Igasugune laeng tekitab ruumis elektrivälja, mille kaudu see laeng mõjub teistele elektrilaengutele. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, mille omadusteks on mõjutada laetud kehi ja mis eksisteerib meist sõltumatult. Staatilise välja all mõistetakse liikumatute elektrilaengute ümber olevat välja. Elektrivälja kirus on suurem elektron gaasi kiirusest. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks määrata ruumi punktis ( proovilaeng) Kui punktis on väli olemas , siis proovilaengule mõjub elektrijõud. Proovilaengu suurus peab olema väga väike , võrreldes välja tekitavate laengutega. Proovilaenguteks on kokkuleppeliselt positiivne laeng ?! Väli on siis olemas kui proovilaengule mõjub märgatav jõud. Elektrivälja iseloomustavad tunnused on : 1. Elektriväli on pidev ja katkematu 2. On lõpmatu ( vastavalt kuloni seadusele elektrilaengute vahel olev jõud väheneb kauguse suurenedes ) 3. Elektrivälja kiirus on võrreldav valguse kiirusega 4
Elektriväli Väli omavahel mitte kokkupuutes olevate kehade vahelise vastastikmõju vahendaja; Elektrostaatiline väli paigalseisvaid laetud kehi ümbritsev, nende omavahelise vastastikmõju vahendaja; Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi...
1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c); E-punktlaengu elektrivälja tugevus kaugusel r punktlaengust(N/C) r-kaugus punktlaengust(m) 3. Kui ühes ja samas ruumi piirkonnas tekitavad elektrivälja mitu laetud keha, siis kõigi
Elektrivälja põhiomadus on mõjutada teisele kehale jõuga ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks Selleks, et leida välja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F Jõuf. Q 0 proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole. Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2.
Elektroskoop kasutades spetsiaalset riista, elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda, saab teha kindlaks, et elektrilaenguga kehad võivad tõmbuda ja tõukuda Elektriväli materiaalne keskkond, mille kaudu toimub ühe keha mõju teisele. Igal elektrilaengul on ümber elektriväli. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha tema mõju järgi mingile proovilaengule. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, ta eksisteerib meist sõltumata. Elektriväljal on kindlad omadused. Kahe laengu vaheline kaugus ei ole vektor, sest laengu suund võib olla ühest laengust teiseni või teisest esimeseni. Elektrostaatika füüsika osa, mis tegeleb liikumatute laengute uurimisega. Põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus.
reegliga: vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastasmõjul põhineb elektrimootori töö. Ampere seaduse järgi saab leida vooluga juhtmetele mõjuvat jõudu, MI? 7. MI vasakukäereegel- vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. EVT-suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Negat:tõmbab, posit: tõukab.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 8. Pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 9. Homogeenseks nim välja, mille jõujooned on omavahel paralleelsed ja konstantse tihedusega. !!!!!!!!!!!!!!!!!+JOONIS 10
Aatom jaguneb tuumaks (prootonid ja neutronid) ja elektronideks. Elementaarosakesed-mida ei saa lihtsamateks osakesteks jaotada. Vana-Kr teadlased avastasid, et hõõrudes merevaigust esemeid karusnahaga/villase riidega, on nad võimalised tõmbama ligi kergeid kehi. Gilbert avastas, et hõõrudes klaaspulka siidiga tõmbab see ka kergeid kehi. Positiivne laeng prooton-tekib klaaspulga hõõrumisel siidiga. Negatiivne laeng elektron-eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga.Neutroni laeng on neutraalne. Samamärgiliste laengute osakesed tõukuvad, erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. Elektriväli-ühe keha mõju teisele erilise materiaalse keskkonna kaudu. Ühele laetud kehale mõjuv jõud tuleneb teiste kehade EV mõjust temale. EV olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule-väiksele laetud kehale. EV eksisteerib sõltumata teadmisest temast. Elektrostaatika-füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, m...
1. Mis on kahe punktlaengu vahelise elektrilise vastastikmõju vahendajaks? Elektriväli 2. Mis tekitavad elektrivälja? Sõnasta elektrivälja omadused (4 tk) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega ( 300 000 km/s ) Elektriväli on materjaalne objekt - ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber Elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega Ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja 3. Kuidas määratakse elektrivälja tugevuse suurus? Kuidas suund? F E= , E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. q Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Sama laenguga osakesed vähendavad üksteise väljatugevust. 4. Vördle laetud kehale mõjuvaid elektrijõude vaakumis, s...
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
laengule mõjuv jõud(N) F E q elektrivälja tugevus (N/C) laengu suurus (C) välja tugevus on vektoriaalne suurus väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsetele proovilaengule mõjuva jõu suunaga elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe ehk pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpp-punktini tehtud töö ja selle laengu suuruse suhtega töö A U q pinge laengu suurus potensiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V) kondensaator
1 q1 q 2 F= liikumatu laengu q1 ja q2 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r. 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? elektrivälja tugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõju välja asetatud positiivsele proovilaengule. F E= q0 Millega võrdub laengute ümberpaigutamisel tehtud töö elektriväljas? Punktide vahelise kauguse ja elektrivälja tugevusega A=Eqd Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Kahe punkti vaheline pinge elektriväljas on võrdeline elektriväljas tehtava töö laengu ühest punktist teise viimisel ja A U= q laengu suhtena. Milline on plaatkondensaatorite elektrimahtuvus
r laengu poole. Loeme esimese laengu välja tekitajaks ja tähistame ta q1 = q. Teise laengu loeme proovilaenguks ja tähistame ta q2 = Q. Siis q r F= Q 4 0 r 3 Defineerime punktlaengu ümber oleva elektrostaatilise välja tugevuse: q r F E= , st E = 4 0 r 3 Q Elektrostaatilise välja tugevus on ühikulisele positiivsele proovilaengule mõjuv jõud. Väljatugevuse ühikul ei ole omaette nime ja teda mõõdetakse lihtsalt ühikutes N/C Olgu proovilaeng Q positiivne. Siis oleneb väljatugevuse vektori suund välja tekitava laengu q märgist: r Kui q > 0, siis E = E ja väljatugevuse vektor on suunatud laengust q eemale. r r Kui q < 0, siis E = - E ja väljatugevuse vektor on suunatud laengu q poole. r
...jne. korda suurem, siis ka proovilaengule mõjuv jõud on 2, 3, 4, ... korda suurem. Seega jõud on võrdeline proovilaengu suurusega. See järeldub ka Coulumb`i seadusest. Kuidas me ka ei muudaks proovilaengu suurust jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruste suhe antud välja punkti jaoks muutumatuks. F / q = 2F / 2q = 3F /3q = ............ = const. Seega jõudsime järeldusele, et elektrivälja igas punktis on proovilaengule mõjuva jõu ja tema laengu suuruse suhe muutumatu, ega sõltu laengu suurusest. Seda muutumatu suurust võib kasutada elektrivälja iseloomustamiseks. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele üksiklaengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet, mis arvuliselt võrdub jõuga, millega väli mõjutab laengut E=F/q kus: E ( N / C ka V / m ) - elektrivälja tugevus antud punktis,
Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid liita
puutujaks. Elektrivälja punkti potentsiaal on elektrivälja isel skalaarne suurus, mille arvväärtus on võrdne antud elektrivälja punkti pot energia ja proovilaengu suhtega. (sõltub el.välja tek.laengu suurusest, vaadeld punkti kaugusest el välja tekitavast laengust ja s) Elektrivälja tugevus E antud elektrivälja punktis on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga ja mille moodul võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja laengusuuruse suhtega. Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjutav füüsikaline väli. Elektronkiir kujutab endast elektronide voogu vaakumis, mis liigub suure kiirusega katoodilt anoodile. 9
1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 r laengutevaheline kaugus r = r . Laengutevahelisedr mõjud toimivad elektrivälja kaudu, mida iseloomustatakse elektrivälja r F tugevusega E = - see on vektor, mis on samastatav ühikulisele proovilaengule q r mõjuva jõuga. Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: r r 1 q r r r E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust elektrivälja tugevus E. Väljatugevuseks mingis punktis nim. sinna punkti paigutatud proovilaengute mõjuva jõu ja selle laengu väärtuse suhet E=F/q q- proovilaeng F- jõud E=U/d U- pinge d- väljajoone suunaline kaugus. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Väljatugevuse vektori suund ühtib positiivsele proovilaengule q mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja potentsiaal- elektrivälja mingisse punkti viidud proovilaeng q omandab potentsiaalse energia, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. =A/q A- töö q- laeng - potentsiaal. Laengu elektriväli ulatub lõpmata kaugele. Potentsiaaliühik-1V Potentsiaal on skalaarne (suunata) suurus. Pinge- elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nim. nende punktide potentsiaalide vahet ja selle suuruse tähis on U
Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. 5. Elektrivälja jõujooned, punktlaengu, dipooli ja tasandi elektriväli. Elektrivälja suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. q1 q 2 1 F =k k= 0 elektriline konstant r2 4 0 Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E-vektori suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga. F U N V F laengule mõjuv jõud, q laengu suurus, E= E= = U kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge, q d C m d nende pindade vaheline kaugus Pinge A A laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö, U =
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. q1 q 2 1 F =k k= 0 elektriline konstant r2 4 0 Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E-vektori suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga. F U N V F laengule mõjuv jõud, q laengu suurus, E= E= = U kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge, q d C m d nende pindade vaheline kaugus Pinge A A laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö, U =
absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. =k vaakumi dielektriline läbitavus, k= =9* Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus .Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. Elektrivälja suund ühtin proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Elektrivälja tugevuse ühik on N/C. Punktlaengu elektriväli Lõputu tasandi elektriväli
Elektriväli · seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber · põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine · elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon- elektrivälja tugevus suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele proovilaengule Suund on määratud positiivse laengule mõjuva suurusega. Elektrivälja jõujooned- võimaldavad visualiseerida elektrivälja suurust ja suunda. Elektrivälja vektor välja suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m Reostaat on muudetava takistusega takisti R=*l/S -eritakistus Elektrivälja jõujooned Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib eletrivälja tugevuse vektori sihiga
suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Potentsiaal ühik on 1J/C = 1V Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise 7. Coulomb´i seaduse järgi on proovilaengule mõjuv jõud võrdne laengu suurusega F ja laengu nihutamiseks tehtav töö A. Töö jagamisel laengu suurusega saame uue füüsikalise suuruse, mis iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt. Seda suurust nimetatakse potentsiaalide vaheks. 8. Kuna laevale mõjuvad jõud (nt. veetaksitus, raskusjõud, hõõrdejõud jne) ja suuresti oleneb olukord ka ilmast, siis võib tulla ette nähtus, et vedrukaal näitad teistsugust resultaati kui seisval laeval.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r 1 laeng pikkusühiku kohta. C/m Elektriväljatugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele proovilaengule q₀. Iseloomustab laengu võimet mõjutada. Iseloomustab laengu võimet mõjutada teda ümbritsevas ruumis teisi laenguid ja on määratud nende laengutega, mis on väljaallikateks. k∗q F E= r ❑2 <-(see käib punktlaengu kohta) ; E= q ühik on V/m
U 2,1 2 1 . (10.9) Pinge kahe ruumipunkti vahel on üks volt, kui ühekulonilise laengu viimisel ühest punktist teise tehakse üks džaul tööd. 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. Senini oleme defineerinud kaks füüsikalist suurust, mis iseloomustavad elektrivälja – elektrivälja tugevuse kui ühikulisele proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja potentsiaali kui ühikulise proovilaengu potentsiaalse energia elektriväljas. Järgmise sammuna teeme kindlaks seose nende suuruste vahel. Selleks arvutame töö, mis tehakse elektriliste jõudude vastu, kui liigutatakse proovilaengut q mingi lõpmata väikese nihke dr võrra. Nihe on valitud piisavalt väike, et proovilaengule mõjuvat elektrilist jõudu võiks selle ulatuses konstantseks lugeda. Vastavalt töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
