Eksam (0)

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
1. iseloomustab üldjoontes agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU
Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus , jahindus tekstiilitööstus, metallurgia , äriteenused: info töötlemine, edastamine , masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia , Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis - või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik ( kolooniad ) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses
2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI ­ inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh
3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
4. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;
5. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid .
6. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA , ASEAN , OPEC ) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank ­ peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Euroopa Liit ­ Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada , Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi. ASEAN - Kagu- Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel . Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
7. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond , arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor ; RAHVASTIK JA ASUSTUS
8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). 9 Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu 8 meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. 7 Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 6 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus , 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1 0 7000 6500 6000 5500 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 500 1000 1500 1550 1600 1650 1700 1750 1800 1850 1900 1950 2000 2050 2100 2150 9. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi;
miljonites ja % 1800 % 1850 % 1900 % 1950 % 2000 % 2050 % Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909 Aafrika 107 10,9 111 8,8 133 8,1 221 8,8 767 12,8 1766 19,8 Aasia 635 64,9 809 64,1 947 57,4 1402 55,6 3634 60,8 5268 59,1 Euroopa 203 20,8 276 21,9 408 24,7 547 21,7 729 12,2 628 7 Ladina-Ameerika 24 2,5 38 3 74 4,5 167 6,6 511 8,5 809 9,1 Põhja-Ameerika 7 0,7 26 2,1 82 5 172 6,8 307 5,1 392 4,4 Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5
6000 Aasia 5000 Põhja- Austraalia ja Ladina- Okeaania Ameerika Ameerika 1% Aafrika 9% 4% 4000 20% Euroopa 7%
3000
2000 Aafrika
Ladina-Ameerika Aasia 1000 Euroopa 59%
0 Põhja-Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused; arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse Suurem osa naisi kodused, nende rolliks hilisemas eas. ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Traditsioonid ühiskonnas Eelistatakse vähelapselist peret. Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi. Viljakas eas naiste arv Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe. Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju. Laste sünnitamise vanus Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt. Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt. Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu) Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi. Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi. Pereplaneerimine Majanduslikud võimalused Suremus, peamised surma põhjused Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus . Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus) Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus suremus selle arvelt suurem madalam, kuid laste suremus on kõrge
11. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % T r a d it s io o n ilin e D E M O G R A A F IL IN E Ü L E M IN E K K aasaeg ne ra h v a s tik u tü ü p ra h v a s tik u tü ü p 50 e s im e n e e ta p p te in e e ta p p
40
30 s ü n d im u s
su rem u s 20
10
0
Traditsiooniline rahvastiku Demograafilise ülemineku Demograafilise ülemineku teine Kaasaegne rahvastiku tüüp tüüp esimene etapp etapp Sündimus Väga kõrge ~30-40 Väga kõrge ~30-40 Hakkab järk-järgult langema , Madal, isegi ~10% jõudes 10 Suremus Väga kõrge ~30-40 Hakkab järk-järgult langema, Suremus langeb vähe, jõudes Madal, isegi ~10% jõudes 15 10 Iive Nullilähedane Suur, kiire rahvaarvu kasv Hakkab järk-järgult langema Nullilähedane, mõnikord negatiivne Rahvastiku Palju lapsi, vähe vanureid, Palju lapsi, vanurite arv Laste osatähtsus väheneb alla Laste ja vanurite osatähtsus alla vanuseline keskmine eluiga vaid suureneb, keskmine eluiga 25%, vanurite osakaal kuni 20%, veidi üle poole tööealised koosseis 40-45 a kasvab 25%, eluiga kasvab 100 100 100
90-94 90-94 90-94
80-84 80-84 80-84
70-74 70-74 70-74
60-64 60-64 60-64
50-54 50-54 50-54
40-44 40-44 40-44 30-34 30-34 30-34 20-24 20-24 20-24 10-14 10-14 10-14 0-4 0-4 0-4 20,0 10,0 0,0 -10,0 -20,0 20,0 10,0 0,0 -10,0 -20,0 20,0 10,0 0,0 -10,0 -20,0
Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi. 12. selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob näiteid; Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
13. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi; Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast ­ paremad töö- ja elamistingimused. EL Euroopa piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne. Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste Euroopa otsingutele. Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremadd elu- ja töötingimused. Ameerika L-Am. Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele. Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene ­ poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ­ ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.
14. analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ; Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud . 1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3. Odav tööjõud - nõustöötama odava tasu eest. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. tasandil tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. probleeme.
15. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini RAHVASTIKU PAIKNEMINE on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , kus on pehmem kliima ja 2
tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige ÜHISKONDLIKUD TEGURID
suurem ­ 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 16. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke. Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
17. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine , Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine , majandusprobleemid kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus , protestantism, õigeusk), judaism, islam , hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine , sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon , linnastumine, eeslinnastumine , ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund ;
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS
18. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
19. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu , hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso , istandus ja teab nende levikut;
Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad , hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
20. teab oluliste kultuurtaimede : nisu, mais, riis , kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 21. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut;
22. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi;
23. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus -horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
Mõisted: vegetatsiooniperiood , ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine ;
KALANDUS
24. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust;
25. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias.
ookeanipüük ­ kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist , kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
Kalakasvatus ­ kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 26. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 140 Hiina püük kalakasvatusest 120 Peruu kalapüük maailmamerest India 100 Indoneesia Sisevetest ja kalakasvatusest Tsiili 80 USA maailmamerest Jaapan 60 Tai 40 Vietnam Venemaa 20 Norra Filipiinid 0 Bangladesh Lõuna- 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Myanmar Island Malaisia
Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus.
Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük;
METSAMAJANDUS
27. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad , kuiva lähistroopika metsad , niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad );
Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud , lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
28. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;
Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ( istutamine , põllumaadeks ( aletamine ), kütteks. kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
29. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
30. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon , kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- japaberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; ENERGIAMAJANDUS 31. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme;
Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid , SO2 happevihmad , kivisüsi, pruunsüsi, mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, põlevkivi, turvas transport mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vetaset. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.Tekitab traditsiooniline vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. odavam energiatootmise viis. Tuumasantaazi oht Tuul Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel energiatarbimise korral perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad taastuv lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud. Päikeseenergia Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik piisav taastuv energiatarbimise korral päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise alternatiivne viisidega. Geotermaalen. Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, taastuv rajada ka väikese energiatarbimise korral väike energia hulk; kasutusala piiratud. Biomassi energia Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. taastuv energiatarbimise korral
32. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses ; 90 puit 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid süsi kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas 80 nafta vesi kiiresti kuni 20. saj. alguseni . 70 gaas tuumaenergia 20. sajandi algusest hakkas kiirelt kasvama nafta ja 60 muud mõnevõrra hiljem ka gaasi osatähtsus. Samuti ehitati 50 võimsad hüdroelektrijaamad, kus hakati elektrienergiat tootma . Söe osatähtsus langes saj.keskpaigaks 40%-le. 40 Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel 30 aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. 20 Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, 10 tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate 0 ressursside osatähtsus. 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 33. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi;
Norra Norra Kanada Venemaa Suurbritannia Venemaa Kanada USA Suurbritannia Iraan Iraak Hiina Kuveit USA Iraan Liibüa Araabia ÜE Mehhiko Alzeeria Saudi Araabia Liibüa Venezuela Nigeeria Mehhiko Saudi Araabia Venezuela Indoneesia
Indoneesia
Kanada Venemaa Poola Ukraina USA Kasahstan Hiina
India
Indoneesia
LAV Austraalia
34. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; Suuremad hüdroenergia tootjad miljonit KWh Suuremad tuumaenergia tootjad miljardites KWh Kanada USA Prantsusmaa USA Jaapan Brasiilia Saksamaa Hiina Venemaa Venemaa Suurbritanni Norra Lõuna-Korea Jaapan Ukraina India Rootsi Rootsi Kanada Prantsusmaa Hispaania Türgi Belgia Taiwan Itaalia Sveits 0 50 100 150 200 250 300 350 Soome 0 100 200 300 400 500 600 700
35. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse
Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad , energiakriis;
TÖÖSTUS
36. teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 37. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 38. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks : uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine , müük ja hooldus. Liiderfirmad ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtjad allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik) Fordismi ja toyotismi võrdlus
Igaks juhuks tootmine ( fordism ) Õigeks ajaks tootmine ( toyotism ) Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele Laoseisud Suured (igaks juhuks ehk "just in case") Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in time")
Kvaliteedi kontroll Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas Juhtimissüsteem Hierarhiline, palju allüksuste juhte Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö Töötajate osale-mine Ei osale Osalevad arendustöös Allhankijate paiknemine Geograafiline lähedus pole oluline Geograafiline lähedus on soovitav
39. teab tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;
40. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;
Mõisted: kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise spetsialiseerumine;
TEENINDUS
41. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Kasutatakse mitmeid teenuste klassifikatsioone:
Isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
Tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Avaliku sektori teenuseid osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuste) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus , politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused: Tootmise spetsialiserumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad. On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne). Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega)
42. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
Tr. liik Transpordiliigi eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam? Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel. keskkonnakahjulikud. Raudtee - Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transport Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga transpordivahendid , maavarad. tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod. Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu. Mere- Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transport kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja transpordivahendid, maavarad. sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine ( korrashoid ) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Sisevee- Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla transport mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. väiksemad kui meretranspordil. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid). Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Õhu-transport Vedu paindlik ja väga kiire. Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus jne jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja madal. võitmiseks ja pika maa taha. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Toru-transport Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase . Tööviljakus väga kõrge. Veetavad kaubakogused suured. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
43. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; Analüüsil tuleb lähtuda järgnevast: · Asend eri liiki suuremate transporditeede (maanteed, raudteed , jõe- ja mereteed, rahvusvahelised lennuliinid) suhtes. · Teede korrashoid. Kasutamiseks sobivad KA temaatilised kaardid lk. 83. teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi;
44. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri; Analüüsil tuleb lähtuda eri kaupade jaotusest:
Arenenud riikide ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-, puidutööstuse jmt tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks. Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine .
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained ( maagid , kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad , seadmed , keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne.
85. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
86. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;
· turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti. · turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks · järjest uued piirkonnad just arenggumaades muutuvad turistide reisisihiks; · globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus , kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine , suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) 0 20 40 60 80
Prantsusmaa Hispaania USA Austraalia Itaalia Suurbritannia Mehhiko Saksamaa Türgi Austria
Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja töö hooajalisus, parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, parandamiseks (restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, väljanägemine puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi Sotsiaal-kultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; suureneb alkoholism, narkomaania , prostitutsioon, salakaubavedu; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel,
Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod , mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss ;