1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema
tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb
kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5
1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga
Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö -Naturaalandamid -Rahamaksud (vakuraha)>raharent b)kiriku ees -Kirikumaksud(tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise) c)riigi ees -Pearaha -Nekrutiandmine (1816-29 liisutõmbamine) 4.Maarahvas jagunes 19.saj. mitmeks õigustelt ja kohustustelt erinevaks rühmaks. Millise rühma olukord võis olla kõige parem, millise osa halvim? Põhjendage oma valikut.(2p) Maarahvas jagunes: 1. Mõisarahvas 2. Talupojad 3. Vagandikud Kõige parem elu oli mõisarahval
mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt
Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja
Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport *teotöö *soov suurendada tulusid *abitegu *vähene saagikus *mõisavooris käimine *naturaalandamid *rahalised koormised Talupoegade õigusliku seisundi muutumine: *pärisorjuslik seisnud ja sunnismaisus kinnitati Peale retuktiooni olukord paranes!!! *kasvav eramõisate arv *koormised kasvasid Linnad, kaubandu ja
ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus, moona kohustus 4) kirikule kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise §32 Talurahvaseadused, Väljarände põhjused ja kuhu mindi, Talude päriseks ostmine. Uued talurahvaseadused FÖLKERSAHM kapitalistlik majandamine. Teorendi asemele tuli sisse seada
saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri
14a. Jooksul ja vabaks lastud said perekonnanime. Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 1856- jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD:
Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus
Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele, täiskogu- kõik, volikogu 3-24, vallavalitsus- vanem ja abilised? 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. Sajandil! Mõisakoormised- teotöö(-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha(igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud. 8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi? 9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? Andis omavalitsusele avaramad
sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud
Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja sunnismaisus Peale redukt. Eesti talupoegade õ ja ma olukord paranes Mõisnikud võisid talupoja iga kell tagasi võtta kui ta pidi põgenema
6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees. Naturaalandamid vähenesid, kuid mõnel pool kasvas teopäevade arv. 1804.-1805. aastal olid Eesti ja Liivimaal talupojarahutused (nt Kose-Uuemõisas), sest talupojad ei saanud vakuraamatutest aru ja arvasid, et mõisnikud kiusavad neid ilma loata. Seni ajani arutati talupoegade olukorra parandamist pärisorjuse raames, kuid 1810. aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816
Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a
Eestis, mille abil osteti päriseks talusid. 5.Talupoegade elu-olu. Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori,
* Maavaba- olid isiklikult vabad ja said oma maa (väikelääni) tavaliselt läänikirjaga. Sõjaväekohus kergeratsanikuna ja pidid maksma makse. Teokohust polnud. * Vabatalupoeg – vakuraamatutes eraldi märgitud, maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid kui enamasti ei olnud teokohustust (või see oli väike). Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht.
8. Suurim Euroopa ääreala, mille viikingid asustasid, oli: a) Iirimaa b) Inglismaa c) Island 3.ÜLESANNE Elu maal õp lk 52 68 JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND. Tee tabel (kaks lahtrit): Koormise liik Milles seisnes? Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust. talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma. Naturaalandamid talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule. Kirikukümnis 4.ÜLESANNE Kirjuta lühikokkuvõte teemal Keskaegne linn /kasuta järgmisi kavapunkte: tekkimine, arhitektuur, juhtimine, linnakodanikud, õiguskorraldus, kaubandus/. Rooma riigi kukkumisega kadusid ka vanaaja linnad. Keskaegsed linnad tekkisid inimeste arvu kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja
Näiteks ilmalikud ja kiriklikud isandad lasid kullaseppadel teha väärismetallist esemeid, mida nad vajaduse korral üles sulatasid, arvestamata kunstniku või käsitöölise töö majandusliku väärtusega. Kuid vaatamata sellele varustasid pärisorjad kõiki kõigega: „pärisori toidab isandat, kes väidab, et tema toidab pärisorja“. Talupoeg kasvatas erinevaid kultuure, eriti teravilja. Ta kohustus tegema senjööri valdustes teotööd, hiljem selle asemele tuli raharent ja naturaalandamid. Tal oli ka piiranguid, näiteks kohustus ta jahvatada vilja ainult oma isanda veskis ja pärast selle eest maksta, selleks võeti talupoegadelt vanu käsikive ära. See näitab, et talupajale ei tulnud palju kasumit ekskaja tehnilistest uuendustest. Ta oli kirjaoskamatu, oma usunditega, must − teda peeti rohkem loomaks, kui inimeseks. Sotsiaalses ja poliitilises plaanis pidi tavaline keskaja inimene alluma
Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu
väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17. sajandil? Selgita.-Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks; abitegu ehk hooajalised tööd mõisas; mõisavoorsi käimine; naturaalandamid; rahalised koormised 11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised 12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda?-Alustati põhjalikku riigimaade kaardistamist; koormiste määrad pandi
mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas
kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. sajandil! -- Mõisakoormised- teotöö (-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha (igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud. 8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi? – Kuna loodeti leida maad Venemaal ja uue passikorraldus seaduse hoogustas talupoegade reisimist igalepoole: Venemaale, Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse 9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866
· 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile: · pearaha · nekruti andmine · sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine, vägede moonastamine, küüdikohustus 3 ) vallakogukonnale: · teede korrashoid · magasiaida ja kooli ehitamine · valla piirkonnas tegemist vajavad tööd · teetegemine · nekrutite toetamine 4 ) kirikumaksud 15. Liikumine · Väljarändamisliikumine--talupojad tahtsid maad ning minna keelatud
väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud. Rahvaharidus ja kõrgharidus Rootsi ajal 1632- avati Tartu Ülikool 1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt 1684- õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul 1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika
korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4. Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed? 1863. aastal võeti vastu Balti kubermangu jaoks pasikorralduse seadus. Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu
d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a c) kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine, tööd vallas, kirikumaksud 1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus 1863. aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes 21aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu
· Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid. · Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks. · Riiklikud koormise pearahamaks ja nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise.
tüliküsimusi, 2) nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, 3) karistasid üleastunuid (kuni 30 hoopi), 4) valvasid avaliku korra järele vallas ning 5) haldasid vallalaekaid ning magasiaitu Mõisakoormised- 1) teotöö(teorent), mis omakorda jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused 2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. Riiklikud koormised pearaha ning nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Teetegemine neist olulisim. 1863. aasta passiseadus.- kuna talupoegada piiratud liikumisvabadus hakkas üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased
kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne. - mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse). - naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). 3) Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil: A) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. - Kasva eramõisate arv (aga eramõisa talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal).
- Kuigi talup. oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, n linna ei tohtinud omavoliliselt kolida. Talurahva koormised: - Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. - Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, mil tuli mõisa põllule minna koos veoloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas, ning jalapäevades. - Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. 19. saj keskpaigast mingi järk-järgult üle teotöölt raharendile. - Riiklikest kohustustest olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel tp sellega raskusi, mõisnik maksis ära ning nõudis tp-lt täiendavat renti või tööd vms. Nekrutiandmine tähendas seda, et osa mehi pidi minema sõjaväkke pikaks ajaks(?). - Lisaks olid veel kogukondlikud koormised(teedeehitus) ja kirikumaksud.
Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele.
Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks
kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)-
aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus, Põhja- Eestis aga kartul, piiritus, härjad; Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: 1. Mõisa ees teotöö, mis omakorda jagunes nädalatööks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks; naturaalandamid ja rahamaksud. 2. Riigi ees pearaha ja nekrutiandmine. Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4
ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid neid saadeti külakorda ehk talust talusse. Hiljem hakati ehitama ka valla vaestemaju). Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Talurahva koormised Koormised jagunesid 3 alaliiki: Mõisakoormised, riiklikud koormised ja kogukondlikud koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta.
○ Nõuda sisse võlgu jäädud koormised ○ Karistada ülesastunuid ○ Valvata avalikku korda ○ Hallata vallalaekaid ja magasiaitu ● Omavalitsuse ülesanded: ○ Magasivilja varumine (maandati näljahäda riski) ○ Vaeste hoolekanne ○ Avalik kord ○ Kohaliku kooli üleval pidamine Koormised ● Olulisemad mõisakoormised: ○ Teotöö ○ Naturaalandamid (osa oma saagist) ○ Rahamaks ehk vakuraha ● Olulisemad riiklikud koormised ○ Pearahamaks ○ Nekrutiandmise kohustus - valiti küla meeste seast paar tükki, kes läksid täisealisena 25 aastaks sõjaväkke, arvestades, et tollal polnud keskmine eluiga kuigi pikk, möödus nekrutite peaaegu kogu elu teenistuses ● Kogukondlikud koormised ○ Teede korrastamine ○ Magasiaida ehitamine
Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut.
Hakati kasvatama lina, eriti Lõuna-Eesti taludes Mõisates levis viinapõletamine, toorainena kartul Nuumhärgade kasvatus Meriino e. peenvillalammaste kasvatus 4) talurahva omavalitsuse kujunemine vallakohus, kogukonna ühisvastutus: Vallakohus koosnes 3 liikmest: 1 nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased 5) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised: Mõisakoormised: teotöö/rent, nädalategu, abitegu, naturaalandamid, rahamaks vakuraha Riiklikud koormised pearaha, nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede koristamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine: Seati sisse 4-astmeline ühtluskool: - vallakool maal, elementaarkool linnas - kihelkonnakool maal, kreiskool linnas - gümnaasium - ülikool Õpetajate ettevalmistamiseks:
30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas. Magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Külarahvas: pererahvas(õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine), sulasrahvas(teotöö tegemine), vabadikud ehk popsid(kibedamad hooajatööd). Mõisarahvas: mõisas elavad ja seal ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal.
Pärisorjuse kaotamine nõudis ka omavalitsuse selgepiirilist eristumist. 1816. ja 1819 seadusega sõltus omavalitsus suuresti veel mõisnikust. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade hulgast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. Aadel säilitas endiselt politseivõimu. Mõisakoormistest olid endiselt teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööks, arvestati eraldi rakmepäeva ja jalapäeva, lisaks lisandusid veel naturaalandamid, rahamaksud mõisale. Sajandi keskpaigal mindi üle raharendile. Talurahva õlul olid ka veel riiklikud maksud, pearaha ja nekrutiandmine. Tavaliselt maksis mõisnik pearaha ära ja nõudis selle eest lisa teotööd või muid andameid. Kroonu- ehk riigitalupojad maksid pearaha ise. Nekrutiandmisekohustus oli esialgu ilma reegliteta. 1816. Eestimaal ja 1820. Liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Minema ei pidanud taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed.
30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas. Magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Külarahvas: pererahvas(õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine), sulasrahvas(teotöö tegemine), vabadikud ehk popsid(kibedamad hooajatööd). Mõisarahvas: mõisas elavad ja seal ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha. Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel. 1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal.
popsid (20%) elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. Mõisarahvas: (10%) Mõisateenijad ja Mõisasundijad (kilter, kubjas) Mõisakoormised: Peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel 1849.a Liivimaa: 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima.
Mõisarahva hulka kuulusid teenijad, sundijad, käsitöölised jt. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Sajandi keskpaiku moodustas pererahvas u. 40, sulasrahvas 30, vabadikud 20 ja mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvus Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest. Mõisakoormistest oli endiselt tähtsamaks teotöö (nädalategu+abitegu). Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. aastal maksumääraga 70 kopikat igalt mehelt(aja jooksul pearaha maks suurenes). Nekrutiandmine(verekümnis) kehtestati Eestis 1796. aastal. Sõjaaegadel lisandus teenistus maakaitsevägedes; vägede majutamine, moonastamine ja küütimisega seotud kohustused.
hooajatöödel. Mõisarahvas - nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Mõisakoormised - peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised - Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmine kehtestati Eestis 1796. a. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult
*mõisarahvas- nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. *mõisakoormised- peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. *riiklikud koormised- Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis". See kehtestati eestis 1796. aastal. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel Lk.153-157
annaabi.ee 
