oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium kubermangulinades ja ülikool. n. Vennasteliikumine-vennastekoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond,mis ei teinud vahet seisustel ega rahvustel. o. Maltsveti liikumine-1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal.Rajajaks oli Juhan
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud
,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas Kiriku ees - kirikumaksud
Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858
Kuidas moodustati vallakogud? Millised ülesanded vallale pandi? Milline oli mõisniku roll? Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil elavad talupojad. Talurahva omavalitsus, kohustuste kollektiivne kandmine.. Ülesanded: Magasivilja kogumine, üleastunute karistamine, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi. Mõisnik sai raharenti talurahvalt 6.Kelle ees ning millised koormisi oli talupoeg pidanud kandma mõisa ees? Teorent, riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmine. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Aitäh kuulamast!
2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia
· Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas
Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö -Naturaalandamid -Rahamaksud (vakuraha)>raharent b)kiriku ees -Kirikumaksud(tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise) c)riigi ees -Pearaha -Nekrutiandmine (1816-29 liisutõmbamine) 4.Maarahvas jagunes 19.saj. mitmeks õigustelt ja kohustustelt erinevaks rühmaks. Millise rühma olukord võis olla kõige parem, millise osa halvim? Põhjendage oma valikut.(2p) Maarahvas jagunes: 1. Mõisarahvas 2. Talupojad 3. Vagandikud Kõige parem elu oli mõisarahval. Nende sissetulek võimaldas head haridust ning nad elasid hästi. Kõige kehvem oli vagandikel. Nad elasid talude äärealadel ning vastutasuks aitasid
4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool)
Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt
kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne)
lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades. Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast
Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadusele. Need kujunesid mõisa halduspiirkonna kõrvale talurahva kui seisuse omavalitsuseks, mille eesmärgiks oli lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 6. Mida tähendab mõiste nekrutiandmine? Sõjaline koormis, kus sõnaotseses mõttes püüti mehi. 7. Miks üldse kerkis 19. sajandi alguses esile talurahva olukorra parandamise küsimus? Kuna eluolu Saksamaal hakkas paranema ning ühiskond arenes, mistõttu Venemaa tahtis olla samuti uuenenud, reformitud ning „euroopalik riik“. 8. Millised muudatused tõi talupoegade ellu 19 sajandil kehtestatud passiseadus? Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu
Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 1856- jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860
kolida. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli peamine koormis teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati jalapäevades ning rakmepäevades, mil tuli minna mõisa põllule koos veeloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas. 19. sajandi keskpaigas mindi järk-järgult üle teorendilt ja loonusrendilt raharendile. Riiklikest kohustustest olid olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel talupoegadel oli nendega raskusi ning nende eest maksis mõisnik, kes selle eest talupojalt nõudis täiendavat renti või töötegemist. Nekrutiandmine tähendas, et osa mehi pidi 25 aastaks minema Vene sõjaväkke (hiljem seda aega vähendati). Lisaks olid veel kogukondlikud koormised, milledeks olid: teede korrastamine, külakooli + magasiaida ülalpidamiskulud ja
1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e
sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahäda
Talurahva koormised: - Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. - Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, mil tuli mõisa põllule minna koos veoloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas, ning jalapäevades. - Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. 19. saj keskpaigast mingi järk-järgult üle teotöölt raharendile. - Riiklikest kohustustest olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel tp sellega raskusi, mõisnik maksis ära ning nõudis tp-lt täiendavat renti või tööd vms. Nekrutiandmine tähendas seda, et osa mehi pidi minema sõjaväkke pikaks ajaks(?). - Lisaks olid veel kogukondlikud koormised(teedeehitus) ja kirikumaksud. Uued majanduslikud raskused panid aadelkonda uuesti üle vaatama talupoegade olukordi. 1856. a avaldati uus talurahvaseadus:
Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast.
3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi
Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus
Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg
1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused
Samuti anti sealt vilja vaestele,kes ise hakkama ei saanud. 18) Kuidas jagunes talurahvas? - Talupoegade vahele tekkisid ühiskondlikud kihid : · peremeeste kiht- suutsid talu välja osta · palgatöölised- sulased ja tüdrukud · vabadikud- väikesed rentnikud 19) Nimeta talurahva koormised pärast pärisorjuse kaotamist - Mõisatööst peamine oli jätkuvalt teotöö(teorent), riiklikest kohustustest olid olulisimad pearaha ja nekrutiandmine (maks tsaaririigile) + kogukondlikud koormised nt teede korrashoiuks,magasiaitade ja kooli ehituseks. Juurde tulid ka kirikumaksud. 20) Millal,miks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed? - 1845. aastal hakati massiliselt pöörduma vene õigeusku, seda vaid keisri tunnustuse pärast, soovides maad saada ja teoorjusest vabaneda. Kinnitati,et majanduslikke soodustusi ei saada usuvahetusega. Venepärased nimed saadi
püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa.
Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes. Nekrutivõtmine oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised olid näiteks teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine. Talurahvas pidi maksma ka kirikumakse. Talurahva käärimine Lõuna-Eestis. Üha rohkem tekkis vabadikuperesid, kes leppisid saunikukohaga ääremaadel. 1840 tabas maad viljaikaldus, järgnes näljahäda. Taheti välja rännata Venemaale, et saada tasuta maalapp, kuid rahval
korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4. Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed? 1863. aastal võeti vastu Balti kubermangu jaoks pasikorralduse seadus. Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu piires ja -30 versta ka väljaspool
ning adinistratiivsed funktsioonid. · Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks. · Riiklikud koormise pearahamaks ja nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks
Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaal võisid al 1819 kindla rahasumma eest eluks ajaks väeteenistusest vabaks osta). Igal aastal vajasid täitmist mitmesugused kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine. Talurahva koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud, mis tagasid kgu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. TALUDE PÄRISEKSOSTMINE 1849 kehtestati talude päriseksostmise kord ja tingimused
hoopi), 4) valvasid avaliku korra järele vallas ning 5) haldasid vallalaekaid ning magasiaitu Mõisakoormised- 1) teotöö(teorent), mis omakorda jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused 2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. Riiklikud koormised pearaha ning nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Teetegemine neist olulisim. 1863. aasta passiseadus.- kuna talupoegada piiratud liikumisvabadus hakkas üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste
2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Talurahva koormised: · Mõisakoormised 1)teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks. 2)Vakuraha rahamaks mõisa jaoks. · Riiklikud koormised 1)pearaha 70 kopikat meeshingelt. 2)nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised 1) teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms. 2)kirikumaksud. Passikorralduse seadus: · Võeti vastu 1863. · Sellega said vähemalt 21.a talupojad, kes olid seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega sai elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19
tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud
Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus, Põhja- Eestis aga kartul, piiritus, härjad; Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: 1. Mõisa ees teotöö, mis omakorda jagunes nädalatööks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks; naturaalandamid ja rahamaksud. 2. Riigi ees pearaha ja nekrutiandmine. Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet.
Talurahva omavalitsuse kujunemine: Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond, loodi vallakohtud. Ülesanneteks lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda võlgu, valve avaliku korra järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada. Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid, koolide ehitamine jms tööd vallas. Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel Haridus: Sisse seati 4-astmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal, elementaarkool linnas 2) kihelkonnakool maal, kreiskool linnas 3) gümnaasium 4) ülikool Tartu Ülikool (taasavamine): Taasavati 1802.a, esimene rektor G.F.Parrot 4 teaduskonda: arstiteadus, õigusteadus, usuteadus ja filosoofia. Õppetöö ladina ja saksa keeles
Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Sajandi keskpaiku moodustas pererahvas u. 40, sulasrahvas 30, vabadikud 20 ja mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvus Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest. Mõisakoormistest oli endiselt tähtsamaks teotöö (nädalategu+abitegu). Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. aastal maksumääraga 70 kopikat igalt mehelt(aja jooksul pearaha maks suurenes). Nekrutiandmine(verekümnis) kehtestati Eestis 1796. aastal. Sõjaaegadel lisandus teenistus maakaitsevägedes; vägede majutamine, moonastamine ja küütimisega seotud kohustused. Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud.
Mõisates levis viinapõletamine, toorainena kartul Nuumhärgade kasvatus Meriino e. peenvillalammaste kasvatus 4) talurahva omavalitsuse kujunemine vallakohus, kogukonna ühisvastutus: Vallakohus koosnes 3 liikmest: 1 nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased 5) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised: Mõisakoormised: teotöö/rent, nädalategu, abitegu, naturaalandamid, rahamaks vakuraha Riiklikud koormised pearaha, nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede koristamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine: Seati sisse 4-astmeline ühtluskool: - vallakool maal, elementaarkool linnas - kihelkonnakool maal, kreiskool linnas - gümnaasium - ülikool Õpetajate ettevalmistamiseks: - elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus - kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistamiseks Valgas J
nõuda sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistada ülesastunuid, valvata avaliku korra järele vallas, hallata valla laekaid ja magasi-aitu. · Omavalitsuse ülesanded: koormiste täitmise eest vastutamine, vaeste hoolekanne, magasivilja varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus
Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade hulgast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. Aadel säilitas endiselt politseivõimu. Mõisakoormistest olid endiselt teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööks, arvestati eraldi rakmepäeva ja jalapäeva, lisaks lisandusid veel naturaalandamid, rahamaksud mõisale. Sajandi keskpaigal mindi üle raharendile. Talurahva õlul olid ka veel riiklikud maksud, pearaha ja nekrutiandmine. Tavaliselt maksis mõisnik pearaha ära ja nõudis selle eest lisa teotööd või muid andameid. Kroonu- ehk riigitalupojad maksid pearaha ise. Nekrutiandmisekohustus oli esialgu ilma reegliteta. 1816. Eestimaal ja 1820. Liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Minema ei pidanud taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaa talupojad võisid end vabaks osta 1819. aastast, Eestimaal 1861. Sajandi teisel pool võeti vastu ka üldine sõjaväekohustus
talupojalt ei tohi tema talu ära võtta ning ta võib talu ola lastele pärandada. Need seadused olid üsna mõjuvad vahendid talupoja elu lihtsustamiseks. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. aastal. Tänu nendele seadustele pärisorjus kaotati ja talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Sellegi poolest olid ikkagi talupoegadel teatud maksud ehk koormised. Näiteks mõisakoormised(teotööd), riiklikud koormised(pearaha ja nekrutiandmine), ja sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus(korjati mehi, et neid sõjaväkke palgata), iga aastased kogukondlikud koormised( teede korrashoid jms tööd vallas). 1866. aastal võeti vastu aga uus omavalitsusreform, mille tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917
Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised - Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmine kehtestati Eestis 1796. a. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat
Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja invetariga, ning jalapäevades. Lisaks oli veel naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. 19saj algas teorendilt üleminek raharendile. Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine, moonastamine, küüditamisega seotud kohustused.
annaabi.ee 
