Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi. 15. Pidev- ja joonspekter Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid. Joonspektri annavad kuumutatud gaasid (aatomid peavad olema ergastatud). 16. Kirchhoffi reegel: Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. 17. Spektraalanalüüs: Tuleb luua tingimused, et uuritava segu aatomid annaksid joonspektri. Mõõta spektrijoonte lainepikkused. Võrrelda saadud spektrit tuntud elementide joonspektritega ja teha kindlaks, milliseid elemente segu sisaldab. 18. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja
paikneb takisti allikapoolses otsas, vasakul. Hinnata, millised nendest variantidest on eluohtlikud. Kodune ülesanne 4 · Eeskujuks on õpiku näited 2.1 ja 2.2 (lk. 68 ja 69). Leida: U, Pk, Psise, = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1, UA suurus valige ise · Arvutustulemused esitada tabelina ja kahe joonisena. Esimesel vahemikus R=R =0...5Rs. k Teisel Rk teljel logarit- miline skaala 0, 1Rs; 10Rs; 100Rs; jne Kodune ülesanne 5. AV-ahelate arvutus Kirchhoffi seaduste alusel. Valida skeem, parameetrid ja arvutada suurused Elektriahela arvutusel tuleb elektriahela takistuste ja allikapin-gete alusel leida ahela harude voolud, pinged ja võimsused. Näiteks: Koosnegu elektriahel p harust ja olgu tal q sõlme Kirchhoffi I q 1 sõltumatut sõlme Kirchhoffi II pq+1 sõltumatut kontuuri Sõltumatu kontuur - iga järgnev kontuur erineb eelmistest vähemalt ühe uue,senikasutamata, haru poolest
Selle järgi on hinnatud tähtede liikumiskiirusi ja Universumi paisumiskiirust. 23. Valguse interferents - Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega 24. Valguse difraktsioon - Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 25. Kirchoff'i seadus - Kirchhoffi seadused on elektrotehnika ja elektroonika alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline
r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluutselt must keha. Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis...
Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1...
) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. h = Ek -En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62× 10 - 34 Kirchhoffi I reegel: hargnemispunktides voolude summa on null ( I = 0) , kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi II reegel: igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel I i Ri = j , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitudharuvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga.
ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU LIITAHELA ARVUTUS Liitahel - kahe ja enama elektrienergia allikaga hargahel. Liitahelate arvutamise meetodid: Kirchoffi seaduste abil kahe sõlme meetod kontuurvoolude meetod ülestus(superpostsiooni) meetod Liitahela arvutus Kirchhoffi seaduste abil: Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga. E1+E2+...+En = I1R1+I2R2+I3R3+...+InRn I1 I3 a
ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU LIITAHELA ARVUTUS Liitahel - kahe ja enama elektrienergia allikaga hargahel. Liitahelate arvutamise meetodid: Kirchoffi seaduste abil kahe sõlme meetod kontuurvoolude meetod ülestus(superpostsiooni) meetod Liitahela arvutus Kirchhoffi seaduste abil: Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga. E1+E2+...+En = I1R1+I2R2+I3R3+...+InRn I1 I3 a
10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3.1 Formuleerige Kirchhoffi seadused. Kirrchoffi I seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvaetahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga, kus hargnemispunkti suunduvaid voolusid loetakse positiivseteks ja sealt väljuvaid negatiivseteks.
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I2 = I3 + I4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. 15. Kirchoffi teine seadus Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E=I*R E=I*R
seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Kll aga jreldub ldistest termodnaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvime ja neelamisvime vrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvime on mlemad vrdsed hega. Kik kehad, mille temperatuur on le 0'C K, kiirgavad soojus kiirgust kikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse vimsus. Kiiratava energia jaotus sltub temperatuurist. Mida krgem on temperatuur seda lhematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum.
Enamuse tahkete kehade ning kõrgele rõhule ja temperatuurile viidud gaaside soojuskiirgus on spektraalkoostiselt siiski üsna lähedane absoluutselt musta keha omale. See võimaldab kiirguse spektri järgi hinnata keha temperatuuri. Sellisel viisil määratud temperatuuri nimetatakse värvustemperatuuriks. Absoluutselt musta keha mudel Termodünaamilise tasakaalu korral on kinnises õõnsuses olev kiirguse intensiivsus konstatne, väärtusega I kõikides suundades. Vastavalt Kirchhoffi seadusele (7) on see intensiivsus võrdne absoluutselt musta keha kiirgusega (kiirgusvõimega): I = em (8) _ musta keha pinnaühikult ajaühikus lähtuv kiirgus Kui termodünaamilises tasakaalus oleva õõnsuse seina sisse teha ava, mis on piisavalt väike, et soojustasakaalu märgatavalt mitte muuta, siis hakkab see ava kiirgama nagu absoluutselt must keha. Seega ava ühtlaselt kuumutatud õõnsuse seinas on hea absoluutselt musta keha mudel. avast väljub kiirgus I Joon. 8. 3
seaduse kaudu. Induktiivsuse tähis on L ja mõõtühikuks 1 H. Lahenda ülesanded. 1. Transformaatori ülekandetegur n = 20. Vahelduvvooluallikas tekitab klemmidel 12 V pinge. Missuguseid pingeid saab vaadeldava transformaatori ja vooluallika abil tekitada? 2. Vahelduvvooluallikas töötab sagedusel 2 kHz ja tekitab pinge 10 V. Kui suure induktiivpooli peab sellesse võrku lülitama, et sellest läheks läbi vool 0,1 A? 3. Kirjuta välja vaadeldava ahela kohta seosed Kirchhoffi reeglite järgi ja leia kõik voolutugevused vaadeldavas ahelas!
Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 5. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 6. Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 7. Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral: 1 1 1 = + Rkogu R R 1 1 = Rkogu 2R kogu =2 X 8. Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus
Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 7.Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8.Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 9.Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral: 1 1 1 Rkogu R R 1 1 Rkogu 2R kogu 2X 10.Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi
Elektrotehnika I Kodutöö nr.1 variant 30 ,,Alalisvoolu hargahel" Andmed: R1= R2 =2 R3=R4= R5= R6=1 E1=2 V E5=1 V E6=11 V 1.Kirchhoffi seadus I11 - E1 = - I 1 R1 - I 2 R2 I22 - E 6 = I 6 R6 - I 2 R2 + I 3 R3 + I 4 R4 I33 - E 5 = -I 4 R4 - I 5 R5 2.Arvutame haruvoolud kontuurvoolumeetodil - E1 = I11 ( R1 + R2 ) + I 22 R2 - E6 = I 22 ( R6 + R2 + R3 + R4 ) - I 33 R4 + I11 R2 - E = I (R + R ) - I R 5 33 4 5 22 4 - 1 - I 22 - 2 = 4 I 11 + 2 I 22 = > I 11 = 2 - 11 = 5I 22 - I 33 + 2I11 I -1 - 1 = 2 I 33 - I 22 = > I 33 = 22 2 I11 = 1A I 22 = - ...
voolu ja pinge väärtust. Sarnased (ühe tüübilised) patareid kahjuks alati kõik ei vanane võrdselt. Sisetakistuse praktiline tähtsus, et ta võimaldab valida neist väiksema takistusega ehk parima patarei. Sisetakistus on määratud gabariit mõõtmetega. Patarei sisetakistust otseselt oommeetriga mõõta ei saa kuna pinge patarei klemmidel häirib. Sisetakistus arvutatakse amper- voltmeetri meetodiga. Töö eesmärk: Tundma õppida Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile. Leida kolme eri tüübilise patarei sisetakistuse maksimaalvõimsus ja kasutegur. Töö käik: 1. Tutvuda tööks vajalike mõõteriistadega, kolme eri tüübiliste patareidega ja märkida üles nende tehnilised andmed. 2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1. E1=...... V, E2=...... V, E3=....... V.
Adiabaatne protsess/süsteem puudub soojusvahetus Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi väliskeskkonnaga olekut iseloomustada Avatud süsteem toimub energia ja ainevahetus Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav ümbritseva keskkonnaga parameetrite omavaheline sõltuvus Borni algoritm Born koostas abivahendi seoste Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida...
lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on
lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on
lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (voo...
Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest: takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga ja sõltub juhi materjalist: Takistus materjali temperatuurist: Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist kirjeldab takistuse temperatuuritegur. Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem: Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks Esimene Kirchhoffi seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid.
ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus 4. Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Kirchhoffi I seadus: Sõlme voolude algebraline summa on võrdne 0`ga. Kirchhoffi II seadus: Kinnises kontuuris võrdub elektromotoorjõudude algeline summa selles kontuuris olevate pingelaengutega algebralise summaga Joule-Lenz'i seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline juhi takistuse ruudu ja ajaga: 5. Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus nullist
iseloomustav suurus, mida nim. induktsiooniks. L= /I Ühik- H(henri) 3. Vahelduvvooluahel aktiivtakistusega Aktiivtakistus r () nim. juhtme takistust vaheduvvoolule. Praktiliselt võib puhtaktiivtakistiteks pidada kõiki induktiivsuse ja mahtuvuse tühise mõjuga elektriseadmeid nagu hõõglambid, sirgjuhtmed. Aktiivtakisti vool on pingega faasis; sest mõlema algfaas =0, nad muutuvad korraga. ÜLESANNE: I=U/R I=4/20=0,2 P=U*I = 0,4*0,2= 0,8 9.1 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahela hargnemispunkti suubuvate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. Näiteks punkti C kohta võib kirjutada I1+I2=I3 ehk kui viia kõik liikmed vasakule siis I1+I2-I3=0, mida võib lühemalt kirjutada = 0, kus täht (sigma) sümboliseerib algebralist summat.Võib sõnastada: vooluahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa võrdne nulliga. 2. Elektrimagnetid Kui pooli paigutada terassüdamik, suureneb vootihedus M(mikro) korda, vastavalt
I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel
7. Juhtmete ristlõike valik Juhtmete ja kaablite ülesandeks on elektroonika seadistes elektrivoolu juhtimine, seetõttu valmistatakse nad tavaliselt vasest, harvemini alumiiniumist. Juhtmete ristlõike valilkul lähtutakse kahest tingimusest: a) lubatud vooli järgi (ehk soojenemise järgi) Q=I 2Rt ->t0C; Il=Ia(Il-lubatud vool käsiraamatutes; Ia-arvutuslik vool K.s ja Ohmi järgi) b) lubatud pingekao järgi: ∆Ul>=∆Ua, kus ∆Ul on lubatud pingekadu toiteliinis. 8. Kirchhoffi seadused Kirchhoffi I sedaus: mingi sõlme juurde viidud voolutugevuste summa on võrdne äraviidud voolutugevuste summaga. Kehtib sõlmede kohta (voolu seadus) Kirchhoffi II seadus: mistahes suletud vooluringis allikate emj-de algebraline summa võrdub takistite pingelangude algebralise summaga selles vooluringis. ΣE=ΣIR 9. Ühe allikaga lineaarahelate arvutus Arvutustes kasutatakse Ohmi ja Kirccoffi I seadust 10. Mitme allikaga lineaarahelate arvutus Kirchhoffi seaduste alusesl 11
samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I=E/R+r d)Kirchhoffi seadused I Seadus: Hargnemispunkti sisenevate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. ∑I=0 II Seadus: Valitud kontuuris(kinnises ahelas) on elektromotoorsete jõudude algebraline summa võrdne voolutugevuste ja takistuste korrutiste summaga. ∑E=∑IR 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel a)Ohmi seaduse alusel: b)Kirchhoffi seaduste alusel: Esmalt märgime skeemis vabalt voolude suunad. Siis märgime voolu liikumise suuna, (pingeallika järgi plussilt miinusele). Koostame võrrandisüsteemi ja lahendame selle. *Võrrandisüsteemi lahendamine: Valid 2 võrrandit, eemaldad ühe tundmatu. Valid jälle 2 võrrandit ja eemaldad sama tundmatu, mis ennemgi. Mõlemad võrrandisüsteemide lahendid paned võrrandisüsteemi ja lahendad ära. 3
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike. 28. Mis on voolutihedus ja kuidas on see seotud voolutugevusega? (Tähtede tähendused). Voolutihedus näitab, kui suur vool läbib juhtme ristlõikepindala ühikut. J = qe * n * vtriiv 29. Ohmi seadus avatud ahela osa kohta. (Tähtede tähendused) – Võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I = U/R = f1 – f1 + E / R 30. Ohmi seadus suletud ahela kohta. (Tähtede tähendused) I = E / R 31. Kirchhoffi esimene seadus. – Sõlme sisenevate ja väljuvate voolude algebraline summa võrdub 0. 32. Millist elektrikaablit tuleks kasutada suure voolutarbega seadme ühendamisel? (Suure ristlõike pindalaga, väikese ristlõike pindalaga, ristlõige pindala ei ole oluline. Põhjendada) Tuleks kasutada suure ristlõikepindalaga, sest vastasel juhul kaabel läheb kuumaks ning see on ka üks peamisi tulekahju põhjustajaid. 33. Pingelangud ja voolutugevused takistitel jadaühenduse korral. (Põhjendada)
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul on liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga – tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole Il I f aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. r r r I A I AB I CA r r r I B I BC I AB r r r I C I CA I BC valemid kolmnurkühenduse puhul
Reaalses võnkeringis on peale kondensaatori mahtuvuse C ja pooli induktiivsuse L veel aktiivtakistus R (pooli ja ühendusjuhtmete materjali takistus). Kuna võnkumiste käigus eraldub aktiivtakistusel soojus, siis energia väheneb võnkeringis pidevalt ja võnkumised sumbuvad. Võnkumiste sõltuvuse uurimiseks aktiivtakistusest R, induktiivsusest L ja mahtuvusest C vaatleme joonisel 10.1 esitatud võnkeringi. Vastavalt Kirchhoffi II seadusele peab pingelangude summa kondensaatoril ja aktiivtakistusel igal ajahetkel võrduma pooli omainduktsiooni emj-ga, st i(t)R+uC (t)=ε(t). Siin on i(t) voolutugevuse hetkväärtus, uC (t) kondensaatoril oleva pinge hetkväärtus ja ε (t ) pooli omainduktsiooni elektromotoorjõu hetkväärtus. Asendades , saame võrrandi kus q(t) on kondensaatoril oleva laengu hetkväärtus.
Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 10 (10) Gustav Robert Kirchhoff (1824 - 1887) oli Königsbergis (praegune Kaliningrad) sündinud saksa füüsik, kelle panus füüsikasse oli eriti suur elektriõpetuse valdkonnas. Kirchhoffi seadused kehtivad nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete ahelate puhul ning seda pingete ja voolude mistahes lainekuju juures, tingimusel et kõik vaadeldava ahela elemendid on koondparameetritega. 5.1.7. Takistuste segaühendus. Arvutusnäide A I = I1 R1 I = I1 = I2 + I3
induktiivsus XC=1/C - nurkkiirus. Vahelduvvooluks nim perjooduiliselt muutuvat voolu, mille väärtused korduvad teatud muutumatu ajavahemiku järel, mida nim perjoodiks (T) Vahelduvvoolu, - pinge, - emj väärtustmingil suvalisel hetkel (t) nim. vastava suuruse hetkväärtuseks ja tähistatakse väikeste tähtedega I, u ja e. Periodi kestel esinevat suurimat hetkväärtust nim. amplituudväärtuseks. Näiteks Im , Um ,Em Elektromotoorse jõu hetkväärtus i=IMsint e=Emsin(t+) Ohmi seadus ja Kirchhoffi seadused jäävad õigeks ka muutuva pinge ja voolu hetkväärtuste jaoks, kui need muutused pole liiga kiired. 4p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool- Induktiivpooli läbiv vahelduvvool: Kui rakendame poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli
faasivoolud ja faasinihked on vordsed, faasivoolud moodustavad summeetrilise voolude susteemi. Faasivoolude summa Ia+Ib+Ic=In=0. Summeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. 17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral. Susteemi iga faasi talitlus ei soltu ulejaanud kahe faasi talitlusest, sest vool leitakse selle faasi tarviti parameetrite pohjal. Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za Neutraaljuhi vool In on vastavalt Kirchhoffi I seadusele vordne kompleksfaasivoolude summaga: 18. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. Vaata punkt 17 19. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses sümmeetrilise tarviti korral. Siin on voolude arvutus sarnane voolude arvutusega neljajuhilises susteemis: · faasipinged moodustavad summeetrilise susteemi ning Uf=Ui/ruutjuur3 · arvutus tehakse uhe faasi kohta, sest summeetrilise tarviti puhul on koik faasivoolud vordsed
C) Kondensaator Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. D) Laengutesüsteemi elektrivälja energia 13. Alalisvool a. Elektrivoolu tekkimise tingimused ja karakteristikud b. Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria c. Klassikalise elektronteooria katseline kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria C) Klassikalise eketronteooria katseline kontroll D) Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused 14. Magnetostaatika a. Magnetväli b. Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus c. Sirge juhi magnetväli d. Ringvoolu magnetväli e. Koguvooluseadus f. Toroidi ja pika solenoidi magnetväli g. Lorentzi jõud A) Magnetväli
E d ⃗S = ∑ q i kinni jäävate laengute summadega. Ɛ0 Kui pind ei ümbritse laengut, siis voog on võrdne nulliga. Ф=0 Kui pind ümbritseb punktlaengut, siis voog on võrdne selle Ɛ0 punktlaengu laenguga ja pöördvõrdeline -ga. Ohmi seadus e. Kirchhoffi reeglid Homogeenset metalljuhti kulgev voolutugevus on võrdeline pingega U I= juhis. R I =I 1 =I 2=..=I n U=U 1+U 2+..+U n R=R 1+ R 2+..+ R n JADAÜHENDUS: ; ; I =I 1 + I 2+ ..+ I n U=U 1=U 2=..=U n
Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...
Tehneetsiumi(Tc) avastasid 1937.a. E.G Segre ja ameerika teadlane C. Perrier molübdeeni tuumade pommitamisel deuteeriumituumadega. Tehneetsiumil pole leitud mingit bioloogilist tähtsust. Nobeeliumi(No) sünteesimisest 1957.aastal Stockholmis töötanud rahvusvaheliste teadlaste rühm. Nobeeliumi toodeti ja avastati esmaselt aprillis 1958.aastal Albert Ghiorso. Rubiidium(Rb) avastati 1861. aastal Bunseni ja Kirchhoffi poolt Heidelbergis, Saksamaal. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Magneesium(Mg) on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi.Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Germaaniumi(Ge) olemasolu ennustas 1872. D.I. Mendelejev ja nimetas selle elemendi ekasiliitsiumiks; germaaniumi avastas 1886. aastal C. Winkler. Heeliumi avastas 1868.a J
soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud
1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1
sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E=I*R Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul
(Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Kuigi selline trend on omane kõigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sõltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sõltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. 25. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter? Gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunakiirgus, Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale
vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga I1+I2 = I3+I4+I5. Kirchhoffi II seadus: Igas kinnises vooluringis on elektromotoorjõudude algeline summa (Ek) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengutega algebralise summaga (Ik*Rk)- Ek = Ik*Rk 3. Vahelduvvoolu väärtused.
kahte erinevat potentsiaali. Siis saaksime valemist Ohmi seaduse erijuhu suletud vooluringi kohta. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta. Suletud vooluringis vooluallikat läbiv vool võrdub vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse jagatisega. Et kogutakistus R on vooluallika sisetakistuse r ja vooluringi välisosa takistuse R summa, siis valemi kujul saame selle seaduse esitada järgmiselt: 46. Kirchhoffi seadused Voolude hargnemine toimub vooluringi sõlmedes. Need on sellised punktid, kus koondub rohkem kui kaks juhet. Samas ei ole võimalik mingisuguste laengute kuhjumine sõlmpunkti, kuna see viiks sõlmpunkti potentsiaali pidevale muutumisele, see omakorda muudaks sõlme sisenevate ja sealt väljuvate voolude tugevust. Siis peab vastavalt elektrilaengu jäävuse seadusele sisenema sõlme mistahes ajavahemiku vältel niisama suur laeng kui sealt väljub, s.t
Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul in liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. I l = I f r r r I A = I AB - I CA r r r I B = I BC - I AB valemid kolmnurkühenduse puhul r r r I C = I CA - I BC 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
