1.Põllumajandus-majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandustoodangu tootmisega tegelevaid ja neid põllumajandussaaduste esmatöötlemisel otseselt teenindavaid majandusüksusi Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad Roheline revolutsioon-üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus
(Amatsoonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias) Toiduainetööstuse harud- Osa toitainetööstuse harudest(liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid osad tänapäevastest harudest (konservi-, juustu-, makaronitööstus) kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga. Agroklimaatilised näitajad iseloomustab, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperioodi pikkus, päikesekiirguse hulk, soojuse hulk, niiskuse hulk) Eksporditoetus-riiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised. Impordimaks-maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu. Talu-maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad
niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40.
Agrokliimavöötmed 1. Polaarkliima külm, põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarnekliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk 3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli
öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud,
Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 120140 päeva. Eesti kliima on sobiv peamiselt heintaimede, kartuli, traditsiooniliste köögi- ja põhjamaiste puuviljade ning Kesk-Eestis ka teraviljade kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks. Agroklimaatilised tingimused Eestis on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ja võimaldavad meie taludel ja põllumajandusettevõtetel
0,21 Ida-Aafrika 2 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 1,5 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 0,5 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,35 Lõuna-Ameerika 0 1 0,39 Lõuna-Aafrika 0,68 Ida-Euroopa 0,74 Põhja-Ameerika Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga
Nüüdisajal suur osa põllumajandusest spetsialiseerunud. Agrokliimavöötmed. Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarkliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk võimalik kasvatada ainult paremates mullastikutingimustes kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma kannatavaid kultuure redis, sibul, varane kartul jms. Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse:
vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline paraskliima kliima: aastane temperatuuri amplituud väike, kogu aasta sademeterohke mullad keskmiselt viljakad
Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia.
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele,
10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest Pinnamoest Mullastikust 11. Agrokliimavöötmed Agrokliimavööde Iseloomustus POLAARKLIIMA Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu. LÄHISPOLAARKLIIMA Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure (redis, sibul, marane kartul). Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.
haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasvööde kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline
Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Energiakriis kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike,
Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme
)müügiks ja telgeleb nende esmase töötlemisega.Palju istandusi on eelõige arengumaades.Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale(sordiaretus,väetamine jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke väljapüük on kalavarusid tõsiselt vähendanud.Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi
lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi.
peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu
kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad.
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord
0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0% 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2,5 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 2 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1,5 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 1 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,5 0,35 Lõuna-Ameerika 0,39 Lõuna-Aafrika 0 0,68 Ida-Euroopa 1 0,74 Põhja-Ameerika 1,94 Okeaania Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks. *Vaid 1% maailma kõigist taludest on suuremad kui 50 ha, kuid nende käes on 65% põllumajanduslikust maast.. Tõene
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C.
suurendavad sisemaa ning keskmine suhteline rannikualad. Idas on õhuniiskus on 80–83%. suurimatel saartel aprillist Üldine taimekasvuperiood oktoobrini sademeid on Eestis keskmiselt 175– keskmiselt 3050 mm, läänes 195 päeva. ainult 1780 mm. Kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, mis lühendab kuiva kliimat Mullad Mullad viljakad Metsavarud Mitmekesised, mis on väikesed tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee oludest. Eesti muldade lähtekivimiks
Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline
· Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperiood aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse. Põllumajanduslikult saab kasutada kolmandikku maismaa pindalast, kasutuse seisukohalt jaguneb see kaheks väga erinevaks osaks: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks, selle hulka loetakse lisaks põldudele ka mitmeaastased puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms · Rohumaa, mis on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed
nõlvadel-mullapinnaseerosioon. ÜLEKARJATAMINE-kuivemates piirkondades viib kõrbestumisele, abi:vähendada ülekarjatramist ja karjamaid. UUTE PÕLLUMAADE RAJAMINE-looduslikukeskkonna hävimine, metsad raiutakse jne, abi:rajada vähem põlde 9.Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivem- loomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised alad- terrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus 10.Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus. VEGETATSIOONIPERIOOD-taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel
Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias küllaltki soe, oleks taimedel võimalik kasvada aastaringselt. Paraku on aga just Lõuna- Hispaanias kliima liiga kuiv, seega toimub seal vegetatsioon pigem talvel. Vaatamata sellele, saadakse Hispaanias aastas keskmiselt 2-3 saaki. D Mullastikus on ülekaalus pruunmullad ning taimekattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Osaliselt esineb ka pool kõrbesid. Muldade viljakus on levinud seal pool, kus sajab rohkem
spetsialiseerumise käigus; müügiks toodetakse vaid mõnda saadust; levinud Euroopas, Põhja Ameerikas ja Jaapanis 3. Põllumajanduslik tootmine eri loodusolude ja arengutasemega riikides. POLAARNE puuduvad sobivad tingimused LÄHISPOLAARNE üksikutes kohtades saab kasvatada kiirekasvulisi ja öökülma taluvaid kultuure; põhjapõdrad JAHE PARASVÖÖDE vegetatsiooniperiood 35 kuud; haritavat maad vähe; sobilik teravilja kasvatamiseks rukis, kaer, oder, sammuti ka kartul MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE veg. periood 5 või enamgi kuud; kasvatatakse nisu, otra, rukist, kaera, kartulit, põldheina SOE PARASVÖÖDE veg. periood 6 või enamgi kuud; võimalus kasvatada soojalembelisi kultuure nt riis, soja, mais, päevalill, viinamari LÄHISTROOPILINE VÖÖDE kuiv kliima vähendab veg
maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. 1. Polaarkliima- põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima- lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temperatuuridew (at) summa alla 1000 kraadi) võimaldavad kasvatada vaid kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure- redis, sibul,varane kartul. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev, tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. (Soome põhjaosa, Venemaa põhjaosa) 3. Parasvööde- pindalalalt kõige ulatuslikum- tingimused piirkonniti üsna erinevad. 4
i) Euroopa kolooniates ii) Taimede kasvatamine i) Hiigelfarm (loomavabrik) – Intensiivne põllumajandus (tootlik) j) Mahepõllumajandus – Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus 5) Tea olulisemate kultuurtaimede kasvupiirkondi ja maakera (agro)kliimavöötmeid. a) Arktika ja antarktikavööde i) Kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu b) Lähisarktika ja lähisantarktikavööde i) Lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk ii) Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus) iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv ii) Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta e) Troopikavööde
Eesti põllumajandus Sissejuhatus Ma valisin selle teema eelkõige sellepärast, et olen kokkupuutunud enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill, suhkrupeet.
muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 4.2.Miks vähenevad kalavarud maailmas? Kalavarude vähenemist põhjustab kõige rohkem ülepüük ja vee reostumine. 5. Täida tabel: Jahe parasvööde Lähisekvatoriaalne vööde Kliima Suvi on lühike ja jahe, talv Aastaringselt soe, sademed külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki
tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks.
· Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene.
talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus. Läänerannikutel- oliivipuu, tsitruselised, riis. kliima suved kuivad ja kuumad, talv pehme Kitsed ja lambad ja vihmane. Idarannikutel-talvel vähe sademeid ja temp. madalad,
muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas).
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud
o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed Pinnamood (tasane taimed; mägine loomad); sellest sõltub, kas riigis on tähtsam taime või loomakasvatus Mullastik taime kiire kasv, väetis, kündmine II MAJANDUSLIKUD TEGURID Kapital raha, et osta Tööjõud tähtis, et tööjõud oleks odav ja kvaliteetne Transport et arendada kaubavahetust, transport mõjutab omahinda Turg Valitsuse poliitika toetused (PRIA)
Essee Egiptuse arengu kohta Looduskeskkonna iseärasused Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamuse asustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli
Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti üsna viljakad. Üldiselt on mullad väga viljakad, väljaarvatud piirkondades, kus on väga soe ja sajab vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel
2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2
idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Vähesed järved paiknevad enamasti loodeosas, kus nad on kujunenud rannavallide ja maasäärte taha ning rannajoone taandumisel jäänud merest eemale (Arold 2005). Ligi paarisajast siin alal
USA-s, Austraalias Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suht suur Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem 10.Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon Mõisted: agrokliimavööde, vegetatsiooniperiood, agrotööstuskompleks, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik, (uus-)istandus, territoriaalveed, majandusveed, kalapüügiõiguse müümine, ülepüük, metsamajandus, metsasus, arvestuslank. Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele
Geograafia kontrolltöö TS Rahvastik 1) Maailma rahvaarv, rahvaarvult 3 suuremat riiki 6,88 miljardit , Hiina India USA 2) Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood- mägedes tihedus hõre · Kliima(temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood)- troopiline kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia
annaabi.ee 
