mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860 Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest. Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000
aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas). - talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807). - talurahvarahutuste surve. - Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine). - Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 19sajandi alguses kaotati pärisorjus ja loodi talupoegade omavalitsus ehk vallakogukond.Selle tegevusvaldkondadeks olid vallakohtud,magasivaru(hädaaegade viljavaru). Kaireen Käen 8b klass Jõhvi Gümnaasium
' Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus? talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu Vallakogukond moodustus teatud hulgast talurahvast, kellel olid kollektiivsed ülesanded. Valla ülesanne oli vastutada magasivilja varumise eest ja vaeste hoolekanne. Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu. 1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent,
3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!
nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik,
enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a. Liivimaal võeti seadus vastu 1918.a. Talupojad vabastati ilma maata, rentisid seda mõisnikult, eestlased said perekonnanime. Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine keisri uskuminek. 1845. a algab Lõuna-eestis ja Lätis massiline usuvahetusliikumine, kuna talupojad
b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija.
saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid. Pärisperemees - see kellel, kellel oli päris oma maad. Tsaar - kuningale vastav valitsejatiitel. Revolutsioon - muutus kultuuris ja ühiskondlikus elu. Valgustusideed - Saksamaalt tulnud õpetused. Kaitsepookimine - kaitsmine haiguste vastu.
revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva kohtusüsteemiga. Varuti ka magasivilja ja kanti hoolt vaeste eest.
1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866:
Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult Talupojad võisid sõömida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtind elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks)
2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6. Vaestehoolekanne – kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid 7. Talitaja – valla juht Eestimaal 1816. a. 8. Riiklikud koormised – koormised riigi heaks 9. Vallavanem – valla tähtsaim ametimees 10. Vallavalitsus – selle moodustas vallavanem koos abilistega
tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn
Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks. · Normeeritud koormised asendati rendilepingutega · Pandi perekonnanimed e. Priinimed Priiuse esimesed aastakümned Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa. Vallakogukond-talurahvaomavalitsus Vallakohtud- koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane. Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks Magasivilja varumine-hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Kogukonna juhtideks valiti : · Eestimaal talitaja
selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid
majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5
mõisnikelt seda esialgu rentima. 1849.a. Kehtestati Liivimaal uus talurahvaseadus, mis andis mõisnikul võimaluse talupojale maad rentida ja müüa. Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele. 19
kodukariõigust(kaotati 1865). 1816 Eestimaa, 1819 Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest ilma maata. Maad tulirentida, tasuda teorendiga. Perekonnanimed. Liikumisvabadus piiratud. Vallakogukond- talurahva omavalitsus; vallakohtud lahendasid väiksemaid probleeme, jälgisid koormiste maksmist. Ühine vastutus magasivilja varumisel (viljatagavara kehvade aastate jaoks), vaestehoolekanne (külakord,
Baltisakslased moodustusid 5% rahvast, siin elas veel juute, venelasi ja rootslasi. Balti aadli majanduslik olukord halvenes kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Kodukariõigus oli mõisniku õigus karistada ilma kohtuta oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Kui talupojad vabanesid pärisorjusest ei olnud nad enam mõisniku omand vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata. Vallakogukond- kujunes esimeste talurahvaseadustega, loodi vallakohtud mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja vandenõuasju. Jälgis koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Ühisvastutus vaestehoolekandel. Väljarändamisliikumine- levisid kuulujutud et venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad ning kuna Eestis olid halvad ajad siis liikusid inimesed venemaale. Maad nad muidugi ei saanud.
Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja aretamisele, kasvatati rohkem kartulit. Enamik aadlist püüdis siiski jätkata vanaviisi. §31. Priiuse esimesed aastakümned Talurahva omavalitsus. Talurahva igapäevaelu korraldamisel etendas keskset osa mõis halduspiirkond, mis hõlmas mõisa- ja külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest. Need lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid üleastumiste eest. Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks
perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikust. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Eestlaste talus oli eluhooneks 19. sajandi algul palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba
c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m
eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal 1848/täiendati 1860) Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu Tänu reformidele pandi alus "Mõtleva peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eestija Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja
1866. aastal: vallaelanikelt kogutud maksuraha eest peeti ülal kooli, vallavalitsust ja vaestemaja, hooldati teid ja sildu ning korraldati kõiki kohaliku elu küsimusi. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? Sajandi alguses ei olnud talupoegadel vabadust. Nad tegid mõisnikele tööd et nende maa eest renti tasuda. Sajandi lõpu poole hakkas talupoegade seisund muutuma paremaks. Neil oli raharendi õigus ja liikumisvabadus. Lõpuks kujunes neist vallakogukond, mille ülesandeks oli olnud talurahva omavaheliste tüliküsimuste lahendamine, ühise viljatagavara soetamine ja vaestehoolekande korraldamine. Rahvuslik Ärkamine: 1860-1885 eestlased hakkasid tundma end rahvusena ja algas rahvuslik liikumine. Faehlmann: arstiks õppinud; mõte kirjutada eesti rahvale eepos Kreutzwald: arstiks õppinud; viis faehlmanni mõtte ellu; avaldas 1857.-1861. aastal ‘’Kalevipoja’’ eesti ja saksa keeles. Köler: kuntsnik
Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid
mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti · Soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta Selle seadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856.a Eestimaa ja 1865.a Saaremaa talurahvaseaduses. Kuni 19.saj. alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne.
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1
Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137. Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd
Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
Neid sidus mõisnikuga võlg, mille tasumiseks pidi talupoeg mõisniku heaks töötama. Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond, mille keskseks institutsiooniks sai vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad funktsioonid. Pärisorjuse kaotamine nõudis omavalitsuse senisest selgepiirilisemat kindlaksmääramist. 1816. ja 1819. aastal moodustatud omavalitsus sõltus veel suuresti mõisnikust. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aastal. Seadused tõid mõningaid muudatusi ka talupoegade koormistes. 19. sajandi
või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised. * Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. * Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn
jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad.
Autonoomia-omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. 4. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? o 1816/19. a talurahva seadused-Talupoegi ei tohtinud käsitleda pärisorjana o 1849/56. a talurahva seadused-raharent, talu päriseks ostmine. o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt ringi liikuda. o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond Oska välja tuua olulisim muutus iga seaduse kohta. Oska vastata küsimusele „Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?“ (Hinnang muutusele + näide)-Elu muutus neil paremaks, näiteks talupojad said hakkata koolis käima ja paremat haridust saama. 5. Rahvuslik ärkamine Eestis. Oska rahvuslik ärkamine ajaliselt määratleda- rahvuslik ärkamine kestis 1860-1885 aastatel.
- perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate
Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord: 1) Talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. 2) Talupoja kormised ei ole piiratud 3) Kohtuvõim talupoja üle kuulub mõisnikule Pearaharahutused 1784. a. toimunud rahutused pearahamaksu pärast, nt. Räpina puuajasõda. Vallakogukond 19. sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma.
sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Morse - Ameeriak teadlane , kes leiutas telegraafiaaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 1)19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust
Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms Omavalitsus Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad)
Talupojad said isikliku vabaduse. Maa jäi mõisnikule. Et mõisniku juures töödata pidi talupoeg maksma renti. Talupojal oli õigus kubermangu piires liikuda. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal hakati teorendi asemel kasutama raharenti. Talupoegadele anti õigus osta talu endale päriseks. Talu ja mõisa edukus olenes järjest rohkem talupoegade tahtest ja oskustest teha tööd. Talurahva omavalitsus- Pärisorjuse kaotamisega ja talurahvaseadustega hakkas kujunema vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade tülisid, jälgisid koormiste täitmisi ning määrasid karistusi. Vallakogukonna ülesandeks oli veel magasivilja varumine ja vaeste eest hoolitsemine. Talurahva omavalitsus sõltus mõisnikust, kes pidi kinnitama kogukonna üldkoosoleku otsused. Sõltuvusest vabaneti alles pärast 1866. a vallareformi. Väljaränne- 1840. aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.
1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
Markistid võtsid rikkamate käest vara ära vägivaldsel teel ja kuulutasid riigi omaks. 11. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)' 19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ning nad ei oleks pärisorjad. 1816 aastal kaotati Eestis pärisorjus. Kehtestati talurahvaseadused. Talupojad said vallasvara endale, kindlad maksud, tekkis vallakogukond, ta ei olnud enam ori, teda ei tohtinud majast välja tõsta, kui ta tätis oma kohustused ja tal oli liikumisvabadus oli piiratud. Talupoeg pidi sõlmima mõisnikuga rendilepingu. Teda ei tohtinud ümberkäija nagu mingit kaltsu, saavad perekonnanimed. Sajandi keskel ta võis ära osta talu, hakatakse raharenti maksma, taheti majandust arendada. Vallakogukond lahendas talupoegade riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi
endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest
Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised
annaabi.ee 
