Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. ...
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik ...
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a. Liivimaal võeti seadus vastu 1918.a. Talupojad vabastati ilma maata, rentisid seda mõisnikult, eestlased said perekonnanime. Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine keisri uskuminek. 1845. a algab Lõuna-eestis ja Lätis massiline usuvahetusliikumine, kuna talupojad
b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija.
saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...
revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva kohtusüsteemiga. Varuti ka magasivilja ja kanti hoolt vaeste eest.
1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866:
Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult Talupojad võisid sõömida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtind elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks)
2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6. Vaestehoolekanne – kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid 7. Talitaja – valla juht Eestimaal 1816. a. 8. Riiklikud koormised – koormised riigi heaks 9. Vallavanem – valla tähtsaim ametimees 10. Vallavalitsus – selle moodustas vallavanem koos abilistega
Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel 19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, s...
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid
majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5
Pärisorjast saab pärisperemees Talurahva olukord hakkas paranema 18.19 sajandi vahetusel. Selle suureks põhjuseks oli Merkeli ja Petri algatusel valgustusideede levik, mille eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine täh...
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelse...
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja aretamisele, kasvatati rohkem kartulit. Enamik aadlist püüdis siiski jätkata vanaviisi. §31. Priiuse esimesed aastakümned Talurahva omavalitsus. Talurahva igapäevaelu korraldamisel etendas keskset osa mõis halduspiirkond, mis hõlmas mõisa- ja külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest. Need lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid üleastumiste eest. Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikus...
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal 1848/täiendati 1860) Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu Tänu reformidele pandi alus "Mõtleva peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eestija Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1...
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvasead...
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1
Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137. Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd
Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
Neid sidus mõisnikuga võlg, mille tasumiseks pidi talupoeg mõisniku heaks töötama. Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond, mille keskseks institutsiooniks sai vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad funktsioonid. Pärisorjuse kaotamine nõudis omavalitsuse senisest selgepiirilisemat kindlaksmääramist. 1816. ja 1819. aastal moodustatud omavalitsus sõltus veel suuresti mõisnikust. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aastal. Seadused tõid mõningaid muudatusi ka talupoegade koormistes. 19. sajandi
või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised. * Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. * Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn
jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad.
Autonoomia-omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. 4. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? o 1816/19. a talurahva seadused-Talupoegi ei tohtinud käsitleda pärisorjana o 1849/56. a talurahva seadused-raharent, talu päriseks ostmine. o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt ringi liikuda. o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond Oska välja tuua olulisim muutus iga seaduse kohta. Oska vastata küsimusele „Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?“ (Hinnang muutusele + näide)-Elu muutus neil paremaks, näiteks talupojad said hakkata koolis käima ja paremat haridust saama. 5. Rahvuslik ärkamine Eestis. Oska rahvuslik ärkamine ajaliselt määratleda- rahvuslik ärkamine kestis 1860-1885 aastatel.
- perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...
Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms Omavalitsus Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad)
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
Markistid võtsid rikkamate käest vara ära vägivaldsel teel ja kuulutasid riigi omaks. 11. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)' 19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ning nad ei oleks pärisorjad. 1816 aastal kaotati Eestis pärisorjus. Kehtestati talurahvaseadused. Talupojad said vallasvara endale, kindlad maksud, tekkis vallakogukond, ta ei olnud enam ori, teda ei tohtinud majast välja tõsta, kui ta tätis oma kohustused ja tal oli liikumisvabadus oli piiratud. Talupoeg pidi sõlmima mõisnikuga rendilepingu. Teda ei tohtinud ümberkäija nagu mingit kaltsu, saavad perekonnanimed. Sajandi keskel ta võis ära osta talu, hakatakse raharenti maksma, taheti majandust arendada. Vallakogukond lahendas talupoegade riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi
endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest
Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
