erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7
Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja
Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja
loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne.
Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmanni
kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana
vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine. Gootikas moodustavad eriti olulise osa vitraazimaalid ja dekoratiivne mulje, maalima hakati ka vabale seinapinnale ehk areneb fresko. Tehnika hakkab minema naturaalsemaks ja elulisemaks, olemas ruumilisus ja vorm; perspektiivi algus. Romaani kirikud: Pisa toomkirik, Wormsi katedraal. Gooti kirikud: Notre-Dame, Salisbury katedraal, Siena katedraal.
Saint Lazare katedraal, Autun. Skulptuure kasutati ka altarite kujundamiseks ja skulptuurid seisid vabalt ruumis (vabafiguurid). Populaarne motiiv krutsifiks, mis tähendab ristilöödud Kristust. Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis ja kaetud ornamentikaga ning ei järgi keha. Miniatuurmaalid olid fantaasiarikkad, tasapinnalised, liikumist ei kujutata. Maarja kuulutus. Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. Tekstiilikunst
Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase uhkus ja auahnus maksis talle karmilt kätte, sest ta polnud nõus oma teo tagajärgede eest vastutust kandma. 6. Raamatu tugevus seisneb paralleelides, mida saab teose ja piiblilugude vahele tõmmata. Frankenstein hülgas oma kätetöö põgenedes ta juurest, mis paneb mõtlema ristiusu põhimõtete peale, mil Jumal heitis Aadama ja Eeva paradiisist välja peale seadusest üle astumise. ,,Deemonit" nagu Victor oma loomingut kutsub, on sarnane Aadamaga Eedeni aiast, kuid erinevusega: Jumal lõi Aadamale Eeva, kui Frankenstein oma koletisele kaaslast ei loonud, kartes veel kohutavamaid tagajärgi
Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab
Tartu tagahoovid ja apteegid. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakoolis. Lahkumine Palamuselt... 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas
Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist.
saamisele käega lööma.Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid.Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi. Teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A.Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu
filmioperaatori ja -lavastajana. Haridustee Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu
Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna KESKAEG 5.saj-15.saj *Tekkisid linnad ja kaubandused *Võimule pääses uus usk-kristlus ja võim oli kirikul *tekkis aadliklass *teaduse:kopmass,püssirohi,araabia numbrid häsvitati teadlaseid ja nõidu *4 põhisuunda: .Rahvalik kirjandus-rahvasuus olnud lugulaule mis sisaldasid legende .kirkikukirjandus-piibel,piiblilugude ümberjutustused .rüütlikirjandus-rüütliromaanid(bütsantsi r ,aleksandri r,aenase r,arturi r,graali r, tristan ja isolde r. trubaduurid(rändlaulikud) .linnakirjandus-roosiromaan,rebaseromaan(loomad tegelasteks) *"Rolandi laul" "Nibelungide laul" "Laul minu Cidist" RENESSANSS 14.saj-17.saj *Prantasuse keeles tähendab see taassündi *renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut,uut mõtteviisi,naasmist Antiikkultuuri
rohkem meeldivaks. Nii levisid rahvauskumused ja legendid üle maailma ning hiljem pandi kirja Piiblit, mis sisaldab ka tänapäeval väga sarnaseid lugusid, mis olid kunagi võetud osadena teiste rahvaste kultuuridest ja ülekantud ühest keelest teisse. Kasutatud allikad Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/_ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/ (04.12.2013) Raamatud: ,,Minu Piiblilugude raamat" (1994 a) 9
Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. KESKAEG 5.saj-15.saj *Võimule pääses uus suk-kristlus, võim oli kiriku käes. *teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti *Kirjanduses oli neli põhisuunda: 1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema: Vanem Edda, Beawulf, Nibelungide laul jne 2.Vaimulik kirjandus-piibel, piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased)
areng kirjanduse psühholoogilise süvenemise suunas, Needsamad tendentsid leidsid aset ka drkirjanduses. H.Ibens- "Peer Gynt", "Nukumaja". Keskaeg- 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia
Nii väljendub selles ladinakeelses sentensis kokkuvõetud kujul Tobiase muusika peaeesmärk, tema credo. R. Tobias oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia ja selgete kunstiliste tõekspidamistega mõjutada nii kaasaegseid kui ka toonast Eesti muusikaelu, seda kirjasõnaski. R. Tobiase kirjanduslikud huvid olid väga mitmekülgsed. Juba varases nooruses oli ta isakodus piiblilugude kõrval tutvunud maailmakirjanduse suurkujude Homerose, Shakespeare´i ja Goethe teostega. Hiljemgi armastas Tobias palju lugeda. Kahtlemata mõjutas see kõik tema kirjanduslikku eneseväljendusoskust ning aitas kaasa isikupärase stiili väljakujunemisele. Suulistes mõtteavaldustes oli Tobias sageli terav ja kaitses ägedalt oma seisukohti. Peterburis elades kogunes ta tihti sõpradega "Kühne" restorani, kus vesteldi ja vaieldi muusika üle, analüüsiti ja kritiseeriti
pooleks endiselt eestlased. (idic) Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas pärast reformatsiooni võis koguni taanduda, sest vana katoliikluk valmulikkond tõrjuti välja ja uutel sisserännanud jutlustajatel ei olnud põlisrahvastega mingit kogemust ega ka keele oskust. (Laur, 1999) On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. (Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolis õppisid tulevased toomhärrad, kuid juba 15.sajandi asgusest pidid kõrgematele
soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid. Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist ümberkirjutatud jutte. Kindel koht maarahva kalendris oli päevapoliitilistel ja ajaloo- alastel kirjutistel. Kõrvuti tähtsamate kodu- ja väismaa sündmustega teavitati lugejaid ka kunagistest ristisõdadest, türklaste tungimisest Euroopasse, tatartlaste eluviisidest ning paljust muust (Laur, 2003). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor Johann Christian Queandt
Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus enne reformatsiooni. Katolikuajal oli kogu Euroopas kombeks panna näiteks jutlusetekste kirja ladina keeles, esitada neid tegelikult aga rahvakeeles. On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist 15611562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19
17.mail 1887 anti välja " Lisa-Seadused alama koolide valitsuse kohta". Kaks koolitüüpi: vallakool ja ministeeriumikool.emakeeles lubati neid koolides õpetada ainult kahel esimesel aastal, emakeelseteks jäid eesti keele, usuõpetus- ja kirikuslaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelokonnakoolides üle minna kolmandal aastal. Vallakoolid: 1887.aasta detsembris ilmus " Eesti Postimehes" kuraatori ringkiri eestikeeles. Peatähelepanu pöörati usuõpetuse(piiblilugude), aritmeetika ja vene keele õpetamisele. Teatati, et vene keel tuleb vallakoolides õppekeeleks võtta kahe aasta pärast. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud. Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, Jakobsoni " Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri " Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele". Enamik valla koole jäi üheklassiliseks. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamises ja sõnavara laiendamises
õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli vaieldamatuks tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. Aastal 1972 ilmus esimene eestikeelne kalender. Kalendrid olid Eesti maarahva lugemisvara hulgas loetavamaid, sisaldades piiblilugude ümberjutustusi, mitmesuguseid nõuandeid, aga ka ilmaennustusi terveks aastaks päevade kaupa ette. Välimuselt väike, peopesasuurune kalendriraamat oli oma odava hinna ja suure trükiarvu tõttu kättesaadav. Pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva seadused (1816 ja 1819) Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal.
Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide. Müsteerium, miraakel, moralitee on kirikliku kirjanduse näited nn liturgiline teater. Moralitee oli õpetlik lugu, mis elas keskaja üle. Müsteerium oli piiblilugude põhjal kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda. Goethe ,,Faust" kasvas välja tüüpilisest keskaegsest Theophiluse miraaklist. Miraaklis oli alati mängus mingi imetegu. Keskaja lõpul, 14
kogu oma tõelises tähenduses ning seal lubati osaleda ka luteriku kiriku esindajatel. Kõige tähtsam arutelude tulemus oli katoliku kiriku liturgia reformimine. Liturgia pidi olema enam näoga rahva poole, missade ajal lubati lõpuks hakata kasutama ka ladina keele kõrval kohaliku koguduse keelt. Samuti suurendati oluliselt tekstide hulka, mida missa ajal võis kasutada. Olulist tähelepanu pöörati ka pühakirjale, konstitutsioonis Dei Verbum väljendati mõtet, et kirik peaks lähtuma piiblilugude tõlgendamisel modernsest teoloogiast. Lääne ühiskonna kultuuri suhtes revolutsioonilistel 1960ndatel pidi ka katoliku kirik end uuendama. Kontsiili eelviimasel päeval lepiti kokku 1054. aasta vandebulla tühistamises, millega lääne- ja idakirik viimaseks vaenukirve ametlikult maha matsid. Oikumeeniline liikumine sai alguse juba enne Esimest maailmasõda. Varem oli erinevaid Euroopa kirikuid ühendanud misjon Kolmandas maailmas. Mõisteti, et
tiraažinumbrile sai selle sisu levida. Piibel iseseisvustas kirjutamise ja lugemise, nii et soodustati interpretatsioonilist mitmekesisust (rohkelt vaatepunkte). Piibel kui religiooni ratsionaliseerimise algus, pärast mida oli vaja piiblit seletada (= eksegeetika, millest hiljem tekkis hermeneutika). Eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi
ikoon40 (Lisa III: pilt 9). Üldiselt väljendab ingli antropomorfne tiivuline kujund jumalikku tahet ning tavaliselt esineb see mitmesugustes rollides: sõnumitooja, Jumala saadik, haua kaitsja, valvaja, halastaja (Tresidder 2002: 51), ( 2002: 22). Inglitega seotud rikkalik sümboolika ja atribuutika esines erinevates kunstivooludes ristiusu tekkimisest alates. Nüüdisaegne hauakivide kunst ei ole erand. Tavaliselt on inglite, pühakute, ikoonide ning piiblilugude graveerimine peamiselt õigeusklike inimeste hauakivide atribuut. Luteri kiriku koguduseliikmete plaadid on tagasihoidlikumad. Sellise vastandlikkuse tingivad ida- ja läänekiriku kultuurilised erinevused ehk luterlik rangus ja 39 Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene IX - on tuletatud nimedest Jesous Christos. Teine kristogramm XP- Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi, mis kreeka keeles tähendab ,,võitja,
annaabi.ee 
