Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka voolust tühjaks jooksevad. Oleneb autost, mõnel võib minna kuni tund. · Kui kondensaatorid on tühjaks jooksnud siis on aeg alustada turvapadja eemaldamist. Tavaliselt on nad kinni kas kahe torx otsaga poldiga või klambritega. Minu autol on poltidega. · Keerates kruvid lahti on turvapadi rooli küljest lahti kuid nüüd on turvapadja taga veel üks juhe mille sa pead lahti võtma.
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik
hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi. Voltmeeter Voltmeeter ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti, s.t. voltmeetri klemmid ühendatakse vooluringi nende punktidega, mille vahelpinget tahetakse mõõta. Vooluallika poolt tekitava pinge mõõtmiseks ühendatakse voltmeetri klemmid vahetult vooluallika poolustega. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugevat elektrivoolu. Valem ja Tähised Pinge igapäeva elus Närvirakkudes 50-60mV pinge. Patarei poolustel 1,5V pinge. Aku poolustel 12V pinge. Elektrivõrgus 230V pinge. Elektriangerjas 600 900V pinge.
– Kasutatakse näiteks tänavavalgustuse ja liitumispunktide vaskkaablite ühendamisel rippkeerd juhtmetega teostatud madalpingevõrgus. Ühendamiseks tuleb kasutada kas sobivat üleminekuklemmi või klemmi, mis sobib nii vask- kui ka alumiiniumjuhtide liiteks. Pressliited – kasutatakse väikeste ristlõikepindalade puhul, peamiselt peenekiuliste juhtide otsa- ja jätkuhülssidel ning kaablikingadel. Paljudes paigaldustarvikutes, nt pistikupesades olevad klemmid on mõeldud ühe või mõne traadilise juhi jaoks ja peenekiuliste juhtide usaldusväärne ühendamine nendega nõuab otsahülsside kasutamist…. – Pressliiteid tehes paigutatakse kõik juhitraadid või kiud ühepikkustena hülsi või kaablikinga sisse. Nende kokkusurumiseks kasutatakse spetsiaalseid survetöövahendeid- presse. Pressliiteid kasutatakse kaablikingadel ja jätkuhülssidel.
mõõtmiseks kasutatakse megerit e megaoommeetrit. Megeriga mõõtmisel lülitatakse seadmel pinge eelnevalt välja. Megeri vooluallikas on generaator, mida käitatakse ajami käsivändalt. Generaatoriga järjestikku ühendatud logomeetrilise pingemõõturi skaalad gradueeritakse kilo- ja megaoomides. Megeri korrasolekut kontrollitakse enne mõõtmist vända pööramisega kiirusega kuni 2 pööret sekundis. Et megeri klemmid on lahtised, siis mõlemas mõõtepiirkonnas (k ja M) peab osuti näitama skaala lõppu, kuna takistus on lõpmatult suur. Isolatsioonitakistuse mõõtmisel ühendatakse mõõdetav takistus klemmide (M) vahele. Pöörates vänta kiirusega 2 p/s määratakse takistuse suurus. Enne isolatsioonitakistuse mõõtmist on tarvis mõõdetavatelt objektidelt pinge välja lülitada. Valgustusseadmete juhtmestiku isolatsioonitakistuse mõõtmisel on lülitid sisselülitatud
Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus - Jagunema, jaguneda K Kõrvaljõud, kõrvaljõudud Klemm, klemmid Kuumenemine, kuumenemised Kiirus, kiirused L Laengukandja, laengukandjad Lüliti, lülitid Lühis, lühised Laeng, laengud M Metall, metallid Mõjuma, mõjuda Mõõtma, mõõta Mõõtühik Mõõterist Mehaaniline, mehaanilised N Negatiivne, negatiivsed O
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse i...
Leiutas palju erinevaid Haha! Mina olen mikroskoope ja uuris targem ainurakseid ning mikroobe Antonie Mikroskoobi Ehitus - Valgusmikroskoop Tuubuses asuvad läätsed, mille abil suurendatakse vaadeldavat eset. Tuubus kinnitub tuubusehoidjale. Esemelaud paikneb tuubuse all ning Koolis sellele asetatakse vaadeldav ese. Kasutatav Sageli on esemelaual ka klemmid, millega on ese võimalik kinnitada esemelauale. Tuubusehoidja ning esemelaud kinnituvad mikroskoobi alusele. Tuubusehoidjal paikneb ka makrokruvi (mõnel mikroskoobil ka mikrokruvi). Mikrokruvi ja makrokruvi on selleks, et reguleerida tuubus vaadeldavast esemest parasjagu nii kaugele, et ese paistaks mikroskoobis terav. Mikroskoobi ehitus Elektronmikroskoop Nad on väga suured kuid, kuid nendega on võimalik
XI klass. Test nr. 2. I variant. 1. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta kinnitab, et voolutugevus sõltub kolmest suurusest: elektromotoorjõust, välistakistusest ja sisetakistusest. Kui vooluallika sisetakistus on välistakistusest palju kordi väiksem, siis (1p.) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul, b) elektrostaatiliste (kuloniliste) jõudude mõjul, (lk 102) c) gravitatsioonijõudude mõjul, d) elastsusjõudude (rõhkude vahe) mõjul. 3. Kui ühendada juhi abil kaks erinimelise laenguga metallkuuli, siis tekitab nende laengute elektriväli juhis ...
~ Rt ~ Re Rt a) b) Joonis 1.7. Vattmeetri lülitusskeemid: a) vahetu lülitamine, b) lülitamine eeltakistiga Elektro- ja ferrodünaamilise vattmeetri mõõtesüsteem koosneb voolu- ja pingemähisest. Voolumähis klemmidega I* – I lülitatakse vooluringi jadamisi, pingemähis U* – U aga rööbiti (joon. 1.7. a) Tärnikesega tähistatud klemmid on mähiste algused. Osuti pärisuunalise pöördemomendi tekitamiseks ühendatakse need nii, nagu on kujutatud skeemidel. Laboratoorsetel vattmeetritel võib tähiste „I“ ja „U“ asemel olla märgitud klemmide juurde vastavate mähiste mõõtepiirkonnad. 11 Vattmeetri mõõtepiirkonna valikul tuleb jälgida, et pingemähise mõõtepiirkond vastaks võrgupingele, voolumähise mõõtepiirkond aga tarbija nimivoolule. Laboratoorse vattmeetri
Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei uletaks lubatud vaartust?
kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Liimimine on ka üks ühendamise tehnoloogiatest. Liimiga liimitakse kaks detaili oma vahel kokku. Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. Küljekarbi vahetamine Esimese asjana kui küljekarpi hakatakse vahetama tuleks eemaldada aku küljest klemmid. Põhireegel on, et vana küljekarp tuleks eemaldada võimalikult korralikult ning pigem matta eemaldamis-protsessi rohkem aega. ETTEVALMISTUS: Enne küljekarbi eemaldamist tuleks teha pilte. Eesmärgiks on talletada karpide asukoht eelkõige kaugus uste alaäärtest ning kaldenurk vertikaalsuunas. EEMALDAMINE: Piilarite juurest on karbid piilariga suht monoliitsed ning seal tuleb ketaslõikuriga lahti lõigata. Peab uue karbi vana peale suruma ja siis uue kuju vanale joonistma
Väga vajalikud ja universaalsed jubinad ilma milleta kindlasti läbi ei saa. Eristatakse lukustatavaid (keeratava muhviga) ja vabakäiguga karabiine. Julgestusvahendid - väga mitmekesine varustuse rühm. Kasutatakse kunstlike julgestuspunktide loomiseks. Jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks julgestusvahenditeks. Passiivsed - ei sisalda mehaaniliselt liikuvaid osi ja on seepärast lihtsa ehitusega. Siia kuuluvad erinevat tüüpi klemmid ja kaljunaelad. Aktiivsed - enamasti mingit vedrumehhanismi sisaldavad julgestusvahendid mis kiilutakse kaljuprakku. Näiteks frendid, Bigbro'd. Muu varustus - kõiksugu erivarustus mida veel kaljuronimises vaja võib minna. Kaljuhaamrid, redelid, rippuvad telgid, haaratsid, haulamiskotid ja muu säärane. [redigeeri]Raskuskategooriad Pikemalt artiklis Kaljuronimise raskuskategooriad
.....................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS................................................7 6. PASSIIVOSISED.....................................................................................................................................................9 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE .......................................................................................9 8. POOLJUHTOSISED.....................................................................................................
SELV-süsteemid eraldatakse maapinnast nii, et ükski viga ei saa tekitada elektrilööki kõigile, kes puutuvad kokku süsteemiga. SELVI kasutatakse: Juurdepääsu kontrollsüsteemid, valgustuse juhtpaneelid, kaamerad, arvutites kaablid. Lisaks peab juhtmestik olema täiesti eraldatud süsteemidest või kaablitest, millel on kõrgemad pinged, samuti muudest SELV-lülitustest, PELV-lülitustest ja maapinnast. Lubatud on isoleerimata voolu kandvad osad, nagu näiteks klemmid, madalamate pingete jaoks kuni 25 volti. SELV-süsteemidel peab olema kaitsekindlus, näiteks tugevdatud isolatsioon, topeltisolatsioon või kaitsekate kõigi kõrgema pingega vooluahelate puhul. SELV-kaablid peavad olema topeltisolatsiooniga või läbima plasttorusid, eriti kui need tõenäoliselt puutuvad kokku teiste vooluringidega. SELVI pistikupesadesse ei tohi sobida teiste süsteemide pistikud ega ka vastupidi. SELVI teeb ohutuks:
) Kolmefaasiline vahelduvvool 3. Mõõteriista täpsusklass max%: 1.5 või (1.5)(ring ümber) 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 4. Mõõteriista skaala asend: a. või b. või c. =60° Mõõteriista valikul on vaja arvestada tema mõõteulatust (niminäitu) ja mõõdetavat suurust, kas voolu tugevust, pinget jne. Vattmeetril on kaks mähist pingemähise klemmid ja voolumähise klemmid. Vattmeetri konstant CW=(In*Un)/n (W/jaot) Un- pingemähise mõõteulatus, n- skaala jaotiste üldarv, In- voolumähise mõõteualtus. 6
6. Lisa oma skeemile (teise varviga) pinge ja voolutugevuse mootmiseks vajalikud mooteriistad voltmeeter (uhendatakse roobiti) ja KAKS ampermeetrit(uhendatakse jadamisi). (tehtud) 7. ,,Uhenda" voltmeeter lambi klemmidega (roopuhendus) ning aseta uks ampermeeter roobiti uhendatud lambiga ning teine ampermeeter hargnemata juhtmega (vt. joonist). (tehtud) Jalgi mooteriistade polaarsust (kui skaalale tuleb negatiivne pinge, siis vaheta klemmid omavahel ara). Loe voltmeetrilt pinge vaartus: U __50__________________V ja ampermeetrilt voolutugevuse vaartus: I1 = _10________________A ja I2 = ____5______________A 8. Korralda mootmiste seeria muutes erinevates katsetes vooluallika pinget (uuritavate pingete vaartuseks voiksid olla soovitavalt taisarvulised ja kasvavad nt 2, 4, 8 ... jne voi 1, 3, 9 ... jne NB! KASUTA ENDA VALITUD VAARTUSI, mitte neid mis siin kirjas on). (tehtud) 9
ümberpaigutamisel, kogu vooluringi ulatuses. 13. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3
Kulu aastas (kwh) 16765 15998 12890 13020 Tabelis näha et elektri kulu on vähenenud, kuigi välisvalgustus põleb ööläbi. 6 2004a. toimus trepikoja elektrikilpide ümberehitamine. Eesi Energia AS võttis trepikoja kaudu kõik plommid maha ja elektrikapid olid täielikuld reekonstrueeritud (peakaitselülitid, minikilbid, klemmid, pistiku pesad, katteribad, peajaotus klemmid, faasisiin, juhed ja markeering). Nende tööde kaigus vahetas Eesti Energia väIja ka kõik vanad voolumõõtjad. Kevadel 2005.a. jõudsime töödega peajaotuskilpideni. Kilpid olid rekonstrueeritud ja markeeritud. 2003.a.-2005.a. 2 aasta jooksul rekonstrueeriti täielikult maja elektrisüsteem. Kogu süsteem on esitatud ELEKTRIKONTROLLIKESKUSELE ning sealt on saadud kasutusluba (21.04.2005.a.). Tunnistuse nr.375-3. Kasutusloa kehtivusaeg on 5 aastat. 3.2. VESI
9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga. Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega
Piduritule lüliti Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Komponendi asukoht võib erinevate autode puhul varieeruda. Koolis oleval õppeautol asus see lüliti haagise pidrurite juhttrassis. See võib olla ka jalgpiduri kraani juures. Töötab see mingite vedrude ja võibolla jällegi membraanide abil. Rõhu all olles ühendatakse elektrilised klemmid mis sulgevad vooluringi ja lülitavad põlema pidurituled. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Pidurdades lülitab sisse pidurituled, et informeerida taga liikuva sõiduki juhti pidurdusest. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Klemmid ei anna ühendust
Mõnedes laternates annavad need lambid oodatule vastupidise tulemuse. Kui näiteks lampi A12--60+40 kasutada laternas, kus peab olema lamp A12--50+21, hajub valgus nii palju, et laternat ei saa valguslaigu asukoha jargi seada. Sõidutee valgustatus väheneb ja vastutulijaid pimestatakse rohkem kui vaiksema valgustugevusega lampide puhul. Euroopa valgusjaotusega laternate lampe A12--45+40 ei ole voimalik teistega vahetada. Nende iseärasuseks on taldriksokkel ja pikad klemmid. Need ühendatakse vahetult klemmiklotsiga. Lambi kaugtuleniit on kaarjas. Lähituleniit paikneb kaugtuleniidist eespool ning on alt ja eest varjatud. Niidialuse sirmi vasak serv on nii palju madalam, et osa valgust jõuab peegeldi vasakule küljele lambist madalamal. Sealt peegeldunud valgus suundub 15° nurga all üles paremale. Udulaternad. Pimedas on esemed nähtavad sel juhul, kui nad erinevad sõiduteest heleduse poolest. Värvusi silm öistel sõitudel ei erista
RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Joonis 1: Ühenduste skeem klemmplaadil Ühendasime arvuti järjestikliidese väljundisse pikenduskaabli abil klemmplaadi. Klemmplaadil ühendasime omavahel juhtmetega Rx ja Tx klemmid (vaata joonis 1) Seejärel käivitasime arvutis programmi Tera Term ja veendusime, et ekraanile ilmub klaviatuuril trükitu. Mõõtmiseks ühendasime ostsillograafi mõõteotsiku klemmplaadil klemme Rx ja Tx ühendava juhtme külge. Ostsillograafi maandusjuhtme aga klemmplaadi klemmi kirjaga G külge. Pärast ostsillograafil seadistamist ("CH1 menu" ja "Coupling DC" ning vertikaal 1 ruut=....mV, horisontaal 1 ruut=....µs.), seadistasime ka programmis Tera Term
JAH Lülitada sisse bitimuster 01111110 Aruande juurde olen lisanud ülesande lahendust sisaldava programmifaili switch_7segment.asm, mis on etteantud näidisprogrammi2 täiendatud versioon. Et kasutada õppeplaadil 7-segmendilist näidikut, tuleb indikaatorite valikupistik JP2 seada sellisesse asendisse, et klemmid 1 ja 2 oleksid ühendatud. Vastasel korral lülitatakse sisse valgusdioode. Programm töötab eelmisega samal põhimõttel ja muudetud on teda vaid niipalju, et juhul kui nupp on vajutatud olekus, seatakse PORTD 6 keskmist bitti üheks ja mõlemad äärmised bitid nulliks. Selline bittide seadmine kuvab 7-segmendilisel näidikul kümnendarvu 9. 5 3. Programm, mis nuppu all hoides süütab valgusdioodid etteantud viivitusega
Roolivõimendiõli - Kontrolli roolivõimendi õlitaset ning roolivõimendi pumba ja ühendusvoolikute seisukorda. Klaasipesuvedelik - Kontrollige paagi seisundit, vedeliku taset ja külmakindlust. Jahutusvedelik - Kontrollige jahutussüsteemi sõlmede üldist seisundit ja vedelikutaset. Kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust. Refraktomeetrit kasutades valige kasutatavale jahutusvedelikule õige astmik. Aku - Kontrollige aku kinnitust ja seisundit (välisvaatlusega). Oksüdeerunud klemmid jm liitmikud puhastatakse ja kaetakse määrdega. Kui aku või selle lähiümbrus on happest tugevasti kahjustatud, tuleb need kohad pesta leeliselise pesuvahendi ja kuuma veega. Ajamirihmad - Kontrollige ajamirihmade ja rihmarataste seisundit ja rihma pingust. Ajamirihm vahetatakse kindla hoolduskavas ettenähtud välbaga, sest sisemise sarruskoe seisundit on raske vaatlusega hinnata. Kui autoga sõidetakse palju tolmustel teedel, võib vahetusvälp lüheneda.
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
tema ratast pöörelema ajada mingise muu keha abil kes toodetud elektri energiat kasutaks esimese aitamiseks, peaks asi toimima. Selleks mingiseks muuks kehakse võtaksin ma elektrimootori, mille suurus ning võimsus ja elektri vajadus on valitud vastavalt dünamo parameetritele. Ühendaksin elektrimootori ratta kerge kaaluga kuid vastupidavast materjalist rihma abil dünamo rattaga ning kiiresti elektrit juhtivast ainest valmistatud juhtme abil ühendaksin dünamo ning elektrimootori klemmid omavahel. Nüüd on meil ühendatud masin mis tiireldes toodab energiat ning teine masin mis vajab tiirlemiseks energiat ning töötades nad aitavadki üksteisel see vajaminev energia saavutada. Kui anda seadeldisele esialgne impulss siis dünamo hakkab tootma elektrit mille annab edasi elektrimootorisse, mis saadud energia abil käivitab enda ratta mis omakorda rihma abil kinnitatunua dünamo külge sunnib tootma dünamol
60617-1, kahendloogikaelementide tingmärke käsitlev standard EN 60617-12 ja analoogelementide standard EN 60617-13. 2(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.1. Voolu ja pinge liigid Tabel 1.4.3. Ühendused ja klemmid Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Alalisvool Ühenduspunkt Näide: kahe poolusejuhiga ja või 2/M 110 / 220 V keskjuhiga alalisvoolusüsteem Kui ühenduse olemasolu on
kontaktid võtavad esialgse asendi mis vastab voolu puudumisel läbi mähise. · Rakendus kestus It rak on ajavahemik mähise pingestamisest relee kontaktide rakendumiseni. · Mähise traadi takistus · Mähise keerdude arv ja traadi läbimõõt · Kontaktide süsteem · Kontaktide maksimaalselt lubatud pinge ja vool Herkoniit ja herkon relee Magnetiga tõmbuvad klemmid kokku ja kui magnet eemaldada klemmid avanevad. Herkoniit Ferromagnetilisest magnet materjalist kontaktid kontakteeruvad ja paiknevad vineetilises klaasis mis on täidetud enert gaasiga kontaktide sädelemise vähendamiseks. Kontakt pinnad on kullatud või hõbetatud ja asuvad teineteisest um (mikromeetri) kaugusel. Kontakte lülitatakse magnetväljaga. Herkonil on väike kontakti takistus u. 0,1oomi ja nende
KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan all toodud faktidega tõestada, et kuld tõesti on metallide kuningas. 3 Mida kuld endast kujutab Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Puhtal kujul on kuld helekollane, läikiv, pehme ja plastiline. Ühe grammisest kullatükist võib
(W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga. Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi tarbijaga. Liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse rööbiti. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada muutub pöördemomendi suund. Õige ühenduse tagamiseks on vattmeetri nn. generaatori klemmid märgitud tärniga. Enne vattmeetri vooluahelasse lülitamist tuleb tärnikestega märgitud klemmid omavahel lühikese isoleeritud juhtmega ühendada. Reaktiivvõimsuse mõõtmine. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kasutatakse reeglina tavalisi vattmeetreid. Et vattmeetri hälve kujuneks võrdeliseks tarbitava reaktiivvõimsusega Q tuleb ta mõõdetavasse ahelasse lülitada nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90o - φ. Reaktiivvõimsust mõõdetakse varrides (var),
Kui soovitakse haagist liigutada, saab erilise pidurite vabastuskraani abil seda teha. Punane nupp vabastab seisupiduri ja must nupp sõidupiduri. Tagamaks veokite ja haagiste vahetatavust, on haagise EBS käitamiseks vajalik: · Kaheharuline õhkpiduriseade suruõhu paagi ja juhtkaabliga; · Haagise pistikupesa on ABS jaoks täielikult komplekteeritud, ka klemmid 6 ja 7 (7 soonega ühendusjuhe, standard ISO 11992 ning ISO 7638). Andmeedastus veokist haagisesse toimub CAN andmesiini "Haagis" (klemmid 6 ja 7) kaudu. Sele 25. Haagise ühendusjuhe peab olema alati pistikupesas (allikas: WABCO) NB! Kui haagisesse on integreeritud EBS, aga veoki ja haagise vahel kasutatakse ainult 5 soonega ABS ühendusjuhet, töötab ainult tavaline pneumaatiline juhtimisahel.
ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus
Kui pind ei vasta nõuetele Kui pole vastavat juhiluba 5.Akumulaatorpatareide hooldustööd. · Pealispind peab olema puhas · Ühenduskelmid puhtad · Elektrolüüdi tase vastama normile · Elektrolüüdi tihedus vastama normidele ja nõuetele · Õigel ajal aku laadima · Kontrollima pinget erinevates purkides 6.Happeakude sagedasemad rikete põhjused. · Vale käsitlus · Klemmid ei anna ühendust · Aku pinnale kogunev tolm, niiskus · Kui ei kasutata õiget vett 7. Kaubakoorma hindamine tõstukiga siirdamisel. · Kaup peab olema kaubaalusel kompaktselt, et pealt ära ei pudeneks · Kaal peab vastama tõstevõimele · Vastavalt teeoludele või ohu tekkimisel tuleb vähendada kauba kogust alusel 8. Nõuded suitsetamiskohtadele. Suitsetamiskohad on sees või väljas. Kui suitsetamiskoht on sees siis peab
Valige üks: a. 15 - 20 korda b. 6 - 9 korda c. 2 - 4 korda Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 6 - 9 korda Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele b. 3 faasilise trafo ühendamise klemmid c. Kolmnurkühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. 3 faasilise trafo ühendamise klemmid b.
olevate avade järjestikku kokku selliselt, et saadakse madalaima takistusega tee. Avaahela pinge on 2,1 volti ühe elemendi kohta, sõltumata selle suurusest. · Kate koos eelnevalt valatud püstikutega ühendatakse kuummenetluse teel anumaga ja seejärel kontrollitakse suruõhu avil lekete esinemist. · Lõpuks kaetakse mõlemad püstikud sulapliiga, millest moodustuvad klemmid. AKUDE LAADIMINE Akusid on vaja peaaegu alati enne kasutamist laadida, sest akud tühjenevad nii kasutamisel kui ka seismisel. Akude isetühjenemiseks võib arvestada umbes 1% päevas 20° C juures. 6 Kõrgemal temperatuuril isetühjenemine suureneb ja lakkab 0° C juures ning madalamatel temperatuuridel. Tavalisi akusid ning uusi kiirlaadimisakusid laaditakse vooluga, mille tugevus on ligikaudu kümnendik tema nimimahutavusest
olevate avade järjestikku kokku selliselt, et saadakse madalaima takistusega tee. Avaahela pinge on 2,1 volti ühe elemendi kohta, sõltumata selle suurusest. · Kate koos eelnevalt valatud püstikutega ühendatakse kuummenetluse teel anumaga ja seejärel kontrollitakse suruõhu avil lekete esinemist. · Lõpuks kaetakse mõlemad püstikud sulapliiga, millest moodustuvad klemmid. AKUDE LAADIMINE Akusid on vaja peaaegu alati enne kasutamist laadida, sest akud tühjenevad nii kasutamisel kui ka seismisel. Akude isetühjenemiseks võib arvestada umbes 1% päevas 20° C juures. Kõrgemal temperatuuril isetühjenemine suureneb ja lakkab 0° C juures ning madalamatel temperatuuridel. Tavalisi akusid ning uusi kiirlaadimisakusid laaditakse vooluga, mille tugevus on ligikaudu kümnendik tema nimimahutavusest. Näiteks 700
musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V. Voltmeetri pluss pool läheb pirni pluss juhtmele. Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3. Testriga voolutugevus Alalisvool- sirge kriips. Panen 200mA peale, kus sirge kriips.Pirni ühendatud nii nagu enne juhtmetega. Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge
d 1. Voltmeeter R172 2 volti magnetelektri ~ 0 60V line 2. Ampermeeter R172 0.2 amprit magnetelektri ~ 0 5A line 3. Lambid 36V 60W 3tk (L1, L2, L3) 4. Juhtmed 7tk (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. Mõõtmiseks PINGE EI TOHI ÜLETADA LAMPIDELE LUBATUD VÄÄRTUST a) Voolu sõltuvus pingest Jrk U (V) I (A) R () 1. 20 V 0,5 A 3 lampi 2. 40 V 1A 3 lampi 3. 60 V 1,2 A 3 lampi b) Voolu sõltuvus takistusest
musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V. Voltmeetri pluss pool läheb pirni pluss juhtmele. Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3. Testriga voolutugevus Alalisvool- sirge kriips. Panen 200mA peale, kus sirge kriips.Pirni ühendatud nii nagu enne juhtmetega. Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge
väärtus sõltub tema sisetakistusest RA. 26.Elektrodünaamiline vattmeeter vahelduvvooluahelas. vattmeetril ühendatakse jämedast traadist ja väikese takistusega liikumatu pool (voolupool) ahelasse jadamisi nagu ampermeeter; peenest traadist ja suure takistusega liikuv pool (pingepool) rööpühendatakse nagu voltmeter. Vattmeetril on neli klemmi: vooluklemmid I*ja I ning pingeklemid U*ja U, kusjuures tärniga märgitud klemmid I* ja U* tuleb omavahel ühendada nii, et ühenduskoht jääb toiteallika poole. Voolumähise vool I1=I, (võrdub tarviti vooluga), pingemähise vool I2=U/R2 ning osuti hälve =CI1I2=CI =C1UI=C1P on võrdeline alalisvoolu võimsusega.Vahelduvvoolu korral näitab osuti aktiivvõimsust P=UI . Vattmeetril on ühtlane skaala. On väga täpne(valmistatakse täpsusklassiga kuni 0,1), sest terasdetailide puudumine väldib jääkmagnetismist tingitud lisavead. 27
all. Elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse mitmesugustes soojendusseadmetes. Muudes elektriseadmetes on elektrienergia muundumine soojuseks üldiselt soovimatu energiakulu, mis vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid.
all. Elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse mitmesugustes soojendusseadmetes. Muudes elektriseadmetes on elektrienergia muundumine soojuseks üldiselt soovimatu energiakulu, mis vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid.
all. Elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse mitmesugustes soojendusseadmetes. Muudes elektriseadmetes on elektrienergia muundumine soojuseks üldiselt soovimatu energiakulu, mis vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid.
See skeem sobib väikeste takituste mõõtmiseks. 28. Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu võimsuse mõõtmine. Alalisvoolu võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis (punane) aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. Vattmeetri näidu järgi ei saa otsustada tema mähiste koormatuse üle. Näiteks mõõtes reaktiivse iseloomuga tarviti (cos on väike) aktiivvõimsust, võib juhtuda, et
28. Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu võimsuse mõõtmine - Alalisvoolu võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsuse mõõtmine. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. 29. Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilise ahela mittesümmeetrilise koormuse korral - Võimsuse mõõtmine kahe vattmeetriga (üks võimalik variant) Vattmeetri
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
vahelduvvoolu ampermeetrit. elektriskeemi tingmärk Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Ampermeetrite mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse sunti. Sunt on takisti, mis on valmistatud manganiintraadist, -lindist või -latist. Sundil on kaks paari klemme - vooluklemmid on ettenähtud sundi vooluringi ühendamiseks ning potentsiaali klemmid, ampermeetri ühendamiseks. Kahe paari kontaktide kasutamine võimaldab vältida kontakti üleminekutakistuse mõju mõõteriista näidule. Sundil peab olema piisavalt suur ristlõige, mis väldib ta ülekuumenemise ning selle takistus peab olema väiksem kui ampermeetri takistus Ra>Rs. Manganiini takistuse temperatuuri tegur on ligilähedane nullile, seega temperatuuri muutudes jääb tema takistus praktiliselt konstantseks. Sundid jagatakse sisesteks ja välisteks.
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse ...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
