loeteluna kulud, mida ei loeta ettevotlusega seotud kuluks ning mis kuuluvad seetottu maksustamisele. TuMS § 32 satestab, et kulu on seotud ettevotlusega, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevotlustulu saamise eesmargil, on vajalik voi kohane sellise ettevotluse sailitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevotlusega pohjendatud, samuti kui see tuleneb tootervishoiu ja tooohutuse seaduse § 13 loikest 1. Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu moiste on esmajarjekorras suunatud fuusilistele isikutele, lahtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel. 4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike.
) Eesmargiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mojutavad: · ulesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; · otsese juhi liidristiilid; · ruhmanormid; · kontrolli ulatus; · valisohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 40. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu moiste parineb spordist, paastab valla inimese sisemise jou ja inimene suudab tanu sellele toimida parimal voimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. * Juhendamine on esmajoones luhiajaline sekkumine eesmargiga parendada töösooritusi voi on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud umbritsevast maailmast.
suuremale osale aktsiisidest laekuvale rahale seaduses kindlat kasutusotstarvet ette nähtud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist eraldatakse 3,5% Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5%kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ) · Aktsiisikaup Alkohol Tubakas Kütus Pakend Elektrienergia · Eesmark on Tarbimise reguleerimine (erieesmärk) Ümberjaotusfunktsioon Riigitulude saamine (fiskaalne eesmärk) Kahju kompenseerimine · Moiste Aktsiisimaksu kogutakse spetsiifiliste kaupade(ostul, müügil v tootmisel) · eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v jaotada ümber ressursse. · Aktsiisi kehtestamise mõju(Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju. Peamine harmoniseerimise
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
Ajalugu Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunud nSV Liidus. Mõistis hukha Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.aa...
tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva tunnetatud sidususega inimene on tegutsemisvalmis, emotsioonidest vähem häiritud ja toimetulekule suunatud ning suudab ootamatutes ebameeldivates olukordades lahendusi otsida (Antonovsky, 1987). ⇒ sisemine vastupanuvõime, tugevus eneses, sailnotkus (recilience). Moiste tuleneb mehhaanikast ja tahendab elastsust, kuju tagasi votmist. Inimeses tahendab see vastupanuvoimet, visadust, voimet hakkama saada rasketele olukordadele vaatamata – inimene paindub, kuid ei murdu - positiivne kohanemiskaitumine (Rannala magistritoo 2000). 19. Ärevuse ja depressiooni tekke bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused ning tagajärjed. 20. Uimasti/narkootikumi mõiste ja liigid ning tarvitamise bioloogilised, psühholoogilised
Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo e...
sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
Holistlik tervis on heaolu tunnetus, mis saavutatakse suureparase hoolitsemisega oma keha eest, suutlikkusega vaimselt hasti ja loovalt funktsioneerida ning emotsionaalselt tasakaalus ja stabiilne olemisega (Alster, 1989). Taolist tervise holistlikku kontseptsiooni on kritiseeritud peamiselt seetottu, et kogu vastutus tervise eest langeb vaid üksikisikule. Tervise mandala ehk tervise Kanada kontseptsioon Tervise mandala on koostanud Hancock ja Perkins (1985). Mandala moiste tuleneb sanskriti keelest ja tahendab ringi, lopuleviidud ja valjakujundatud terviklikku objekti. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna mõju inimesele ja ta perekonnale. Terminit eluviis mõistetakse siin indiviidi käitumisena, mida elu jooksul kujundab sotsialiseerumine ning psühhosotsiaalne keskkond oma kultuuriliste iseärasustega, sotsiaalsete normide ja standarditega (Rootman ja Raeburn, 1994).
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 28. ¨ Ulevaade teist j¨arku pindadest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 3 I. MAATRIKSID JA DETERMINANDID ~ 1. MAATRIKSI MOISTE. TEHTED JA NENDE OMADUSED ¨ 1.1. Uldm~ oisted Olgu R reaalarvude hulk. K~oike, mida saab teha reaalarvudega, eel- dame lugejale teadaolevaks. Definitsioon 1.1. Tabelit reaalarvudest, milles on eristatavad read ja veerud ning on paigutatud u ¨marsulgudesse, nimetatakse maatriksiks. Definitsioon 1.2. Maatriksit, millel on m rida ja n veergu, nime-
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 28. ¨ Ulevaade teist j¨arku pindadest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 3 I. MAATRIKSID JA DETERMINANDID ˜ 1. MAATRIKSI MOISTE. TEHTED JA NENDE OMADUSED ¨ 1.1. Uldm˜ oisted Olgu R reaalarvude hulk. K˜oike, mida saab teha reaalarvudega, eel- dame lugejale teadaolevaks. Definitsioon 1.1. Tabelit reaalarvudest, milles on eristatavad read ja veerud ning on paigutatud u ¨marsulgudesse, nimetatakse maatriksiks. Definitsioon 1.2. Maatriksit, millel on m rida ja n veergu, nime-
happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused: · Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur · Kindel ruumala ja kuju
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
ulesannete ¨ kontrollto¨ o¨ sooritamine vahemalt ¨ 51 punktile voi~ kahe to¨ o¨ punktide summa vahemalt¨ 111. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 2 / 25 Diferentsiaalarvutus I Kasutatav sumboolika. ¨ ~ Funktsiooni moiste ja omadused. Elementaarfunktsioonid. Jada piirva¨ artus. ¨ Arv e. Funktsiooni piirva¨ artus. ¨ Joone asumptoodid. ¨ ~ Lopmata ¨ vaikesed ja ~ lopmata ~ suured suurused. Funktsiooni pidevus. Loigul pidevate
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
läheneb nullile. Pidevusesailimine aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise korral. ( ) Kehtivad järgmised väited: 1. Kui funktsioonid f ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa f + g, vahe f -g, korrutis fg ja eeldusel g(a) = 0 ka jagatis f/g . 2. Kui funktsioon y = f(x) on pidev punktis a ja funktsioon z = g(y) on pidev punktis f(a), siis on liitfunktsioon z = g[f(x)] pidev punktis a. 14. Funktsiooni katkevuspunkti moiste.( ) Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. Katkevuspunktis funktsiooni graafik katkeb. Katkevuspunkt võib paikneda näiteks väljaspool funktsiooni määramispiirkonda. Sellisel juhul on rikutud pideva funktsiooni definitsioonis toodud 1. tingimus Juhul, kui katkevuspunkt paikneb funktsiooni määramispiirkonnas, siis on rikutud kas pidevuse 2. v~oi 3. tingimus. Katkevuspunktide liigitus. () Olgu a funktsiooni f katkevuspunkt. 1
bibliokirjest ja tavaliselt seda iseseisvana ei kasutata. Teiste taielikkku bibliokirjesse kuuluvate elementide kohta, nagu otsiandmed ja sisuinformatsioon, ISBD juhiseid ei anna. Sedalaadi elementide esitamise korda kasitlevad kataloogimisreeglid. 2. Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. Kataloogi moiste on sisult sarnane moistega bibliograafia, mis samuti tahistab kirjanduse nimestikku, loetelu. Elektronkataloogide koostamine algas 1964 a Kongressi Raamatukogu MARC I projektiga. MARC Machine Readable Cataloging (masinloetav kataloog). MARC on standardite süsteem kataloogimisinfo identifitseerimiseks, säilitamiseks ja vahendamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
