Muusika KT õp. Lk 17-27 1.Mis on asnsambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. Mille järgi liigitatakse ansambleid? Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 ...
c) puhkpilliorkester d) kammerorkester 5. Kes juhatas orkestrit algselt, enne dirigenti? Eesviiuldaja 6. Mille jaoks kasutati takti(dirigendi) keppi? Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid
c) puhkpilliorkester d) kammerorkester e)rahvapilliorkester 5. Kes juhatas orkestrit algselt, enne dirigenti? Klavessiinimängija 6. Mille jaoks kasutati takti(dirigendi) keppi? Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid
Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. 10.Mis on dirigendi ülesanded?Nimeta vähemalt üks maailmakuulus dirigent! Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi 11.Mis on kontsertmeistri ülesanded? Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. 12.Mis on partituur? Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. 13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid! 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl?
13. Kes juhatab tänapäeval Mina tean! orkestrit? Barokiajastul juhatas orkestrit tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. 14. Millised on dirigendi ülesanded? Mina tean! Tänapäeval juhatab orkestrit dirigent. 15. Mis on partituur? Mina tean! Parema käega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. 16. Mitu pillirühma on Mina tean? sümfooniaorkestris? Nimeta kõik Partituur on orkestripillide partiide pillirühmad
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijas...
taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult · Mezzopiano poolvaikselt · Moderato parajalt, mõõdukalt · Moll kurvakõlaline helilaad RAst RAni · Oktaav muusikaline helikogum, mis hõlmab 12 tempereeritud pooltooni · Oktav intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo helitöö esitamise kiirus · Toonika helilaadi esimene aste ehk põhitoon
Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja heli viiakse omavahel kokku Paljud laulud on filmide kaudu tuntuks saanud Filmimuusika ajalugu Ajalugu saab alguse sellest kui filmi ja muusikat hakati omavahel ühendama. Thomas Alva Edisson esitles 1895 aparaati kinetofon sellega sai vaadata pilti ja kuulata muusikat üheaegselt Filmimuusikat tehti ka klaveri ja orkestri abil tummfilmide saateks
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA baroki...
See sündis vaid aasta enne ooperi loomist ning seega olid mitte ainult sündmused, vaid ka paljud poliitilised figuurid selgelt äratuntavad. Ooper on säilinud tänu Mederi auahnele soovile viia see Rootsi kuningakotta ning küllap ka teha selle toel karjääri. Stockholmi Mederit siiski ei kutsutud ja ka ooperit pole seal ette kantud. Kahtlusi ei tekita ilmselt aga mitte teose väärtus, vaid pigem tselle liialt varjamata poliitilised seosed. Nii jäi kuningapaarile pühendatud partituur Stockholmi kuninglikku raamatukokku oma aega ootama. Eesti muusikaloos on Mederi ooper suur tundmatu. Raamatus "Muusikaelust vanas Tallinnas" (Tallinn 1972) on Hillar Saha tekitanud väikese segaduse: ta teab küll ooperietendusest Tallinnas 1680. aastal, kuid oletab, et teoseks oli Mederi kaduma läinud "Nero", mis õigupoolest pärineb alles Danzigist. Hiljem pole isegi eesti muusika biograafiline leksikon
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütm...
b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede
kuurortlinnakeses Eichwaldis, kus töötas pingsalt oratooriumi Joonase lähetamine kallal. Samal ajal otsis Tobias võimalusi teose ettekandmiseks. Selleks avaneski võimalus Leipzigis, kuhu ta asus 1908.a. lõpus ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber seoses katkendite esitamisega "Estonia" teatrimaja avamisel 1913.a. augustis ja oma autorikontserdil Berliinis 1914.a. jaanuaris. Joonase lähetamise partituur jäi seisma, sest oli näha, et selle vastu ei ilmutatud kõige vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise pildi klaviiri, valmistas ette piltide haaval orkestrihääledVapustavaks elamuseks nii kuulajatele kui esitajatele kujunes oratooriumi esimene terviklik ettekanne 25.mail 1989.a. Järgmine terviklik ettekanne toimus 13.ja 14. juunil 1992.a. seoses Rudolf Tobiase põrmu ümbermatmisega kodumaale. 19. juunil saabus Tallinnasse Neeme Järvi
muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637.aastal avati Veneetsias ooperiteater, selle jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine". Monteverdi loominguid 4 · ,,Maria quid ploras" · ,,O stellae" ja ,,Anima miseranda"
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule. 10. Prepareeritud ...
Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). “Orpheuse” menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. “Ariadne” partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637.aastal avati Veneetsias ooperiteater, selle jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: “Odysseuse kojutulek” ja “Poppea kroonimine”. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik žanr.
tähendus, olgu see kui tahes kättesaamatu. ( katsed muusikat metafooriliselt kirjeldada). Mis on see, mis teeb muusika meile tähenduslikuks ? üks võimalus muusika jäljendab helisid, mis on olemas muusikavälises kontekstis. Üks levinumaid arvamusi on ,et muusika tähistab või esindab mingl moel teatud emotsionaalseid seisundeid. Muusika esitus Muusikaliselt nauditava esituse aluseks on 2 põhimõttelist võrdväärset komponenti : helilooja poolt kirja pandud partituur ja selle interpreedi poolne tõlgendus muusika väljenduslik komponent. Partituur on oma olemuselt teose konspekt, mis realiseerub muusikana alles esituse käigus. Ingardeni arvates ei ole partituur ja muusikateos kattuvad mõisted.noot sisaldab ainult üht osa teose eksisteerimiseks vajalikku infot, fikseerimata interpreedi panust muusikateosele partituur kui teose mittetäielik realisatsioon. Üldiselt võttes moodustab suure jao ja kogu meie muusikalisest käitumises muusika esitamine.
Esimesed pedaaliga timpanid valmisid XIX sajandi lõpul. Seda sõna kasutatakse alati mitmuses, sest ühekaupa ei tarvitata ka timpaneid orkestris. Kuni 19.sajandini kasutati kahte timpanit tüüpiliselt läbimõõduga 25 ja 28 tolli. Häälestati nad toonikasse ja dominanti ning mängiti kaasa vaskpillide fanfaarseid käike. Üldiseks häälestamiseks kasutati 6-8 kruvi, mida keerates nahka pingutati või lõdvestati. Sellest muutus heli vastavalt kõrgemaks või madalamaks. Kui partituur nõudis timpanite häälestuse muutmist teose keskel, tuli seda teha võimalikult vaikselt samal ajal, kui ülejäänud orkester mängis, kusjuures mängitav materjal ei pruukinud olla samas tonaalsuses kui uus nõutav häälestus. Ümberhäälestamine ühe tooni võrra nõudis toona ka suhteliselt palju aega (umbes 8-10 sekundit). Romantismiajastul oli mõnikord vajalik esitada timpanitel ka keerukamaid helijärgnevusi. Sel
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid
selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose
Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse n...
Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970. aastatel hakkas Stockhausen üha enam akustilist ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima. "Mixtur" (1964" on algselt salvestatud orkestriga ja hiljem on salvestist stuudios spetsiaalselt töödeldud. Teose partituur on kirja pandud aleatoorilist meetodit kasutades (pole märgitud kindlaid helikõrgusi, küll aga on välja toodud konkreetsed rütmifiguurid ja dünaamika ning lühikeste meloodiakontuuride liikumissuund). Stockhauseni elektronteosed on veel "Mikrophonie I" (1964), "Mikrophonie II" (1965) ja "Mantra" (1970). Kammermuusika: Stockhauseni varasemas kammermuusikas domineerib aleotooriline kompositsioonimeetod. Sellised teosed on "Zeitmasse" (1956) ja "Zyklus" (1959)
Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv, lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi. Partituur on heliteose koondnoodistik. Dies irae on viha päev; viis sai romantikute loomingus surma sümboliks. Reekviem on mitmehäälne tsükliline kooriteos, katoliiklik surnumissa. Leitmotiiv on tegelaste varustamine mingi muusikalise motiiviga. Tsükli puhul on teose osad omavahel sisuliselt seotud.
Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat katoliku kiriku paroodiat, satiiri. jumalateenistu s. b) Oratoorium läbiva süzeega mitmeosaline vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. muusikateos, mida esitavad Organum mitmehäälsus Euroopa vaimulikus muusikas, esimene kahehäälne laul. koor, solistid ja orkester. Orkestrisüit mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku osa hõlmav instrumentaalteos. Mitmeosaline polüfooniline Partituur muusikainstrumentide partiide koondnoodijoonestik dirigentidele. teos. Passioon oratooriumi eriliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast. Solistid, koor ja orkester. Motett gregooriuse Poeem üheosaline sonaadivormis teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti kirjutatud süzee. laulu baasil välja Polonees kolme osalises taktimõõdus, rahuliku tempoga pidulik ballitants. Poola päritolu. kujunenud
teekond" (1827; ,,Die Winterreise"), mõlema teksti autor on Schuberti kaasaegne saksa poeet Wilhelm Müller. Pärast helilooja surma koondati osa Schuberti lauludest veel kolmandassegi tsüklisse - ,,Luigelaul" (,,Schwanengesang"; tekstide autorid Ludwig Rellstab ja Heinrich Heine). Lõpetamata sümfoonia h-moll. Enimkasutatava numeratsiooni järgi nimetatakse seda ka 8. sümfooniaks. Kuigi Schubert komponeeris selle juba 1822. aastal, leiti teose partituur alles 1865. aastal. Tavapärase nelja osa asemel koosneb see kahest osast, mis on kirjutatud sonaat-allegro vormis. Hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevad kolmas ja neljas osa laenati mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist. Hiljem lepiti siiski sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta ütles Schubert: ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks.
opera seria- tõsine ooper, süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost. opera buffa- koomiline ooper, süzeed rahva elust, kangelane oli tavaliselt teener, sõdur või talunik. Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. Müsteerium- piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Retsitatiiv- kõnelähedane laul, laulja esitab proosatekste peamiselt ühel noodil retsitatsioonitoonil libreto partituur partii- ühe hääle või pilli osa mitmehäälses helitöös. ooper- lavateos,milles on ühendatud vokaal-ja eriinstrumentaalmuusika,kirjandus,näite-ja kujutav k. kammerlaul- sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel kantaat- pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel, hiljem sarnanes ooperzanriga. oratoorium- vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile
muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. "Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini. Seal on 12 fuugat, 11 interluudiumi, 1 prelüüd ja 1 postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26,
rumal. Sageli etendati naljakaid ja põhioopereid parodeerivaid stseene - intermeediume tõsise ooperi vaatuste vaheaegadel. Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri maskikomöödiatest – commedia dell` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad. 1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori (kantor - kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest
Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
Dirigent otsustab, kelle roll on prioriteetne. Dirigendi järgi orienteerutakse oma ülesannete täitmisel. Dirigent juhatab heliteost PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud partituuri e koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. 20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide huulikuisse karjumine, puupillide nn ülepuhumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jne.
Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Looming: Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval
sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti). Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19. sajandist alates saame rääkida moistest "dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirphmade sisseastumisi. Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. Karikatruur dirigendist dirigeerimas Dirigent Partituuri üks lehekülg 20. sajandil sümfooniaorkestrit iseloomustab liikumine ökonoomsuse poole. Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama
" WAGNER SATUB HALBA NIMEKIRJA 1849-- revolutsioon Dresdenis, ebaõnnesturnine... Mitmele Wagneri sõbrale määrati surmanuhtlus. PAGULUS --25 aastat. Varjas end Weimaris Liszti juures, emigreerus Sveitsi, kus elatus taas juhutöödest. Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari. 1850 Ooper "Lohengrin" -- Liszti lavastus 1845 libreto 1848 partituur 1850 ettekanne Weimaris SISU: legend graali rüütlitest -- õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad, võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju. · Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes · Jõudis siin sümfoniseerimise teele, uuris, millise tambriga iseloomustada tegelaste sisemaailma. Kirjutas palju artikleid.
Ent hoolimata muljetavaldavatest edusammudest ooperi vallas ja mujalt ahvatlevate saabuvate tellimuste ettepanekutest jäi ta siiski truuks Ospedale della pie`tale , pöördudes ikka tagasi siia pärast pikemaid pause . Kohe oma esimestel kirgliku teatrist huvitumise aastatel kirjutas ta pieta tarvis kaks oratooriumi ladinakeelsetele tekstidele: Moyes Deus Pharaonis ja Juditha triump hans devicta Holofernes barbarie .Kahjuks on kaduma läinud tema esimese oratooriumi partituur. Meloodilise hingestatuse värskuse ja orkestrikoloriidi peenusega silmapaistev Juditha triumphans ... kuulub aga Vivaldi loomingu Paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris.
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M. von Weber, tema vastaseks aga jäi konservatooriumi direktor L. Cherubini. Päeval jooksis ta majast majasse, et kitarri-, flöödi- ja solfedzo tundidega sissetulekuid hankida, siis ruttas ta konservatooriumi professori Le Seur'i juurde kompositsiooniõpetust saama. Õhtuti istus ta ooperiteatris käes partituur, öösiti kirjutas noote. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. 1830.a. valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 27 aastaselt sai ta noorte heliloojate poolt ihaldatuima Rooma preemia kantaadi "Sardanapali viimne öö" eest, mille aluseks on Byroni tragöödia ja Delacroix´i maal ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". See võimaldas
ootamatult Griegis rohkem "puhkpilline" kui Sostakovitsi sümfoonia ettekandel, kuid seda peenetundelisem vahekorras solistiga saatematerjalis. Sostakovitsi Viienda ettekanne oli kindlasti sündmus nii orkestrile, dirigendile kui publikule. Vanemuise SOs näen suurt potentsiaali eesti muusikaelus, kui keelpillikoosseisuga, kus muusikute arv (9, 9, 6, 6, 4) peaks tegelikult olema pultide näitaja, s.t kahekordne, on võimalik sellisel hasartsel tasemel nii nõudlik partituur ette kanda. Suurepärase muusikuna on Toomas Vavilov ennast juba ammu tõestanud, nüüd on tal võimalus ennast tõestada samaväärse dirigendina oma orkestri ees ning algus on paljutõotav. Soovin jõudu ja edu peadirigendile, sest tunnetasin iga rakuga suurt soovi ning tahet tuua Vanemuise sümfooniaorkester Tartu muusikaelu tulipunkti. Esimesel katsel see õnnestus. 4
,,Schulwerk" ärkas uuesti 15.09.1948 raadiosaatena, mis muutus väga populaarseks ja nõutavaks. Kõik palad, mida Te leiate ,,Schulwerk'is" ei ole sümfoonia, see on lihtsalt soovitus, et seda oma vahenditega ellu viia ja kombineerida. Lapsel peab olema nendes tundides: vaba, loov ja rõõmus tegevus. Kõigepealt vabaduse moment ja alles siis info. Selleks on väga palju protsesse, kuidas seda kõike ellu viia. Näiteks valmis ooper on üks tervik. Partituur, näitlejad, orkester, kostümeerijad, lavatöölised jne. See on progessionaalsus. Meie aga alustame näiteks rütmiga, sõnaga, kui see lastele meeldib, võtame juurde muusika, teise hääle, rütmipillid, liikumised, tantsu jne. Lapsed tajuvad, et nad loovad ise ja see täieneb pidevalt, kuni lapsed saavad aru, et see on valmis töö. See on kasvav protsess tervik. C.Orffi tähtsaim põhimõte oli: ,,Kuidas me töötame!" Lisaks muusikale, korjas Orff värsse,
Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. On täiesti mõistetav, et taolise kergusega ooperi kirjutamine ei laabunud. Partituur nõudis hiiglaslikku pingutust, enne kui ta teatri dirigendipuldile jõudis. Looming: Ooperid: 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 1842: "Nabucco" 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 1843: "Ernani" 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 1845: "Alzira" 1846: " Attila" 1847: "Macbeth"
Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria. Muusikat uurivad teadused: · Muusikaakustika - heli · Muusikaajalugu - ajalooline areng · Muusikateooria partituur (helitöö kõiki partiisid sisaldav noodistik) · Muusikapsühholoogia - käitumine ja reaktsioonid · Muusikasotsioloogia - vastasmõju ühiskonnaga 4 Mida tähendab muusika minu jaoks? Muusika mängib minu elus väga suurt rolli. Ma õpin muusikaga, loen raamatut muusikaga ja jään isegi magama muusikaga. Muusika on see, mis inspireerib mind ja
End hoolimata muljetavaldavatest sammudest ooperi vallas ja mujalt ahvatlevate saabuvate tellimuste ettepanekutest jäi ta siiski truuks Ospedale della pie'tale, pöördudes ikka tagasi sinna pärast pikemaid pause. Edasine edu Oma esimestel kirglikul teatrist huvitumise aastatel kirjutas ta ka pieta tarvis kaks oratooriumi ladinakeelsetele tekstidele: Moyes Deus Pharaonis ja Juditha triump hans devicta Holofernes barbarie. Kahjuks on kasuma läinud tema esimese oratooriumi partituur. Meloodiise hngestatuse värskuse ja orkestrikoloriidi peenusega silmapaistev Juditha triumphans kuulub aga Vivaldi loomingu paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa heliooja käe alla õppima saada. Ent see ei hirmutanud teda, sest ta võttis vastu uue St. Angelo teatri uue tellimus 12 pea-aariat ooperist Nerone fatto Cesare. See kanti ette 1716. Aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu
Ehk siis võimalike tuletiste arv on 48. Kuna helikõrguste rida on fikseeritud, on tähtis koht rütmil. Seeriatehnikas ooper "Mooses ja Aaron" räägib Moosese ja Aaroni kokkupõrkest, jumalik sõna vs deemonlik jõud. Muusikaliselt väljendub vokaaltehnikas. IV Hiline periood Süvenes rohkem religioossetesse tekstidesse. Tähtsaim teos "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokkupandud mitmetest natsiohvrite tunnistustest. Viimane lõpetatud vokaalsümfooniline partituur. Alban Berg Varajane looming Peateos ooper "Wozzeck". Lähtub ühest juhtmotiivist, mis läbib tervet teost ja millest tuletab ülejäänud teemad. Ta kasutab emotsionaalseid seisundeid iseloomustavaid juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid. Ooperi vokaaltehnikat on kolme sorti: tavaline ooperi vokaal, shönbergi kõnelaul ja tavaline kõne. Ta kasutab ka klassikalisi vorme, kuid need on väga peidetud kujul. Dodekafoonilised teosed Esimest korda kasutas "Lüürilises süidis"
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
· 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit · Umbes 500 m tülli (balletiseeliku riiet) · Umbes 2000 m kuld- jahõbepaela ning pitsi · 231 km niiti · 50 m² nahka Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi. Jalanõusid valmistati 90 paari. Tantsijate kostüümide valmistamisega tegeles 29 inimest ning töö kestis 6 kuud. Sain teada, et ... ... Tsaikovski ,,Luikede järve" partituur sai tänavu 135 aastaseks. Venemaal on peaaegu iga kümnes balletietendus ,,Luikede järv" Luikede järve lavastamine balletimaailmas on kõikide maailma juhtivate balletikompaniide jaoks püha kohustus, sest see määrab kompanii saatuse. Balleti esmalavastus toimus 1877 aastal Moskva Suures Teatris. Kahjuks kukkus esietendusel ,,Luikede järv" mürinaga läbi , kriitika nahutas kõiki etenduse komponente , muuhulgas ka libretot. Näiteks , balleti teadlane V.Gajevski , on libretot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
