maaomandile kogu Venemaal. Katariina II (valitsemisaeg 17621796) üldiselt soosiski valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) -- sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1783. aastal laienes Eesti aladele ka mujal Vene impeeriumis kehtinud kubermangukorraldus -- nn. asehalduskord, mis kujutas endast valgustatud isevalitsuse kompromisspoliitikat baltisaksa aadli suhtes. Katariina järeltulija Vene troonil Paul I (valitsemisaeg 17961801) tühistas enamuse Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul
poolametlikult mittevenelastest elanikele segaabielusid ja polügaamiat. Katariina II soosis valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast
Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782. aastal otsustati, et hingerevisjonid peavad toimuma ka 1 Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta
aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782. aastal otsustati, et hingerevisjonid peavad toimuma ka 1 Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid
annaabi.ee 
