Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik 15. Nimeta Debussy ja Raveli oopereid. Debussy ooper: Pelléas et Mélisande (1892-1902) Raveli ooper: Hispaania tund (1907) 16. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused. Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. 17. Mis on atonaalne muusika? Atonaalne muusika - on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse. puudumist. 18. Mis on dodekafoonia? ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 19. Uue Viini koolkonna esindajad. Nimeta kolm heliloojat. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern. 20. Ekspressionismi esindajad kunstis..
võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (18741954) USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde. Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks. Looming Kasutab oma loomingus: Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu.
Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline
Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat" vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming ,,Rapsody in blue,, ooper ,,Porgy ja Bess,, , ,,Ameerikane Pariisis,, . Ballaadid
saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome” (1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates 1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus. Ekspressionistlikud jooned muusikas: 1) Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine: orkestrikoosseisud kammerlikest hiigelmõõtudeni, vokaal karjest sosinani, dünaamika vaevukuuldavast äkk-forte-ni 2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus 3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu 4) Mitmekesine rütmika ja vahelduv taktimõõt, üldpilt taotluslikult närviline, heitlik 5) Olustikumuusika pilamine, groteski rõhutamine 6) Tämber rõhutatult sünge ja salapärane, häälel ja instrumendil otsitakse “tavapärasest ilust” erinevaid
* Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper * kirjeldab inimhinges toimuvat * napp sisu * lõppeb kurvalt * lisaks orkestrile on laval puhkpilli ansambel 9.Klangfarbenmelodie. Kõlavärvimeloodia, mis tekib tämbrite vahetumisest ühe akordi kestel. Schönberg "Viis orkestripala op 16" 10.Miks pages Schönberg? Kuna ta oli juut ja juute kiusati taga, läks ta Ameerikasse, kus hakkas õpetama kompositsiooni. 1920ndatel. 11.Nietzsche ja Freud. Nad hakkasid levitama oma õpetusi. Nietzsche kahtles jumala olemasolus ja
Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja vastakus. Oluline on kunstniku enda tunnete väljendamine. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud. Van coch kunstnikutest. Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad. Arnold Schönberg- 1874-1951- looming jaguneb 3 suurde perioodi. 1. hilis romantiline perioodsümfooniline poeem belle ja 2. atonaalne periood sinna kuuluvad vokaalsuurvormid. Näiteks ooper ootus. Selle kõrgperrioodis olex kuu pierrot 3. dodekafooniline e 12 heliline seeria. 1933 emigreerub usasse. 3 väikest pala kammerorkestrile. Kogu elu oli autodidakt. Noorena alustas viiuli õpinguid. Viini pangas on ametnikuna tööl. Pärast seda hakkab pillimehena tööle kabarees. Pärast straussiga tutvumist saab stipendiumi ja hakkab õpetama komponeerimist sterni konservatooriumis. Tervele 20 sajandi muusikale on
farsiivne väljenduslaad. Tuntuim on Arnold Schönberg muusikas autoditarkt- iseõppija. Lapsena õppis oma käel tsellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper ,,Ootus" , melodraama ,, Kuu Pierrot" 3) Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida, s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala ,, Ser lancem e kõige aeglasem" Pärast mitme stiili koosmõju kirjutab veel palju jutustajale, koorile ja orkestrile, üks tuntuim ,,Ellujääja Varssavist" , ,,Mooses jaTron" Avangardism.
Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne).
klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus, tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10. Atonaalne muusika muusikas puudub tonaalsus ehk (nö helistiku puudumine). 11. Aleatoorika - on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. 12. Ekspressionismi kuulsaim helilooja Arnold Schönberg Ekspressionismi kuulsaim teos - ,,Kolm klaveripala" 13. Arthur Honegger kirjutas neoklassitsismi perioodil, süvendatult huvist kirjutas ta keskaja ja renessansi ajast
Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika.
isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna
Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed) III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras, korduvad kogu teose vältel samas järjekorras) IV periood ehk hiline periood - religioossus, sügav filosoofiline sisu "Ellujäänu Varssavist" Sattus hitleri aegsel saksamaal põlu alla oma juudi päritolu ja liiga keerulise muusika tõttu. 2) Alban Berg 3) Anton von Webern
3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika: tonaalse muusika asemel tuli atonaalne muusika- muusika, mis on kirjutatud ilma kindla helistikuta tekkis dodekafoonia (12häält kreeka.k) teosed raskemeelsed , sünged vokaalmuusikas tekkis kõnelaul · Alban Berg · Arnold Schönberg · Anton Webern Kirjanduses: kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikas väljendamine esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest
1963 käis Pärt esimese eesti heliloojana rahvusvahelisel festivalil ,,Varssavi sügis", mis oli tol ajal üks tähtsamaid uut muusikat tutvustavaid festivale. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni- tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmusli- kum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna
1918. (Hot.ee) Fotod: Igor Stravinsky Paul Hindemith oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal, 9-aastaselt alustas viiuliõpinguid ja sealt jätkas ta oma õinguid ka koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis
Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud – see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. Esimene neist oli tugeva ekspresionisltliku kallakuga hilisromantiline periood, teine oli atonaalne loomeperiood ja sellele järgnes dodekafoonilise tehnika kasutamine. 23. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi
20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim · Ekspressionism HILISROMANTISM See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks. Iseloomulik: · Suured esituskoossseisud · Vaskpillide suur osakaal · Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne) GUSTAV MAHLEV 1860-1911 On sündinud Tsehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina, töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule. Orkestri laulutsüklid: rändselli laulud(4 osaline laulutsükkel, ,,Kui mu kallim peab pulmi" I osa), Laulud poisi võlusalvers, Laulud surnud lastest. Sümfooniaga rikub klassikalise muusika reegleid, tavaliselt on mitmeosaline(4 osa), aga Mahlevil on 2-6 osani
tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud- see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24
Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV" · elektrikitarrile ja klaverile- ,,Arhitektoonika V" Kammermuusikas on Tüür nii tonaalne kui atonaalne ja ta ühendab tonaalsuse ja atonaalsuse ühes ja samas teoses.Teostes on kujundeid vanemast muusikast.Teine kaasaegne kujundimaailm seostub tal puhk ja löökpillidega, tihti kasutab pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või siis tämbrite elektroonilist töötlemist. 7 Ooper ,,Wallenberg" 4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi ,,Wallenberg" esietendus Saksamaal Dortmundis
Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi Adorno, kes oli koos Schönbergi ja teiste intellektuaalidega sunnitud natsiajal Saksamaalt jalga laskma, Sibeliuses tol ajal vaid establishmenti. Adorno kirjutas ka ise uut muusikat ja pooldas selle atonaalsut. Tonaalne ja atonaalne muusika seisid teineteise vastas ning heliloomingu väärtus seisnes n.ö õige poole valimises. Establishmendiga (mille hulka kuulus Goebbelsi poolt isiklikult asutamisele määratud Saksa Sibeliuse-selts) peavad võimekad loojad kahjuks hiljem paratamatu konsensuse saavutama, ehk selle eest kõrget hindagi maksma. Berliini Filharmoonias tervituskõne pidanud 76-aastane Jean Sibelius avaldas austust saksa muusikale, mitte aga sakslastele
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad. Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid.
d. SEERIATEHNIKA PERIOOD 21. Rühmitus Kuuik a. Prantsusmaal kujunenud heliloojate rühmitus b. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulene c. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse (provotseerisid) 22. Ekspressionism a. Keskendus ühiskonna inetutele külgedele, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid, atonaalne muusika, dodekafoonia, raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a
Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli dodekafoonia ehk 12 helitehnika. Arnold Schönberg (1948) 7 Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tekkis muusikasse uus stiil, mille eeskujuks olid klassikalised printsiibid. Sekkest nimetus - neoklassitsism (neo - uus).
monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk. Shönberg kasutab esimest korda vokaaltehnikana kõnelaulu. See on Shönbergi kõige ekspressionistlikum teos! Viimane atonaalne teos "Õnnelik käsi". Atonaalsus hakkas end ammendama, oli vaja mingit süsteemi. III Seeriatehnika periood Dodekafoonia Aluseks on 12-heliline seeriua ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on, et ükski neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. Esimene üleni seeriatehnikas teos on Klaveritüit op 25. Seeriat võib kasutada neljal kujul: algkuju, tagurpidi, inversioon, peegelkuju
2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest ) Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E- duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme. Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op.11, mis loodud 1909 ning tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2]. 1909. aastal kirjutas Schönberg Marie Pappenheimi libertole pooletunnise lühiooperi ,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks". ,,Ootus" on ühe tegelasega monodraama, kus naine suurest armukadedusest tapab oma kallima. Kuigi ooper valmis 1909, jõudis ooper esietenduseni Zemlinsky dirigeerimisel alles 1924.aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust"
Carl Orff (1895-1982) Arthur Honegger (1892-1955) Darius Milhaud (1892-1974) Francis Poulenc (1899-1963) EKSPRESSIONISM Arnold Schönberg (1874- Tähelepanu keskmes oli inimese siseelu (konflikt, jõuetus, mäss). Tonaalse muusika Tekkis I ja II maailmasõja 1951) asemele tuli atonaalne. Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia. vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul. AVANGARDISM John Cage (1912-1992) Tekkis vastukaaluks sajandi I poole domineerinud kunstivooludele. Eksperimenteeriti
tunduvalt. 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Kunstivabaduse tõmmet tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid selle tegelik avaldumisjõud sõltus kohalike võimude leebusest. Baltimaadel eelistasid kohalikud võimud vaadata vähem ohtlikele opositsioonivormidele üldiselt läbi sõrmede. Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969
· Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954) · USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator · Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde · Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas Yale'i ülikoolis · Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks · Looming: o Kasutab oma loomingus Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas
Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954): USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde. Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks. Looming: Kasutab oma loomingus: Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu.
kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis
kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis
perioodi: I periood 1893 1910 op. 1 10 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , 1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile. 1911 sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 op. 11 22 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913- 1922 loomingu paus. 19 III per
Eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16.sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsiooni-tehnilisi võtteid.
koorile ja sümfoonia orkestrile. 2) Tonaalsuselt üleminek atonaalsusele (1905-1908 tonaalsus; 1909-1913 atonaalsus) 2 Arnold kirjutab märkimisväärselt palju kammermuusikat, nt. kammersümfoonia nr.1 See loominguperiood on mõjutatud ekspressionismist. Ta kasutas rohkem dissonantse ja kromatisme, harmoonia pingestus. Esimene täiesti atonaalne pala on „Kolm klaveripala“ (1909). 1909. lühiooper „Ootus“ suure orkestriga (Schönberg ise on selle ooperi kohta öelnud õudusunenägu). Monumentaalne lühiooper „Õnnelik käsi“. „Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrileAtonaalse perioodi tippteos, mis on kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt
See sai eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16. sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsioonitehnilisi võtteid.
b) Bela Bartok, Paul Hindemith c) Igor Dtravinski, Sergei Prokofjev, Dimitri Sostakovits Sajandivahetusel arendatakse kõrgromantilist helikeelt, mis I maailmasõja eelsetel aastatel viib ekspressionismini.(intensiivse, sageli üle pakutud väljendusega kunst). Ekspressionism kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimese sisemaailma tumedamaid külgi, on vastand impressionismile. Esimene laine enne I -ms. ja teine enne II ms. Ekspressionism on surutud inimeste stiil. Kasutusele tuli atonaalne muusika (puudub kindel helistik).Heliloojatest silmapaistvamad: Schönberg "Kammersümfoonia op. 9" , Stravinski ballett "Tululind" .Saavad alguse avangardse suunitlusega muusikafestivalid (1921) ja Rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu rajamine 1922.a. Alates 1920 a. selginemistendentsid mis viivad Prantsusmaal neoklassitsismini.(kus vastukaaluks romantismile rakendatakse barokk -ja klassikalise stiili võtteid ja vorme, ent helikeel on kaasaegne.(Prokofjev, Stravinski, Reger)
Kunstivabaduse tõmmet (enamasti mitmesuguste modernistlike suundade poole) tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid selle tegelik avaldumisjõud sõltus kohalike võimude leebusest. Baltimaadel eelistasid kohalikud võimud vaadata vähem ohtlikele opositsioonivormidele (nagu kunstilised uuendused) üldiselt läbi sõrmede. Seetõttu meenutasid arengud siin mõnes osas pigem Ida- Euroopa "rahvademokraatiaid" kui Venemaad ennast. Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja "juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eesti-aineliste lavastuste Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel
ja meeletu. Realismiga ei suudeta kirjeldada kogu tegelikkust. Reaalsus on väljunud ,,kodanliku" lineaarse aja raamidest. Aega mõistetakse uut moodi. Tulemuseks ,,vana maailma" ülesehituse ja ajalise kronoloogia killustumine kunstis (eelkõige kirjanduses). Vormi ja sisu revolutsioon kõikide kunstide vallas: - Kirjanduses. - Kujutavas kunstis (dadaism, abstraktsionism, sürrealism). - Tarbekunstis ja arhitektuuris (funktsionalism). - Muusikas (atonaalne muusika / dzäss / kergemuusika). - Teatris, tantsudes. - Moes (lühikesed seelikud ja juuksed). Olulised mõjutajad kunstis ja kirjanduses: - Einsteini relatiivsusteooria (1905). Aja mõistmine nt kirjanduses muutub ,,einsteinlikuks". - Freudi psühhoanalüüs ja alateadvus. ,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis
annaabi.ee 
