Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel. Keha liikumishulgaks nim. keha massi ja kiiruse korrutist. Liikumishulk kiirusesuunaline vektor ja tema mooduli ühik on 1KG*M / s Suletuks nim. süsteemi , kui sinna kuuluvad kehad on vastastik mõjus ainult oma vahel ja süsteemi Väliste kehade mõju võib jätta arvestamata. Liikumishulga jäävuse seadus : Suletud süst. Kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline Summa on nende kehade igasugusel vastastik mõjul jääv. Jõuvõimsuseks nim töö muutumise kiirust antud ajahetkel ning = elementaartöö ja
Dünaamika. 1. Keha massiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse füüsikas mass mõistet. 2. Ühesuguste ainete korral onn keha mass...............võrdeline tema tihedusega. 3. Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga tähis on: a s g p V t p /p 5. Liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mitte üksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi. 6. Liikumishulga muut ehk impulss. 7. Iga keha säilitab................või ..........................seni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud..................mõjul seda seisundit/olukorda muutma. 8. ...............................
deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik 1N . Newtoni 3 seadus : kehad mõjuvad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdsete jõududega. Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud (vastastikmõjus olevate) kehade hulka. Suletud süsteemiga on tegemist
Newtoni esimese seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus, kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi väljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja tähistatakse tähega p . Mõõtühikuks 1 kgm/s. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks.
raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid ...
Suhteliselt vikeste deformatsioonide korral on elastsusjud vrdeline kujumuutuse suurusega. Fe = k x delta l Elastsusjud on suunalt alati deformatsioonile vastupidine. Vrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jikuseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmas seadus - jud tekivad kahe keha vastastikmjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mjuvad jud on absoluutvrtuselt vrdsed ja vastassuunalised. KEHA IMPULSS Keha liikumist saab iseloomustada suurusega, mida nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks. Impulsi thiseks on p. p = mv Impulss sltub keha massist. Impulsi jvuse seadus - suletud ssteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmjul jv.
Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumises jätta arvestamata. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutu ajaühikus. Vaba langemiseks nimetatakse keha langemist maapinnale õhutakistuse puudumise võiminimaalse õhutakistuse korral. Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb liikumise kirjeldamisega. Nurkkiiruseks nimetatakse raadiuse R poolt ajaühikus läbitud nurka. Keha liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. Impulsiks nimetatakse liikumishulga muutu. Jõud, töö ja energia Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikust mõju. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Elastsus jõuks nimetatakse keha kuju muutumisel (deformerumisel) tekkivat jõudu. Jõu momendiks nimetatakse sellist füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha pöörlema
Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). 17.Defineerige keha kaal. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. 18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos selgitustega. 19.Defineerige impulss, kirjutage vastav valem. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. 20.Tuletage valem keha lõppimpulsi arvutamiseks, kui kehale mõjub konstantne ja kui kehale mõjub mittekonstantne jõud. 21.Defineerige jõuimpulss. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. 22.Sõnastage Newtoni II seadus üldjuhul, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 23
IIIs(mõju ja vastumõju seadus):2 punktmassi Liikumishulk=m*v momendiga. Kui välisjõudude mom on 0, siis mõjuvad teineteisele piki neid ühendavat sirget Jõu impulss on jõu ja ajavahemiku korrutis kin momendi tuletis on 0, sest kin mom ise on võrdvastupidise jõuga. (F*dt), kui punktmassi liikumishulgaks aga nim const. 1)New seadusi nim tihti aksioomideks(tõesed vektoriaalset suurust, mis võrdub massi ja Jõu elementaartööks nim jõu ja tema väited, mida ei saa tõestada) kiiruse korrutisega F*t=m*v inertsimoment rakenduspunkti elementaarsiirde korrutist 2)New seadused kehtivad ainult maamunal Pöörlemise korral M*t=I* (dA=F*dr) Lineaarne liikum: töö A=F*dr), 3)Mis on aeg
Liikumisvõrrand lubab keha asukoha välja arvutada mis tahes ajahetkel ning sellega ongi põhiülesanne lahendatud. Mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on (pulsus — ladina k löök, impulss) ning see on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena: Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Tegemist on vektoriaalse suurusega, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Osutub, et impulss on jõuga otseselt seotud. Võtame Newtoni II seaduse (2.2 ) ja asendame selles kiirenduse selle definitsiooni avaldisega ehk . Kui korrutame saadud
kõrgus 80 cm Antud: m= 5kg s= 80cm= 0,8 m _______________ A=? F= 5*9,8=49 N A= 49*0,8 =39,2 J Vastus õpilane teeb tööd 39,2 J Auto kiirus on 85 km/h ja mass 1100 kui suur on tema kineetiline energia v = 85 km/h= 23,6 m/s m= 1100 kg _____________ Ek=? ms 2 Ek 2 1100 * 23,6 2 Ek 306328 2 J Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega mida nimetatakse impulsiks e liikumishulgaks Impulsi väljendatakse massi ja kiiruse korrutisega ning tähistatakse tähega p mõõtühikuks 1 kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus Mehaanilist tööd tehakse siis kui rakendatakse jõud ja selle mõjul keha liigub Töö ei olene ajast küll aga võimsuselt Võimsuseks nimetatakse suurust mis näitab ajaühikus tehtud tööd A N t Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud tähis hj 1hj = 735W
lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu,
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st
8) Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ? Absoluutsel elastse tsentraalse põrkel kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, kuna absoluutselt elastsel põrkel ei teki jääkdeformatsioone ei muutu ka mehaaniline energia mingiks teiseks liigiks (soojus jne) 9) Vabalt langev keha läbis viimased 20m teest 0,5sekundiga, Leida keha langemiskõrgus? XII 1) Mida nimetatakse liikumishulgaks suletud süsteemis ? 2) Kiirus kõverjoonelisel liikumisel ? 3) Millest oleneb jõu töö ? Jõu töö nihke suurusest ning jõu ja töö vahelisest nurgast , kui see nurk on 0 siis jõud tööd ei tee. 0-st 90ni on töö positiivne 90st 180ni on jõu töö negatiivne 4) Newtoni seotus mehaanikaga? Newton oli kuulus teadlane kes sõnastas dünaamika põhiseadused terviklikul kujul. See pani aluse mehaanika kiirele arengule.
165. Süsteemi masskeskme liikumise teoreem 166. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud e N e M a c = F M ac = k =1 Fk 167. 168. 169. 170. p = m v Liikumishulga teoreem 171. korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks. 172. 173. 174. 175. 176. 177. 178. 179. 180. Impulss, jõuimpulss 181. 182. 183. 184. Impulsi jäävuse seadus V m V + m2V2 u= u= 1 1 185. m1V1 + m2V2 = (m1 + m2 ) 2 m1 + m2 Isoleeritud süsteem-puuduvad välisjõud või nad on kompenseeritud. Olgu kahest kehast koosnev süstem
liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga. Impulsiks ei ole erilise nimega ühikut, vaid see moodustab massi ja kiiruse ühiku korrutisena 1kg*1m/1s. Newtoni teisest seadusest saame F(vektor)=p/t F(vektor)* t=p(vektor). Juhul, kui kehade süsteemile mõjub sama suur jõud, aga mõjutus kestab erineva ajavahemiku, siis on erinev ka impulsi muutus.
· Kiirendusega liikuva keha kaal ei ole raskusjõga võrdne ka arvuliselt o Kui keha liigub kiirendusega üles, on tema kaal P = m(g+a) ülekoormus o Kui keha liigub kiirendusega alla, on tema kaal P = m(g a) alakoormus o Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja keha on kaaluta olekus P=0 kaaluta olek IMPULSS Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. p = mv p impulss 1 kgm/s m keha mass 1kg v kiirus 1m/s Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on mistahes vastastikmõju korral jääv. p + p + ... + p = const m1v1 + m2v2 + ... + mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn Jõuimpulss on võrdne keha impulsi muuduga
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres
• Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Päike Maad või Maa Päikest? • Kala sikutab õngenööri jõuga 10 N ja kalamees tõmbab sama suure jõuga vastu. Kas nöör, mis talub venitamist kuni 15 N, katkeb? Keha impulss ja impulsi jäävuse seadus • Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on →p (pulsus – ld 'löök, impulss') ning see on defineeritud keha massi ja kiirusvektori →v korrutisena: • →p=m→v Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus • väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. • Kogu teaduse ajaloo vältel pole avastatud ühtegi nähtust, mis oleks impulsi jäävusega vastuolus. See seadus on universaalne ning kehtib
On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Valem: F =N , hõõrdetegur, N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga. Elastsusjõud tekib kehas keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil). Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud F võrdeline keha pikkuse muutusega l: F =-kl k jäikus, ühik 1 N/m=1 kg/s² Alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule (miinusmärk). Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik 1kgm/s. Valem: p=mv Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemis: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + p + ... + p =const. Suletuks nim. Süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata. Absoluutselt elastne põrge: Selline põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei
momentide summa (sisejõudude peamoment) võrdub nulliga: ~ri x Fi(i)=0 33. Kahe keha ülesanne. 34. Masspunktide süsteemi liikumishulk. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem (Teoreem: Masspunktide süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõikide süsteemile mõjuvate välisjõudude peavektoriga.) Masspunktide süsteemi liikumishulga jäävuse seadus. * Masspunktide süsteemi liikumishulk - ~K=m*~v. DEF: Masspunktide süsteemi liikumishulgaks nimetatakse vektorit ~K, mis võrdub süsteemi kuuluvate kõigi masspunktide liikumishulkade vektorsummaga (liikumishulkade peavektoriga): ~K=mi*~vi. ~K=m*~vC Lemma: massipunktide süsteemi liikumishulk võrdub süsteemi kogumassi ja massikeskme kiiruse korrutisega. *massipunktide liikuvuse jäävuse seadus - a)Kui süsteemile mõjuvate kõikide välisjõudude peavektor võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulk jääb suuruse ja suuna pooles konstantseks.
Antud jõu mõjul muutus keha kiirus võrra. Järelikult aja jooksul liikus keha kiirendusega . Dünaamika põhiseadusest (Newtoni teisest seadusest) järeldub: või . Füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle liikumiskiiruse korrutisega, nimetatakse keha impulsiks (ehk liikumishulgaks). Keha impulss on vektorsuurus. Impulsi mõõtühikuks SI süsteemis on kilogramm-meeter sekundis (kg*m/s). Füüsikalist suurust, mis on võrdne jõu ja selle mõjumise aja korrutisega, nimetatakse jõuimpulsiks. Jõuimpulss on samuti vektorsuurus. Newtoni teise seaduse võib formuleerida järgmisel viisil: keha impulsi (liikumishulga) muut on võrdne jõuimpulsiga. Tähistades keha impulsi tähega , võib Newtoni teise seaduse üles kirjutada kujul
Tasakaal on ebapüsiv (labiilne) siis, kui keha tasakaaluasendist kõrvalekaldumist keha ei naase algasendisse, vaid liigub sellest eemale ning kehale mõjuvate jõudude summa ei ole null. (N: kuul mäe otsas, veereb alla). Tasakaal on ükskõikne, kui keha kõrvalekaldumise tasakaaluasendist jääb kehale mõjuvate jõudude summa nulliks (N: kuuli laua peal ringi liigutamine). 19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon · IMPULSS ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss sõltub keha massist. p = m*v p impulss 1 kgm/s 13 m keha mass 1kg v kiirus 1m/s · IMPLUSI JÄÄVUSE SEADUS suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
F 1/F 2 = l 2/l 1 ehk F 1·l 1 = F 2·l 2 58. Paigalpüsiva pöörlemisteljega keha on tasakaalus, kui temale môjuvate jôumomentide summa on null. 59. Rôhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti môjuvat jôudu. p = F / S (Pa) 3 60. Rôhk on 1Pa(paskal), kui 1m2 suurusele pinnale môjub risti jôud 1N. Jäävusseadused 62. Keha impulsiks(ehk liikumishulgaks) nim. keha massi ja kiiruse korrutist. p= m . v (kg.m/s) 63. Jôuimpulss on jôu ja selle môjumise aja korrutis. F .t= m.v _ m . v0= p 64. Keha impulsi muut vôrdub jôuimpulsiga. 65. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastasmôjul jääv. m1·v0+ m2· v02= m1· v1+ m2· v2 66. Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale môjub jôud ja keha selle jôu môjul edasi liigub. A = F . s . cos (J), kus = F . s ( E = A = P
5. Honda Accord 2,01 mass on ligikaudu 1,4 tonni. Milline on auto kaal kumeral sillal, kui silla kõverusraadius on 112,5 meetrit ja auto kiirus 108 km/h ? 6. Auto saavutab kiiruse 100 km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Seejuures on veojõudu 3328 N. Arvutada auto mass, kui auto sôidab kruusateel ja veeretakistus on 0,03 ? 1.1.7. Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi väljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja tähistatakse tähega p . Mõõtühikuks 1 kgm/s. Impulss on vektoriaalne suurus. p = mv Iga liikuv keha omab impulssi, mille suurus sõltub keha massist ja tema liikumiskiirusest. m1 m2 Joonisel on kaks kera, millede massid on v1 v2 m1 ja m2 ja kiirused v1 ja v2
11) dt (m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla). Siit näeme, et jõud määrab korrutise m v muutumise kiiruse. Tõepoolest, katse näitab, et sama jõud sama aja jooksul mõjudes annab erinevatele kehadele erinevad kiirendused, mis sõltuvad keha massist, aga korrutise m v muutused on samad. Seda korrutist nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks: p =m v . (2.12) Vektor p on alati kiirusega samasuunaline. Selle ühik süsteemis SI on kgm/s. Kehade mõju on alati vastastikune. Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni kolmas seadus väidab, et kui kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel. Joonisel 2.3 on kujutatud
(m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla). Siit näeme, et jõud määrab korrutise m v muutumise kiiruse. Tõepoolest, katse näitab, et sama jõud sama aja jooksul mõjudes annab erinevatele kehadele erinevad kiirendused, mis sõltuvad keha massist, aga korrutise m v 4 muutused on samad. Seda korrutist nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks: p =m v . (2.12) Vektor p on alati kiirusega samasuunaline. Selle ühik süsteemis SI on kgm/s. Kehade mõju on alati vastastikune. Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni kolmas seadus väidab, et kui kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli
riputusvahendit. Keha kaalu valem vektorkujul- Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a 0 , P mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a 0, P mg . Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a 0, P mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a -g, P 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. 9. Impulss. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub jõuimpulss lihtsalt kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus
kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata (näiteks ei arvestata hõõrdejõude)
pöörlemiseks ümber masskeskme. Masskeskme teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta. Pöörlemise kohta ei saa masskeskme teoreemist midagi teada. 27 212. Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või vektoriaalsed suurused? Punktmassi kiiruse ja massi korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks. See tähistatakse tähega K ja see on alati vektoriaalne suurus. Punktmassi liikumishulga vektori suund ühtib alati tema kiirusvektori suunaga. Mehaanikalise süsteemi liikumishulk on võrdne kõikide selle punktide liikumishulkade geomeetrilise summaga ehk liikumishulkade peavektoriga. K = mv K = m v 213. Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund?
jõud alati sama liiki, siis on ka kaal oma olemuselt hoopis elastsusjõud. Küsimus. Inimene seisab kiirliftis vedrukaalul. Mida näitab kaal, kui lift 1) hakkab tõusma, 2) liigub ühtlaselt üles, 3) pidurdab tõustes, 4) seisab paigal, 5) hakkab laskuma, 6) laskub ühtlaselt, 7) pidurdab laskudes, 8) langeb vabalt. 12 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. r r p = mv . (5.1) r Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku ∆t vältel r resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse r r Fres a=
annaabi.ee 
