INGLISILD Diana Leoke-Bosenko 9A Kehra Gümnaasium 2015 Inglisillast ● Inglisild valmis Johan Wilhelm Krause projekteerimisel 1816.aastal. ● Inglisild asub Tartus,Toomemäel. ● Oma praeguse kuju sai sild 1836.aastal.Tartu ülikooli ehituskunsti professori Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel. ● 1913. aastal kinnitati renoveerimise käigus Inglisillale Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon. Silla nimi ● Arvatakse,et Inglisilla nimi on rahvapärane lühendus vanemast nimest Inglise sild mis viitab ka silla stiilile või inglise stiilis pargile. Inglisild Inglisild Inglisild Nii näeb Inglisild praegu välja.21.aprillil 2012 aastal sild süüdati. 2014 aasta sügisel lubas Tartu linnavalitsus peagi alustada silla
Tartu ja Vana-Kreeka Eesti Teaduste Akadeemia 1886. aastal valminud maja. 1938-1940 tegutses seal Eesti Teaduste Akadeemia. Aadress : Lai 34 Korintose stiilis sambad Tähendus Tartule : • Tegutses Eesti Teaduste Akadeemia • teadusliku uurimistöö keskasutus Stalinismiohvrite mälestussammas Asub Tartus Pauluse kalmistul Joonia stiilis sambad Tähendus Tartule : • 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute auks püstitatud Tartu Linnavalitsus Hoone ehitatud 1781 – 1786 Aadress : Raekoja plats 1a Dooria stiilis sambad Tähendus Tartule : • Linnavalitsus rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat Agoraa ehk turg Ehitati aastatel 1936 – 1937 Aadress : Vabaduse pst 1 Tähendus Tartule : Varustab kaubaga (toit, riided) Inglisild Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Asuko...
ning admirali Friedrich Benjamin Lütkega. Aastatel 182024 osales leitnant Wrangell ekspeditsioonil, mille eesmärgiks oli maade avastamine IdaSiberi ranniku lähistel, sealsete alade kaardistamine ning selgusele jõudmine Aasia ja Ameerika maailmajagude ühendatuses. Wrangelli juhtida oli Kolõmale lähetatud uurimisrühm. Enne ekspeditsioonile asumist oli Wrangell täiendanud oma teadmisi Tartu ülikooli teadlaste Otto Moritz Ludwig von Engelhardti, Georg Friedrich Parroti ning Friedrich Georg Wilhelm Struve juures. Ekspeditsiooni tulemusena jõudis Wrangell veendumusele, et KirdeSiberi ranniku lähedal PõhjaJäämeres asub suur maa ning määras ära selle ligikaudsed koordinaadid. Tsuktsimaa põhjarannikul 1867. aastal Thomas Longi poolt avastatud saar nimetatigi hiljem Wrangeli saareks. Peale saare on Wrangelli järgi saanud nime ka Alaska kagurannikul asuv laht, Alaska mäemassiiv ja neem. Wrangell hankis
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer
..) 1989-1992 ülikooli organisatsiooni, akadeemilise sisu ja traditsioonide taastamine 1992 jüripäeval astetati oma kohale Gustav II Adolfi kuju Huvitavad faktid 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Kuulub 5% maailma parima ülikooli sekka 9 teaduskonda ja 5 kolledzit Nobeli preemia aastal 1909 (Wilhelm Ostwald, füüsikalise keemia rajaja) 1913. aastal kinnitati Inglisillale taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedal koos pühendustekstiga Aitäh kuulamast!
1804-1865 Elulugu Baltisakslasest füüsik Sündis Tartus Isa Christian Lenz oli jõukas linnakodanik, rae ülemsekretär. 1820.aastal lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja astus Tartu Ülikooli. Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal. Kaks aastat hiljem sai Emil Lenz akadeemia erakorraliseks ja 1834 korraliseks liikmeks.
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi.
* Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool 4 kolledzit: * Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia * Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz * Tartu Ülikooli Narva Kolledz * Tartu Ülikooli Euroopa Kolledz Inglisild Inglisild Asukoht: Toomemäe Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Stiil: inglise stiil Inglisild Inglisilla eripära: *1913- TÜ esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu) Inglisild Levinud teooria: Inglisild on rahvapärane lühendatud vorm vanemast nimest Inglise sild. Inglisillaks kutsuti alles 20.sajandi algul Tartu Raekoda Raekoja plaan, Brotze Tartu Raekoda Asukoht: Tartu kesklinn, Raekoja plats Aadress: Raekoja plats 1A Valmis: 1789 Renoveeritud: 2001
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848
tundis Gaussi üle suurt uhkust. Tartu Ülikooli kandideerimine Gauss kandideeris aastatel 1803 ja 1809 Tartu Ülikooli astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale. Esimene kord Tartu Ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor Georg Friedrich Parrot (1767–1852) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, kus selgitas, et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt J. W. A. Pfaff, kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlgu tasumata aastal 1809. 1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud Göttingeni, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; Göttingeni jäädes saaks ta pensioni kohe ja
1849, 1856, 1865 talude päriseksostmine. Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu "Vanemuises" Omavalitsuse tugevnemine vallaseadus 1866, vallad vabanesid mõisa eestkoste alt ja hakkasid oma asju iseseisvalt ajama. 1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu 8. Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus. 1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde. Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid;
üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direktoriks Otto Benjamin Gottfried Rosenberger, oli sellel kohal kuni 1838. Aastani. Tallinna Kubermangugümnaasium asutati 13. Jaanuril 1805 senise
F. G. W. Struve monument ei ole klassikaline inimskulptuur, vaid pigem oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos. Skulptuuri vormimängus on skulptor lähtunud silindrilisest päikesekellast (alumine osa) ja liivakellast. Monument tervikuna kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse. -Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Sild on pühendatud Parroti kaasaegsele, keiserliku ülikooli asutamisürikule alla kirjutanud Aleksander I-le, kelle bareljeef kaunistab silla Vallikraavi tänava poolset külge.
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid.
Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg – http://kreutzwald.kirmus.ee 9. Leidke V. Tormise „Kaugelt näen kodu kasvamas” audioesitus. Kes seda esitab ja kuidas leiate? Esitajad on Eesti Raadio koor, sümfooniaorkester ja solist Viktor Gurjev. Otsing: Kaugelt näen kodu kasvamas Täpsusta millist infot otsid: Audio 10. Kas on olemas galerii Tartu Ülikoolist? Kui jah, palju ja mis pildid selles on? Kuidas leidsite? Jah, seal on seitse pilti. M. Klingeri portree, esimese rektori G. Fr. Parroti portree, kaks teost ülikooli peahoonest, duell, õppetöö ülikoolis ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Otsing: Tartu Ülikool Täpsusta millist infot otsid: Galeriid Saaga - http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga 11. Millise andmebaasiga on tegemist, millist infot on võimalik leida? Tegemist on veebikeskkonnaga, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna
valitsus, mille rahvas oli valinud. Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19. saj keskel oli kehtestatud koolisundlus ja teisel poolel pääses võidule ühtne kirjakeel; 19. saj algul oli luteri usu kirik. Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843.a loodi uus eesti keele grammatika;
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
Tartu Ülikool 19. sajandil. 1632. asutatud. Põhjasõja tõttu suletud ja 1802. taasavatud. Neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel
a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane.
isiklikult. Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke, milles palus avaldada arvamusi koolielu ümberkorraldamise suhtes. Pastorite vastustes neile küsimustele võib näha erimeelsusi — oli humanismi- ja valgustusideedest mõjutatud saksa soost kirikhärrasid, kes pooldasid talurahvale koolihariduse andmist, seejuures ka kirjutamise õpetamist, aga ka neid, kelle soovitused piirdusid koduõpetusega ja kes leidsid, et talupoegade lastele piisab ainuüksi lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. Koolide ülalpidamine pandi maata talupoegade õlule, kes olid pärisorjadest muudetud teoorjadeks ja kellel seetõttu polnud ka tegelikku majanduslikku jõudu rahvahariduse edendamiseks. Olukorda leevendas mõningal määral rändõpetajate ametisse panemine, kes
- kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures
loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828-
id)(mõlema kubermangu kohta): talupoegade õigus vallasvarale, koormiste tõstmise keelustamine, (1804 TLS-iga) jäid ikka veel pärisorjadeks, rohkem õigusi lihtsalt, taludel määratud pärandatud kasutusõigus. Valla ja kihelkonna kohtute loomine, talurahvas võis ise seal osa võtta. 1816. ja 1819. Eestis ja Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest. Talupojad said maad rentida. Perekonna nimed. Kultuur: avati Tartus ülikool. Ülikooli esimese rektori G. F Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Isegi astronoom Struve, kes oli laialdaselt tuntud ja K. E von Baer, töötasid ka TÜ-s. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv koolivõrk. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse kooliõpetajate seminar, eesotsas tegutses Janis Cimze. Ärkamisaeg: Alg~1850. Euroopa elas üle rahvusliku vaimustuse ja uus rahvus eestlased.
Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi.
filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartus kujunes kiiresti euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane. Pilet nr3 *Pronksiaeg 1500-500eKr Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal pronksiajal tekivad kindlustatud asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, põllumaa eraomand
F. Bienemann senior - on Tartus väitekirja kaitsnud, pikka aega Tallinna Toomkooli ajalooõpetaja. Balti ajaloo – ja kultuuriajakirja toimetaja. Oli aktiivne tegelane. Ka tema lahkus 1880ndatel Saksamaale ning tagasi ei pöördunud. Leidis töö Freiburgi ülikoolis, hiljem auprofessorina. On ajaloolasena pühendunud varauusaja ja uusaja teemadele. On olulised 2 monograafiat : Asehalduskorra ajalugu Baltikumis 1783- 1796; Tartu ülikooli algusele pühendatud. Parroti ja Aleksander I vaheliste suhtete vaatlemine. Aleksander II andis keisriülikooli staatuse. Aleksite vaated. Richard Hausmann – oli käsitöölise poeg Võrust. Sai hariduse algul Võru kreiskoolis, siis Tln kubermangugümnaasiumis, TÜs alustas keemia õppimisega, kuid varsti vahetas eriala ajaloo vastu. Täiendas end Kielis allikaõpetuse alal sihiga tulla TÜ õppejõuks, oli üldajaloo dotsent. Stefan Bathory tegevust vaatles oma doktoritöös.
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
olukord ei olnud nii hea, kui loodeti. See tõmbas väljarännu tuhinat tublisti tagasi. Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal kaTartu Ülikool. Oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Enamus üliõpilasi oli Balti kubermangust, kuid oli ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Lühikese ajaga valmis ülikooli tarbeks peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, kliinik ja raamatukogu. Tartu Ülikool muutus tuntud õppe- ja teaduskeskuseks. Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber.
aastal avati uuesti Tartu ülikool. Lane- Euroopast kutsutud õppejõud tõid kaasa uusi ideid ja mõneks ajaks muutus Tartu ülikool valgustusideede jätkajaks uuendatud kujul. Baltimaade hariduselu hakkas uue seaduse alusel juhtima ülikooli 7-liikmeline koolikomisjon. Kogu õpperingkonna koolielu korraldamiseks kehtestati 1804.aastal " Määrused Tartu keiserlikule ülikoolile kooliringkonna järelvalve kohta". Koolikomisjon võttis tõsiselt päevakorda maarahvale koolivõrgu moodustamise. Parroti algatusel taotleti kihelkonnakoolide ja külakoolide rajamist aadli kulul ning koolmeistrite seminaride loomist. Töötati välja project, mille alusel peale külakoolide iga 6000 talupoja kohta pidi asutatama kolmeaastane kihelkonnakool teise astme koolina. Selle filantroopilise kava mõtteks oli talurahva kultuuritaseme tõstmine ja ettevalmistamine põllutööks vajaminevate põhiteadmistega. Kogu kava baltisaksa rüütelkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
