oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
docstxt/135879051475.txt
lahustuvad alused. Leelised on söövitavad ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH -> Cu(OH)2 + Na2SO4 Happed: Happed on ained mis koosnevad ALATI vesinikust ja happelisest oksiidist. Happeid on 2 liiki tugevad ja nõrgad
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb lood...
vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on happeline, kuna C on mittemetall. Veega reageerides moodustab happeline oksiid vastava happe, tekib süsihape) NT: SiO2 + H2O = ei reageeri (tegemist on erandiga, mida peate teadma. SiO 2 on liiv ja see ei reageeri ka rannas veega (muidu poleks meil ju liivarandu)) Reageerivad oksiidid 1. Vaata, kas mõlemad on oksiidid 2. Oksiidide reageerimisel tekib sool, mis koosneb aluselise oksiidi metallist ja happelisest oksiidist tekkinud anioonist (vaata lahustuvustabelis anioonide tulpa. Kui sarnaseid anioone on mitu, siis esialgsele ühendile tuleb ainult üks hapnik juurde (Nt SO 2 muutub SO32- ja SO3 muutub SO42-). 3. Esimesena kirjutatakse alati metall ja teisena anioon. NT: MgO + CO2 = MgCO3 (MgO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist, millest üks on metall (Mg) ja teine hapnik (O). CO 2 on happeline oksiid, kuna
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sis...
metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud(III)oksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest. · Näiteks: H2O ehk vesi laialdaselt levinud lahusti, elusolendite peamine komponent. · Fe2O3/FeO/Fe3O4 ehk raua rooste · Al2O3 ehk alumiiniumoksiid, millest saadakse alumiiniumi. · CaO ehk kustutamata lubi, tähtis ehituses.
· Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade
Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuiva...
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
Kaasaegsed betoonmaterjalid Indrek Tõkke ja Aksel Post Betooni ajaloost • Kirjalikud teadmised betoonist on pärit Vana-Rooma aegadest, kus opus caementicum’i all mõisteti sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • S...
Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saaduseks. Seda saab valmistada laboris kasutades naatriumvesinikkarbonaadi lahuse elektrolüüsi. 4 Fe + 3 O2 + 2 H2O 4 FeO(OH) Hüdratiseeritud raud (III) oksiid ehk antud valemis Fe(O)OH dehüdratiseerub umbes 200 °C juures. 2 FeO(OH) Fe2O3 + H2O 2) Raud (III) hüdroksiidi termiline lagunemine temperatuuridel üle 200 °C. 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Reaktsioonid
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad
On tingitud põldude niisutamisest Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See
Alumiinium. 1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased , siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks.Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teise...
Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11
see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast hetiitide impeeriumi lagunemist umbes 1200 eKr. 3) Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt ahjus pidi tõusma vähemalt 1200 kraadini. 4) Kohalikku rauda hakati tootma 1. Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus. 5) Ilumägi oli vanema rauaaja elupaik, seal asus laugjal nõlval paiknev 4-5 sajandi talu. Asulakohalt pole leitud küll ehitiste jäänuseid, kuid kaevati välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease
uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. · Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. · Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. · Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptik...
on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud : Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Tekkib:soomaagist . Inimesed kasutavad rauda tööstuseks. Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhl...
Keemilised omadused · Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks (Fe3+). · Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(III) oksiidist Fe2O3, raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht.
Sellist katet nimetatakse anoodseks katteks. Väliskeskkonnaga kokku puutudes anoodne kate hävib. Kaitsev metall ( raud ) on katoodiks ega hakka korrodeeruma enne, kui pole kadunud kogu kiht. Korrosiooni vastu võitlemisel kasutatakse veel metalli pinna keemilist töötlemist ainetega, mis reageerivad metallidega. Metalli pinnal moodustub kaitsekiht, mis hoiab ära metalli hävinemise. Peamiselt kasutatakse oksiidist kaitsekihti. Pritsessi nimetatakse oksideerimiseks, anodeerimiseks jne. 3) Elektrokeemiline kaitse. Elektrokeemilise kaitse olemus seisneb selles, et kaitstav objekt ühendatakse välise alalisvooluallika katoodiga. Selle tulemusena muutub seadis ise katoodiks. Sellist kaitset korrosiooni eest nimetatakse katoodseks kaitseks. Katoodse kaitse puhul on anoodiks metallkang, mis pidevalt korrodeerub, kaitstes seadist korrosiooni eest.
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
EBS METALLID Kroom Alla Bõkova 10.eur Tallinn 2011 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihta...
Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. (Miksike, 2007) Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. (Miksike, 2007)
Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilist korrosiooni esineb sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina, näiteks soolade, hapete, leeliste lahused
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid.
Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 6
· keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia
mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
metalliühendst. Alles 1887 õnnetus puhas vanaadiumi metallist isoleerida. Inglise keemik Sir Henry Enfield Roscoe (1833-1915) leiutas viisi eraldada puhas Ajalugu vanaadium oksiidist. Kõige olulisem vanaadiumi rakendus on sulamite Vanaadium avastati 1801.a. Hispaania-Mehhiko valmistamises. Sulam on tehtud sulatades ja segades metallurgiainsener Andrés Manuel del Río (1764- kahte või enamat metalli. Potentsiaalselt oluline uus 1849) poolt
3. Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. 4. Füüsikaline murenemine- on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine 5. Gleihorisont- on sinakashall või rohekashall või valkja värvusega. Kujuneb liigniiskes (hapnikuvaeses)keskkonnas. 6. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess. , mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. 7. Humifitiseerumine- aitab moodustada mulda huumust. Surnud taime massi kõdunemine, edasine lagundamine. 8. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus 9. Igikelts e.kirsmaa- kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. 10. Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. 11. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. 12
ise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). Raud (I I I) ühendid ongi kõige püsivamad. Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Fe + 2HCl = FeCl2 + H2
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Keemiline korrosioon- toimub mitte elektrolüütides (kuivad gaasid [nt hapnik ja kloor] ja vedelikud, mis ei ole elektrolüüdid [nt bensiin, õlid]) Elektrokeemiline korrosioon- toimub elektrolüütides Korrosioonitõrje: Kroomimine ja tsinkimine- metall kaetakse ilmastiku kindlama metalliga Metalli katmine värvi- või lakikihiga. Protektorkaitse- Aktiivsem metall reageerib enne. METALLIDE TOOTMINE Aluminotermia- alumiinium võime metalli oksiidist metall välja tõrjuda kõrgel temperatuuril. Saadaks keskmise või vähem aktiivsemaid metalle. Al + Fe2O3 Al2O3 + Fe Karbotermia- metalli redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Elektrolüüs- metalli tootmine elektrienergia abil. Sellisel moel saadakse aktiivseid metalle. SULAMID Raua sulamid- malm (süsiniku 2%) ja teras (süsiniku 2%) Alumiiniumi sulam- duralumiinium (Al, Cu, Mg, Mn); kasutatakse lennunduses TÄHTSAMAID METALLE JA NENDE ÜHENDEID