Happesademete tagajärjed Happesademete mõju inimestele FAKT: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade...
Lagedal maa-alal toimub mullastiku ärakanne eriti intensiivselt. Mullastiku hävimist saab parandada oskusliku maaharimisega, ja õigete külvikordade järgimisega. Sisukord: · Lk.1: · Sissejuhatus · Lk.2: · Kasvuhooneefekt · Kuidas tekib kasvuhooneefekt · Temperatuuri tõus aastatega · Kliimamuutus · Mõju inimestele · Lk.3: · Kasvuhooneefekti parandamine · Happesademete mõju inimestele · Happesademete mõju keskkonnale · Lk.4: · Happesademete mõju järvele. · Happesademete mõju arhitektuurile · Õhu saastamine · Transpordi heitgaasid · Näljahäda · Lk.5: · Mullastiku hävimine · Lk.6 · Kokkuvõte Kokkuvõte: Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule....
Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad huk...
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7...
saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt...
Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Küsimusi "Happesokk".....? "Samblikukõrbe teke" õhureostumise esimene tunnusmärk on ....?. Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele? Kuidas tekivad surnud järved? Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt? Millal teadvustati happesademete probleemi? Miks kahjustavad happevihmad metsi rohkem lõuna, kui Põhja-eestis, kuigi õhk on rohkem saastunud Põhja-Eestis? Sudu=smog mis see on , kus kõige teravam probleem? Kaks ohtlikku happesademete efekti on : 1. Sademe happelised omadused kahjustavad otseselt taimi (lehti ja juuri,) ja kalasid a. puud kollakaks, eriti tundlik okaspuu . Hävinud metsad. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Kui...
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 19. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 20. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks....
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks....
Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimest, aga ei arvasetata tihti, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevad muutumises ja seda ilma igasuguse inimmõjuta...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Kasvuhooneefekti, happesademete , osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas...
Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub mudugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse. Kokkuvõttes ei saasta see õhku kindlasti kohe mitte niivõrd kui teised fossiilsed kütused. Tuumajaamade kasutamine soojuselektrijaamade asemel vähendab ka väävli- ja lämmastikuoksiidide hulka atmosfääris - väheneb happesademete hulk. Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. Kuigi 20 aastat tagasi tõesti juhtus Ukrainas katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaamas on tegelikult tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane. Samuti arendatakse tuumareaktoreid iga päev ja uutel reaktoritüüpidel ka juba uusimad turvaomadused. Näiteks praegu on kõige ohutumad tuumareaktori tüübid uraan-grafiitreaktor ja grafiit- vesireaktor....
Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[ Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. Sudu võib tekkida ka biomassi põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet...
y analüüsib kodukoha lokaalsete keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja kavandab tegevusi probleemide lahendamiseks tuginedes erinevatele aspektidele; y planeerib säästva arengu põhimõtetest lähtuvat majandustegevust metsas, põllul, niidul ja veekogudel; y hindab kodukoha ettevõtete tegevust säästva arengu seisukohast; y analüüsib enda (oma pere, klassikaaslaste) käitumisharjumuste vastavust säästlikele elu- viisidele; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot happesademete ja kasvuhooneefekti kohta ning annab hinnangu nende ulatusele minevikus ja prognoosib tuleviku arenguid; y uurib arvutimudeli abil valikuliselt loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasusi või koostab ja analüüsib toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; y lahendab arvutikeskkonnas valikuliselt probleemülesandeid õhu, vee või mulla saastumi- sest, bioindikatsiooni rakendamisest keskkonna saastuse määramisel, erosiooni ja loodus-...
........................................................ Mis on tropopaus? (konspekt) .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .................................................................................................................. Nimeta üks tegevus, mis aitab kaasa happesademete tekkimisele (ex lk 39) .............................................................................................................................. .......................................................... Too näiteid tagajärgedest, mis kaasnevad happesademetega (ex lk 39) 1. ..................................................................................................................... ..................................................... 2....
6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3...
kursus Referaat Keskkonna hapestumine Juhendaja: lekt. Kadri Kask Tartu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi...
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste...
· Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7. Happesademete kasulikkus? Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised...