 astus ametlikult Pariisi konservatooriumi. 1830. aastal pälvis Berlioz maineka Rooma muusikapreemia (neljandal katsel) ning võitis stipendiumi, mis võimaldas tal tasuta Itaalias elada ja seal komponeerida. Seal valmis 1830. a. Berliozi peateos "Fantastiline sümfoonia: Episood kunstniku elust". Et raha teenida, alustas Berlioz tööd kriitikuna. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
