KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Klaverimuusika kontsert 11B 2014 Külastasin laupäeval, 18.jaanuaril, kell 12.00, Tallinna Keskraamatukogu suures saalis toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast
Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga .
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
eriline tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidel süvenes tähelepanu peenetele nüansidele- iseloomulik nn ‘’sillerdav koloriit’’ hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy helilooja, pianist, dirigent Pärit Pariisi äärelinnast Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING orkestrimuusika ja klaverimuusika Orkestrimuusika- kirjutas esimese Euroopa impressionistliku teose sümfooniline prelüüd ‘’Fauni pärastlõuna’’ (Faun- inimesi hirmutav ja narriv metsavaim; sümfooniline triptühhon ‘’Nokturnind’’ (koosneb 3 nokturnist) Klaverimuusika-Bergamasque’i süit (4-osaline teos klaverile, populaarseim 3. osa ‘’Kuuvalgus’’) Maurice Ravel Prantsuse helilooja õppis 14. aastasena Pariisi konservatooriumis
ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka teistele instrumentidele. Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika- Klaverimuusika Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri teosed
Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika
Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas?
oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori
kaduvuse teemadel. Tekstidena kasutas Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis. Teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine. Kuulamine ,,Põhjavaim" http://www.youtube.com/watch?v=SCZGJyvO5ls&playnext=1&list=PL59E022BF7E768 ,,Leelo" http://www.youtube.com/watch?v=eKC8_cPz1qo
Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. Tulid käsitlusele uuesti varokk, renessanss Tulid käsitlusele uuesti varokk, renessanss 4. M.RAVEL (3 punkti) Prants. Helikeelelt , värvidelt impressionistlik, 4. M.RAVEL (3 punkti) Prants. Helikeelelt , värvidelt impressionistlik, klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania
progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Charles Ives (18741954) Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Esimene USA süvamuusika suurkuju/ eksperimentaator. Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! Looming Orkestrimuusika 12 teost sümfooniaorkestrile. Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 2. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3. Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema).
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis t...
• Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilised palad” “Holbergi “Albumilehed” aegadest” “Humoreskid” keelpilliorke Kontsert strile (1885) klaverile ja Muusika sümfoonia- näidenditele orkestrile a- “Sigurd moll Tänan kuulamast !
lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas.
Kui romantikute viisid tavaliselt tunglevad otsejoones kulminatsiooni, siis Chopinil kohtame sageli meloodiaid, mis algavad laskumisega. See annab musikale erilise, poolalikult uhke hoiaku, mida veelgi rõhutab poola rahvatantsudele masurkale ja poloneesile iseloomulik pinkteeritud rütm viisi aluses. Chopin tundis põhjalikult oma rahva muusikat. Kasutamata rahvaviise muutmata kujul, põimis ta siiski kõikjale nende rütmi- ja viisikäände. Peamisel kohal klaverimuusika Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka zanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi
Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist
Elulugu Sündis Novgrodi kubermangus vanemate mõisas. Juba 4aastaselt hakkas ta klaverit õppima. 18821885 õppis ta Peterburi konservatooriumis. 1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust,
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ...
ROBERT SCHUMANN 18101856 Tiit Jaani 11a Looming Kokkuvõtteks Schumanni elust Schumanni loomingus on tähtsal kohal · Saksa helilooja. laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema
looming: viisikäände pea rõhk sümfoonilisel ja klaverimuusikal tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis programmilise muusika pooldaja ja arendaja kaunistusi lõi sümfoonilise poeemi (kirjutas neid 13 nt looming: ,,Ungari" ,,Prelüüdid" ) peamiselt klaveriteosed uuendas sonaaditsüklit klaverimuusika rikas nii sisult kui ka zanritelt LOONUD: eelistatud zanrid : kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad :
sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali. Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid
Lisaks sellele hakkas ta kasutama uut muusikalist väljenduslaadi, mis aga sai esialgu väga suure kriitika osaliseks, tema loomingut on nimetatud isegi ,,muusika sõnnikuks". Kuid Debussy ei vandunud alla ning jätkas innukalt pürgimist oma loomingu eesmärkide poole. 4 3. Claude Debussy looming Debussy loomingu võib jagada kaheks põhiosaks: sümfoonilised palad ning klaverimuusika. Samuti on ta kirjutanud ühe ooperi. Tema esimeseks teoseks impressionistlikus stiilis oli juba eespool mainitud ,,Fauni pärastlõuna" , mida peetakse esimeseks impressionismi näidiseks Euroopas. Selle teose aluseks on Mallarmé luule ning neil kahel on palju sarnast. Nii nagu Mallarmé poeemis puudub konkreetne süzee, nii pole ka Debussy teoses kindlat arendust. Just selle teose orkstratsioonis avaldub Debussy isikupärane stiil, mille tunnusjooned kandusid edasi ka
G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK Põhjamaade muusika oli rahuliku alguse, pigem kurvema meloodiaga ja aeglase tempoga.
Lapsepõlv ja õpingud-Nii ta isa key ka vanaisa olid muusikaliselt väga haritud ning sellistel töökohtadel ka. 7-aastaselt oli Beethovenil esimene avalik esinemine. 11- aastaselt sai ta asendajaks Bonni õukonnaorganistile Neefe`le, kes oli ka tema õpetajaks. 13-aastaselt sai temast Bonni õukonnaorkestri klavessiinimängija. Soovis minna Viini Mozarti õpilaseks, aga sai seal olla 2 nädalat, kui tagasi koju tuli. Keeruline lapsepõlv, isa joodik. Loominguperioodid: 1.1792-1802:Tuleb Viini ja annab osa klaveritunde. Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas...
on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad. Tuntuimad soololaulud on „Metshaldjas“ (1815), „Forell“ (1817), „Muusikale“ (1817), „Ave Maria“ (1825).
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana"
Chopin 1810-1849 Sündis Poolas, ema poolatar, isa prantslane. Kodumaalt lahkus peale 1830-1831 aastate ülestõusu mahasurumist. Oli sel ajal kontsertreisil(revolutsiooniline etüüd on tehtud selle eeskujul). Ei abiellunud kunagi. Hea pianist. Looming: esikohal klaverimuusika. Lemmikzanrid: prelüüd,nokturn, etüüd, ballaad, tantsurütmidega palad: mazurka, polonees, valss Peale lühiteoste on 2 klaverikontserti jt suurvorme. Nooruses ka mõned laulud nt: ,,Soov" Loomingus kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse ideed ja poola rahvamuusika. Prelüüd (tõlkes sissejuhatus) on tal eraldi teosena. Loob tsüklitena, kus igal on erinev helistik ,,24 prelüüdi klaverile"
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid.
· Varssavi ülestõus sundis Chopini muutma oma reisiplaane ning 1831. aastal sõitis helilooja Pariisi ja jäi sinna elu lõpuni. Looming · Loomingus väljendub peenekoeline tämbriline õhustik · Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op
1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838)
Stseenis, kus Jane'i vend tuleb Oxfordist tagasi koju on muusikas kasutatud trianglit ning see on tempokas ja rõõmsameelne. Stseenis tervitavad Jane ja vend soojalt ja rõõmsalt ning muusika tekitab kohe tunde, et nad on lähedased. Vennad ajavad üksteist taga ning siinkohal annab muusika edasi sõnumi nende jällenägemise rõõmust ning vahepealsest igatsusest vennale nalja pärast vingerpussi teha. Selles kohas, kus Jane kõigile kirja oma õe ja tema kihlatu kohta loeb, on klaverimuusika vaikne ja rahulik ning selleks, et kiirendada lugemisstseeni. Muusika on sel ajal kerge ja meeldiv, sest peaaegu kõik näivad nautivat Jane lugemist. Lefroy läheb onu soovitusel metsa jalutama ning muusika sel ajal on järsk ning selles on mingisugune turtsatav toon, sest Tom on pärit linnast ning ei naudi vist eriti metsas oksade vahel, lompide sees kõndimist. Samal aja kõnnib Jane metsas ning muusikat kuulates tundub, et tema
Mili Aleksejevits Balakirev sündis 2. jaanuaril 1837ndal aastal Novgorodis ja suri 29.ndal mail 1910 Peterburis. Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka mälestuseks, 1904), kogumik 40 vene rahvalaulu häälele ja klaverile (1866)
Edward Grieg 1843-1907 Oli Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norr...
Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin
Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. · Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga. · 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. · http://www.youtube.com/watch?v=DDWac3VlENY · http://www.youtube.com/watch?v=NoYrqgDGghI · Symphony No.1 http://www.youtube.com/watch
1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik. Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline, hiljem õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetuse. 1839 mil elas Milanos lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise
juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel. Eelistas väikevorme ning võluvalt sarmikat ja meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia
Arvukas ka kammermuusika (triod, kvartetid, sonaadid, variatsioonid, fantaasiad...) ja orelimuusika. Vokaalsünfooniline muusika ja lavateosed: 3 oratooriumi (Paulus, Elias), 2 kontserti, 7 ooperit (laulumäng komedijandist). Muusikalised illustreeringud draamadele: W. Shakespeare Suveöö unenägu, Antigo, Öölaul. Palju koorimuusikat orkestri saatel (uusaastalaulud, kuningapoeg. Vaimulikud psalmid, 83 soololaulu. Klaverimuusika: 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikesi vorme.
Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile. Vokaalmuusika teosed (beethoveni kantaat), mõned oratooriumid, missad ja vokaalsünfoolilised on teisejärgulised. 20 ungarimeelsust toonitavat ungari rapsoodiat (eri teemadele rajatud virtuoosne instrumentaalteos)
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsi...
,,Kuupaistesonaat", palju väikepalu ja variatsioone 3.F. Schubert- Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval"
Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline
Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest klaveri Sonaat b-moll fantaasiad ooperi (1853) meloodiatega ja klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad Näited https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es (orkester) https://www
Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) - 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
