Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G
kaubandus, äri Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus, labasus Daudet ,,Kirjad minu veskilt" Provanci elanikud L-Pr ühiskonnakihtide elu kirjeldamine, novellikogu Rolland ,,Colas Breugnon" Colas Breugnon hukkamõist sõjale Verne ,,80 päevaga ümber .." P. Fogg ,,20 tuhat ljööd.." Kapten Nemo
Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast
täiskasvanute elu seksiga, ning Joyce. Lawrence'i romaan ,,Pojad ja armastajad" käsitleb Oidipuse kompleksi ning ,,Chatterby armuke" räägib vanema mehe võimetusest rahuldada ning seksist avameelselt. Samal ajal Prantsumaal varjutab modernismi algust Flaubert, keda peetakse realismi loogiliseks lõpuks ja tipuks. Flaubert hakkas oma keelekasutust niivõrd lihvima, et tema romaanid on nagu luule, ületades oma ajastu raame. Kõik pärast teda, näiteks Daudet ja France, oli hilisrealism. Mistral oli Prantsuse lüürik. 19.saj oli Provence'is taassünd: kunagi keskajal oli olnud Provence'i luule (eripärane keel!) tipus, aga vallutuse tagajärjel peeti seda keelt matside omaks kuni 1904. Saksamaal said kuulsaks vennad Mannid. Saksa proosa oli tugevalt realistlik, isegi naturalistlik. Thomas Manni käsitleti esialgu naturalistina. Formalismiaegne Joyce'i ,,Odysseus" (= ,,Ulysses") on viimistletud. Joyce oli auahne ja viimistletud, kes
F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati "genre primitif et gai". Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) "Orpheus põrgus". Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. ,,Nahkhiir","Mustlasparun"(J.Strauss jun.) Veel Offenbachi operette:
annaabi.ee 
