Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200)
Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst
Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg . Kiviaeg : vanem ehk paleoliitikum
(algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk
mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr).
Pronksiaeg : vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem,
keskmine, noorem.
Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht – kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis,
karusid , metside, kitsi , linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli , püünised,
lõksud. Peale selle söödi loodusande – taimed, juureikad, marjad , pähklid, seened.
Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse
keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud
teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks.
Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud
savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi
meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-
Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid - loomade, lindude,
madude ja inimeste kujukesi .
Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega
voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika
kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad
mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi
kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja
olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma.
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai
maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi
kasutamine.
Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas;
rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha- Lool , kivikoristuse käigus
kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed (maapealsed
kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst ), lohukivid (ohverdamine, täistaeva
vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak)
Asustus, majandus, ühiskond – Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks.
Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem
harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus . Kasvatati lambaid ,
kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss , hernes, uba,
lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus –
tekkis varanduslik ebavõrdsus.
Noorem pronksiaeg
Uut tüüpi kinnismuistised :
Põldude jäänused (kiviaiad ümber)
Kivikalmed
Lohukivid
Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel
Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala , Kaali)
Enamus rahvast elas avaasulates
Asustus ja eluolu
Rannikupiirkonnad
- põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida
- maaviljelus ja karjakasvatus
- lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged
- üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand
- tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine
- pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused
Sisemaa piirkonnad
- arengust maas , hõredamalt asustatud
- metsad olid tihedad, raske maad harida
- tegeldi karjandusega, alepõllundus
- kalandusel ja jahil suurem osatähtsus
Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle
sellele võiks viidata nt kindla suurusega põldude kasutuselevõtmine (maksustati haritav maa)
Ilmselt eksisteeris ühiskondlik võimuvõitlus
selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt
Rooma rauaaeg
Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja- Euroopale ja Eestile
Eestini on mõju ulatunud kaudselt , läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted
Sellest ajast on uuritud kõige rohkem kalmeid, mis sisaldavad rikkalikult hauapanuseid (üle Eesti u 500 kalmet )
eluolu
Üksiktalulise asustuse õitseaeg, sise-Eestis asustus tihenes
Juurde tekkis jõukamaid talusid
Põhielatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus
Põllundustoodang kasvas, tekkis ülejääk, millega sai kaubelda
Raudesemete valmistamisele spetsialiseerumisest oli välja kujunenud käsitöö (lisaks tööriistadele ka peenekoelised ehted, pronks, email)
Kaubandushuvid suundusid lõunasse Rooma impeeriumi poole
Rooma kaupmehi huvitas põhja poolt saadav merevaik ja karusnahk
Lõuna poolt hangiti ennekõike pronksi
Eestlased vahetasid ilmselt vilja merevaigu ja karusnahkade vastu ning vahendasid seda edasi lõuna poole (kauplemine balti hõimude kaudu)
Roomast pärinevad nt sellised leiud nagu klaashelmed, sõled, pronksmündid
Keskmisel rauaajal kerkisid Eesti aladele esimesed linnused
Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp – kivivarekalmed, lisaks kääpad
Hakkasid tekkima esimesed külad
Hakati kasutama ribapõldusid
Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava-asula)
Leitud rohkesti peiteleide ( aarded )
Esimesed andmed kroonikates
Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall
- Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid
- Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür)
- Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav
Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu ); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust
Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust
Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4-oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas)
Linnused liigitakse tüüpide järgi:
- Mägilinnus
(igast küljest looduslikult kaitstud küngas)
- Neemiklinnus
(mäeseljaku otsal , ühel pool kunstlik vall)
- Kalevipoja säng
(voorele rajatud, vallid/kraavid rajati otstele)
- Ringvall-linnus
(tasasele maale ehitatud igast küljest kaitstud linnused, paekivi vallid)
(võimsad maalinnad 12-13 saj)
Külad
Enamus rahvast elas avaasulates:
- Tavaliselt koosnes mitmest talust – saame rääkida küladest (mitmed selleaegsed külad on tänapäevani)
- Leitud põldudest kuuluvad sellesse aega põllukivihunnikute väljad, ribapõllud, ilmselt ka osa lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks)
- Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt
- Kasutati kaheväljasüsteemi – üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas
Eesti muinasaja lõpul
Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond - kihelkonda vanemad.
Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste – pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne.
Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis. Loodusega arvestati nii, nagu inimeste keskel elades tuleb arvestada teiste inimestega.
Ristiusu levik
10-11 sajandil ristiusu Taanil , Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele.
1054 . a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a. pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks tsistertslaste ordu munga Fulco . Rahvasuu kinnitab , et Saha kabel on vanem kui Tallinna linn. Ristiusu toodi “tule ja mõõgaga” 13. sajandi algul.
Keskaeg
Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik , mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates . Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid — katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted , mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid .
Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks.
Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku Liivimaa kroonika, samuti 15.–16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14. sajand on allikaliselt märksa halvemini esindatud .
administratiivne jaotus
Vana- Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
Eestimaa – Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis
Liivimaa – Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad - maahärrad
Vana-Liivimaa riigid:
Riia peapiiskopkond (Riia)
Tartu piiskopkond (Tartu)
Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula , Haapsalu)
Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe
Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas palju
Kuramaa piiskopkond (Piltene)
Kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust näha kristluse põhilise maaletoojana iseseisvalt tegutsenud võõramaist misjonit. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine võiski osalt tuleneda sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi suurt huvi.
12. sajandi lõpukümnenditel Väina ( Daugava ) äärsetel liivlaste ja latgalite aladel alguse saanud saksa ekspansioon jõudis Eestisse 1208. aastal, mil ristisõdijad rüüstasid Lõuna-Eesti tähtsa keskuse Otepää linnuse
Veelgi varem, 1206. aastal, olid taanlased , kelle väge juhtis Lundi peapiiskop Anders Sunesen, üritanud edutult kinnitada kanda Eesti suurimal saarel, tihedalt asustatud ja jõukal Saaremaal.
Paavstikuuria ja Euroopa ristisõdijate roll Liivimaa (umbes tänapäeva Eesti ja Läti ala, mida ajalookirjanduses on nimetatud ka Vana-Liivimaaks) hõlvamisel on vastuoluline . Paavstil , kes soovis laiendada katoliku kiriku mõju ida suunas, pidades silmas ka kreekakatoliku alasid, puudus selleks praktiline sõjaline jõud. Samaaegselt muutsid muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate positsiooni Pühal Maal üha ebakindlamaks ning vallutusenergia suundumine uutesse piirkondadesse pakkus igati vastuvõetava väljapääsu. Eesti vallutamisel osalenud valdavalt saksa soost ristisõdijate sõdimisvalmidus oli otseses seoses mõned sajandid varem ristitud sakslaste üldise ittatungiga 12.–13. sajandil. Sellisena esindasid ristisõdijad esmajoones saksa maahärrade huve, mis olid sageli teravas vastuolus paavsti omadega. Vastuolu juured ulatusid igipõlise Saksa-Rooma keisri ja saksa maahärrade vaenuseni paavstitooliga, mille oli põhjustanud paavstide alates 11. sajandist järjekindlalt väljendatud postulaat vaimuliku võimu ülimuslikkusest ilmaliku üle. Liivimaa praktilises poliitikas 13. sajandil ilmnes see tõsiasjas, et paavst kaldus tihtipeale toetama pigem taani kui saksa ristisõdijaid.
Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist
Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida
Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale
Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester , kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi
Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
Sellega seoses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24 Eesti ajalugu #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markisa23 Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

85
rtf
Eesti kultuurilugu
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
94
doc
Läti ajalugu
29
doc
Eesti Kultuurilugu
24
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun