Eesti keskajal (1)

LIIVISÕDA
aeg : 1558-1583
osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani
põhjused :

• võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul
  
• soodne geograafiline asend
  

käik :

• 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele , Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule
  
• 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga
  
• 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele
  
• 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina- liivimaa
  

1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt

• 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist
  
• 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloostri hävitamine
  
• 1578 - Poola väed alustasid ulatuslikku peale tungi venelaste vastu, rootsi vallutab põhja-eesti
  
• 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski )
  
• 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad
  
• 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga
  

tagajärjed :

• Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad)
  
• Taanile jäi Saaremaa
  
• Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid
  
• Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks
  

SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL
Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi-Vene piiri Narva jõest kaugemale itta , millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud
Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti
Brömsebro rahu - 1645.a - Rootsi ja Taani vaherahu - lõpetas Taani aja Saaremaal
Oliwa rahu - 1660.a. - Rootsi ja Poola vahel - Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale
Kärde rahuleping - 1661.a. - Rootsi ja Venemaa vahel , kus Venemaa lubas eesti alad lõplikult Rootsile ja väed lahkusid vallutatud aladelt
PÕHJASÕDA
aeg : 1700.a. - 1721.a.
osalised : Venemaa(Peeter 1), Poola(August2 ja saksimaa), Taani, Rootsi(Karl 12)
põhjused :

• ühinesid Poola, Vene, Taani - eesmärgiga vallutatud alad tagasi saada
  
• tekkis Rootsi vastane liit
  

käik :

• 1700 - algas Riia linna piiramine saksi vägede poolt, esimesed venelaste väesalgad Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja
  
• 1701 - Erastvere lahing, kus esimest korda rootsi väed vene vägedelt lüüda said
  
• 1704 - Vene väed vallutasid Narva ja Tartu
  
• 1708 - kõik Tartu kodanikud küüditati venemaale ja linn lasti õhku
  
• 1709 - Rootsi saab Venemaalt hävitavalt lüüa Poltaava lahingus
  
• 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all
  
• 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga
  

tagajärjed :

• rootsi kaotas omad alad
  
• Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga
  
• võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks
  
• rahvaarv oli vähenenud poole võrra
  
• paljud talud olid maha jäetud
  

EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL
Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda

• rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000)
  
• 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel)
  
• Järvamaal 90% taludest tühjad
  
• tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega
  

tegurid rahvaarvu taastamiseks

• pikk rahuaeg , mis soodustas sündimust
  
• eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke
  
• koloniseerimispoliitika
  
• sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv)
  
• sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel)
  

suur nälg

• 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda
  
• hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk
  
• lisandus tüüfus ja düsenteeria
  
• ohviks 70000 -75000 inimest
  
• Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama
  

põhjasõja mõju eesti rahvaarvule

• kahanes enam kui poole võrra
  
• Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast
  
• mõned kohad olid täiesti inimtühjad
  
• Põhjasõjaga kaasnes katk(1710- 1711 )
  
• Tallinnas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad
  
• suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos
  

rahvaarvu taastumise tegurid

• 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini
  
• 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal
  
• kestev rahuaeg
  
• sisseränne oli väiksem kui peale Liivisõda
  
• Eestis paiknesid sõjaväeosad ning siia toodi paljud vene ohvitserid
  

EESTI ALA VALITSEMINE
Rootsi ajal 18.saj.

• Eesti alad jäid jagatuks kahe kubermangu vahel
  
• Eesti kubermang - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa
  
• Liivimaa kubermang - Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad(Tartu ja Pärnu)
  
• Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid kehtisid paljud eriõigused(oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)
  
• kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi poolt määratud kindralkuberner(Eesti kubermangus resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaal Riias)
  
• kindralkuberneri ülesanneteks olid : kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetada ametisse ja kontrollida riigiametnike tööd, jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus, sõjalise kindlustuse tagamine, kanda hoolt postiteenuse, teede ja sildade ning avaliku korra eest
  
• tegutsesid Eestimaa Liivimaa ja Saarema rüütelkonnad
  
• rüütelkonnad koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi
  
• rüütelkonna liikmed käisid koos Maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant
  
• maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku(saaremaal 6), kes valiti maapäevadel aadlike hulgast eluks ajaks ametisse ja kes tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega
  
• igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik (liivimaal nimetati teda maamarssaliks)
  
• Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud , arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju
  
• Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks
  
• Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused
  
• reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul
  

Vene ajal 18.saj.

• Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada)
  
• koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle
  
• Uusikaupungi rahu sätestas Balti erikorra - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse, valitsev lutheri usk, riigiametnikeks jäid sakslased ja asjaajamiskeeleks saksa keel
  
• 1730- 1740 aastatel koostati rüütelkonna nimekirjad - aadlimatriklid - aadlinimekirja kantud aadlid omasid Eesti- ja Liivikubermangus poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi, eestlaste õigused suruti alla ning aadlikele kuulus kohalikes küsimustes piiramatu võim
  
• Balti erikord suutis säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga
  
• Katariina 2 valitsemisaeg - manitses kohalikku aadlit usinamale tööle keskvõimudega
  
• keskseks tegelaseks balti poliitika elluviimisel sai George Brown(iiri päritolu Riia kindralkuberner) - poolehoidev suhtumine talutahva olukorra kergendamisse ja koolihariduse edendamisse
  
• uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur
  
• lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks
  
• Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa
  
• piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi
  
• rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali
  
• uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel
  
• mõisnikud said võrsed õigused
  
• linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast
  
• linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajad ka vähemjõukamatest kihtidest
  
• Eestimaal võeti kasutusele pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi
  

EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS , TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD

• u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
  
• teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma rüütlimõisat ei olnud
  
• kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes palju väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajaile
  
• mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses
  
• suurenes teraviljaekspordi tähtsus
  
• peamiselt kasvatati teraviljadest talirukkist ja otra, vähem kaera ja nisu
  
• 18.saj tõusis olulisele kohale viinapõletamine - u. kolmandik teraviljasaadustest läks viinakateldesse
  
• viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie
  
• eestis valmistud viin turustati peamiselt Venemaal
  
• viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel
  
• talusid oli u 40000
  
• talupõldudel kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina
  
• koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid , kitsi, lehmi, sigu; kodulindudest kanu , vähem hanesid; veo-ja künniloomadeks oli peamiselt härg ning hobune
  
• talupoegade maa kuulus mõisnikele, mille eest tasuti teotöös mõisapõldudel
  
• koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes
  
• koormiste suurus sõltus talu ja tööjõulise pere suurusest
  
• talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi, selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik tööjõulised talupojad
  
• pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi, suurendas oluliselt riigikassasse tulevat maksute üldsummat, selle järel hakati regulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond
  
• varauusajal moodustasid talurahvas ühtse kihi, sulane sõi talupoegadega ühes lauas
  
• pärisorjastamine sunnismaisusega - koos maaga sai mõisnik ka talupojad
  
• Liivimaa majandusreglement - 1696.a. avaldatud - keelatud oli talupoegade võõrandumine maast lahus, taluperemeeste karistamine keelati, talupojad said talude päritava kasutamisõiguse ning õiguse kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud(PUUDUTASID VAID KROONUMÕISASID)
  
• 1765.a. talurahvakaitse põhimõtete laiendamine eramõisatele
  

LINNAD, KAUBANDUS, TÖÖNDUS
varauusaegsed linnad -

• Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnud, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva
  
• Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada
  

uued linnad -

• Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru
  

kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad

• siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte
  
• arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad
  
• peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome
  
• teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale
  
• Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat ; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee)
  
• riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut
  
• sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte
  
• kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir
  
• Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades, kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased
  
• sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas
  
• olulised kauplemiskohad - maalaadad
  
• laadapäevad olid ka linnades
  
• talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu
  

käsitöö ja tööndus

• säilis tsunftikord
  
• eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale
  
• tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed
  
• mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid
  
• mõisates hakati tootma seepi , puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat
  
• 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur
  
• palgaline tööjõud
  
• suur osa tööst tehti käsitsi
  

VAIMUELU 18.SAJANDIL
Poola ajal :

• taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon
  
• vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast, õpetati kohalikke keeli, anti vaimulikku haridust, eesmärgiks suurendada kohalike keeli oskavate preestrite arvu
  

Rootsi ajal :

• luteri kiriku organisatsioon
  
• Joachim Jhering - töötas välja kirikukaristussüsteemi - jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne
  
• üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid
  
• kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja
  
• levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal
  
• keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher
  
• rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest
  
• õpetati igat talupoega piiblit lugema
  
• Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist
  
• 1687.a. võeti Maapäeval vastu otsus rajada igasse kihelkonda kool ja seda ametisse koolmeister
  
• Heinrich Stahl - koostas esimese eestikeele grammatika, avaldas mitmeid eestikeelseid luterlikke katekismusi, lauluraamatuid, evangeeliumeid, palveid jne, kirikuõpetajate eestikeele kasutamise hõlbustamiseks
  
• esimene eestikeelne piibli väljaanne 1686.a. Uus Testament
  
• Johann Hornung andis välja ladina keelse eesti keele grammatika, milles on rohkem eesti keele omapära, kui Stahli omas ning kelle kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi
  
• Johan Skytte - Liivima kindralkuberner - tegi ära Tartu ülikooli asutamise tegeliku töö
  
• Tartu Ülikool avati 1632. a. - usu-,õigus-.arsti- ja filosoofiateaduskond
  
• kümmekond proffessorit ametis
  

Vene ajal :

• pietism - saksamaalt imporditud kirikuõpetajate maailmavaade, mis häiris inimesi( kirik liiga konserveeritud). Usulinevaimustus oli kiriku juures kadunud
  
• ristiusk pöörab tähelepanu usu sisule - rõhutati kõlbelisust ja usu sisemist tunnistamist
  
• 1739.a. tõlgiti piibel täielikult eesti keelte(põhja-eesti murdesse), tõlkijaks Anton Thor-Helle(Jüri kirikuõpetaja)
  
• hernhuutlaste liikumine - (uuemate koguduste liikumine) - 170ndatel aastatest alguse saanud saksamaalt pärit usuliikumine , levis talurahva seas pietismist - pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
  
• ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust
  
• 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine)
  
• koolikohustuse alternatiiv - koduõpe - kord aastas pidi kooliõppel lapsed kirikuõpetajale oma teadmised ette kandma
  
• 1765.a. - Liivimaa maapäev võttis vastu uue koolikohustusnõude, mille järgi pidi iga suurema mõisa omanik rajama kooli
  
• 18.saj. teisel poolel hakati välja andma eestikeelset ilmalikku kirjandust( maarahva kalendrid, ilmaennustused)
  
• F.G. Aurelius - jutu- ja õpetusraamatu autor 18.sajandi lõpus
  
• F.W. Willmann - muutis juturaamatud põnevaks