maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes
lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu. Väga laastavad võivad olla vulkaanilised mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga.
VATUD Photo R. Decker 2. LIP large igneous provinces laialdased basaltplatood Lõhevulkaanid: (klassikaline geoloogia: trapikatted) magma tõuseb piki lõhet - tekivad laialdased laavakatted basaltide platood Vulkaanikoonused piki 1783a avanenud Laki lõhet Islandil Kolumbia platoobasaldid Kolumbia Platoo basaldid 17 14 (kuni 6) Ma >200 000 km3 >300 laavavoolu 4 Maar: 3. Eksootilisemad vulkanismi Hole-in-the- ilmingud Ground
Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kulutuspinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud nendes kohtades, kus murenemisprotsess on mõnda aega kestnud,kivimite pinna purustanud või lõhestanud. Kuhjepinnavormid- ehk akumulatiivne pinnavorm. Pos pinnavorm, mis enamasti on tekkinud mere, jõe, järve, tuule, liustiku jt pudetate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid). Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt
See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c
ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise laiali ja tekib lame korral toimub plahvatuslik vulkaanikoonus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning -paiknemine purustatud kivimitükkide, tuha, ja laavatilkade segu. -mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades -kõik ookeanide vulkaanid (tuntuim Mauna Loa)
viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. · Järsu vulkaanipurske käigus purunevad vulkaanikoonused ja õhku paiskuvad suured gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib väga suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. · Vulkaanide gaaside seas on esikohal veeaur, kuid eraldub ka hulgaliselt mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel
voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur
viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi- tuffi kihid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused
Keskpurskevulkaanid- pursked toimuvad tsentraalse kanali kaudu *võivad hargneda lisalõõrid, tekivad väiksemate mõõtmetega koonused-parasiitkraatrid Etna , Kljutsi Mõnede suurte kraatrite nõlvad võivad aja jooksul magmakolde tühjenedes hävineda ja nende kohal tekivad langatuse tulemusel ümmarguse tasase põhjaga nõod-kaldeerad. Nõo ulatus võib ulatuda mõnekümne km-ni. Kaldeera põhjas võivad kujuneda uued vulkaanikoonused ,mis on kaldeera seintest eraldatud ringikujulise nõoga . Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast. Kerkiva magmaga seguneb ka mandrilise maakoore kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga. See ei voola eriti kiirest enne tardumist. Pursked on enemasti plahvatuslikud. Kui sulaaines kerkib, rõhk alaneb. Magmas sisalduvad gaasid üritavad
vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade
See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete
See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c
See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks.
lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Joonis 11
magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. viskoossusega hästi Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn liikuvast basaltsest laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad magmast. See voolab gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik suhteliselt rahulikult vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku maapinnale, valgub paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja pikkade laavavooluden laavatilkade segu. Õhku paiskub tuhka, kivimitükke. Mahasadamisel laiali ja “ehitab” lame tekivad tuffi kihid. Väga tugeva purske käigus vajub magmakolde lagi vulkaanikoonuse. sisse ja tekib mitme(kümne) km läbimõõduga hiidkraater – kaldeera. Kõik ookeanide
andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kihid. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)km läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera.
See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud on Mauna Loa. kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani? Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket? A
Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi
maapinnale.Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast eriti graniitsest magmast.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse. 25.Vulkaanid purskavad,sest sagely tardub magma juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,tüha ja laavatilkade segu. 26.Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.Kõik
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine · Looduslike ökosüsteemide hävimine · Maade niisutamine · Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,
magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,
poolest Pinnavormid tekke järgi: kosmogeensed – meteoriidikraater (lihtkraater – meteoriidi põrkumise tulemusena tekkinud süvik, kaasnevad kivimite kurrutused ja praod sügavamates kihtides; komplekskraater – koosneb mitmest kraatrist) endogeensed – Maa siseenergia mõjul tekkinud pinnavormid. Vulkaanilised (vulkaanid, laavaväljad) – oleneb, kuidas laava mööda maapinda laiali valgub, kuidas toimub tardumine (vulkaanikoonused võivad ulatuda ka mitme tuhande meetri kõrgusele), vulkaanidega kaasnevad ka mitmed tuhaväljad. Tektogeensed (tektoonilised) – konkreetsed praod, mis on tekkinud maapinda seoses maakoore liikumisega eksogeensed – Maa välisenergia mõjul tekkinud pinnavormid glastiaalsed – mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus kaldeera – vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
annaabi.ee 
