Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe.
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada
Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev
Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes Lõigustumine munaraku jagunemine mitoosi teel, kus tütarrakud jäävad kokku. Kobarloode ehk moorula tekib juba munajuhas Põisloode ehk blastula Rakukobas ehk embrüoblast Platsenta Karikloode ehk gastrula Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu.
Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Hiljem moodustub mesoderm Gastrula ei ole veel loode! Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned ja suuepiteel jm. Sisemisest lootelehest moodustuvad seede- ja hingamiselundkonnad Mesodermist lootelehest moodustuvad tugi- ja liikumis, vereringe-, eritus-, sigimiselundkonnad
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu
sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust.
arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14
Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG:
Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78). Eristatakse välimist lootelehte e ektodermi, sisemist lootelehte e entodermi ja keksmist lootelehte e mesodermi (kujuneb gastrulal kõige hiljem). Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm
tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse
Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega. Moondega vastsündinu erineb vanematest oluliselt ja muutub nende sarnaseks alles vaheetappide käigus.
kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru. Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond
geneetilise hälbega lapse sünni vältimine, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine: naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11
Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10
põislootele. · Embrüo- organismi lootelise arengu staadium. · Fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. · Generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. · Idand- vegetatiivse arengu esimene staadium (idanev seeme) · Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine.
6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad
sünni vältimine. · Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude
päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng?
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c
Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus Karikloote etapp on kõige kriitilisem, sest siin võivad tekkida kõige suuremad kõrvalekalded. 6. millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle VÄLIMINE LOOTELEHT närvisüsteem ja meeleelundid, nahk ja selle tekised
ja teised narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine Esimestel elukuudel kujunevad välja kõigi elundkondade alged – oluline on tervislik eluviis! KÜSIMUSED! Mis on sügoot? Viljastunud sugurakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ühinemisel Kuidas lõppeb katteseemnetaimede embrüoaalne areng? Idu moodustumisega seemnes Millised on varajse embrüogeneesi osad? (4) Sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode Millised lootelehed on embrüol ja mis neist moodustub? Välimine, sisemine ja keskmine looteleht – neist moodustuvad kindlad elundid ja elundkonnad Kaua kestab normaalne rasedus, kuna on laps enneaegne? Normaalne rasedus on kuni 40 nädalat, enneaegne laps on sündinud varem kui 36.nädalal Kuna on laps kõige vastuvõtlikum halbadele teguritele, mis soodustavad väärarengu tekkeid. Millised halbu tegureid oskate nimetada?
ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine;
arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid
Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada; funktsionaalne toit; mõõdukas kehaline koormus; vähem stressi Lootearengu etapid- 1) Kobarloode-pärast viljastumist hakkab sügoot(viljastunud munarakk) kiiresti jagunema, selline jagunemine nim lõigustumiseks, nii moodustub tihe kobar 2) Põisloode- kobarloote rakud paigutuvad umber, moodustades põiekese. Loode kinnitub emakaseinale 3) Karikloode- embrüo rakud jagunevad kihtidesse. Loote alges on eristunud lootelehed 4) Loode
Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese
a. Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganismist eraldumisest surmani. (inimene) b. Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) , koorumisega (lindudel) või idu moodustamisega seemnes taimedel). 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – viljastunud munarakk. Põisloode – Enamiku loomade lootelise arengu varajane stadium, mis areneb kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
Kollaskeha Lõhkenud folliiklist areneb kollaskeha, mis hakkab tootma naissuguhormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks. Foliikul Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees Moorula lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Gastrula (karikloode) blastulast arenev loode. Lootelehed on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni
Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Põisloode-enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Embüroblast-blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni -Platsenta-imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb blastotsüstile, areneb embrüoblastist, koosneb kahest rakukihist- lootelehed(välimine ja sisemine)-arenevad elundid ja elundkonnad. Ürgjutt-välimise lootelehe rakkudest embüro välispinnale moodustunud vagu. Muutub servaaladelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Embrüonaalne induktsioon-lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise
Embrüogenees orgamismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja sõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel). Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Karikloode(gastrula) enamiku loomade(inimestel) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode(moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris.
8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c
4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6
suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises
kõld või irdkest: kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest ·kaitse veekaotuse eest ·vähendab raskujõu mõju ·kaitse temperatuurimuutuste eest ·tagab stabiilse sisekeskkonna ·on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta e.emakakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Paltsenta ül: 1ainevahetuslik 2paltsentaarbarjäär 3loote varustamine antikehadega 4toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode e.gastrula Esmalt kujunevad 2 rakukihti: ektoderm ja entoderm. Hiljem mesoderm. Neid rakukihte nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode!
Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.(ENE 1988, Tallinn, ''Valgus'' k 121) Algselt koosneb karikloode ehk gastrula kahest rakukihist, mida nimetatakse lootelehtedeks. Varases karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest
12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid. ONTOGENEES looteline areng lootejärgne areng 1)kobarloode 1) juveniilne periood 2)põisloode 2)sigimisvõimeline periood 3) karikloode 3) vananemisperiood 14 .Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused. 15.Eluslooduse riigid. Bakterid amööb, kingloom Protistid vetikad Loomad kaamel, muul, lõvi Taimed kartul Seened kukeseen, nutthallik
ühendab loodet ja platsentat. Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp. Muutuste eest. Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond. 34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone. 35) Kuidas nim. embrüot, mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena? Karikloode e. gastrula. 36) Millised 3 tähtsat rakukihti e. lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist.
Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Kaksikute meetod päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. Kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Karikloode (gastrula) enamiku loomade (ka Kombinatiivne muutlikkus geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis. Kromosoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide
Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk
Ülesanded: Kaitse põrutuse eest kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid
kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm
annaabi.ee 
