Kuidas tekkis elu Maal? Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.Elu tekke kohta Maal on kolm põhiseisukohta: on toimunud elu algne loomine ( Piibli teooria), elu alged Maale on saabunud teistelt taevakehadelt (UFO'de teooria), elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena (evolutsiooniteooria). Kuna ma UFO'desse ega Jumalasse ei usu, siis mina isiklikult pooldan kõige viimast elu tekkimise teooriat. Evolutsioon jaguneb neljaks erinevaks vormiks: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. Füüsikaline evolutsioon pani aluse universumile, kui elemantaarosakestest tekkisid aatomid ning tekkisid Päike ja Maa. Edasine areng toimus keemilise evolutsiooni käigus, kus aatomitest moodustusid molekulid ning nendest omakorda keerukad orgaanilised ühendid. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- ja soojuskiirgusest ning õhuelektrist. 1953. aastal tõestas Ameeri...
Selliste arengute vältimiseks ei tohiks koolis enam tähistada ka kristlikke pühi. Kriitika: Miks kritiseerida kooli, kui kool järgib riiklikke tähtpäevi? Probleemi peaks lahendama riigi tasandil. Kriitika läheb natuke märgist mööda, kuna argumendis ei kritiseeritagi kooli, vaid põhjendatakse väidet, et kristlikke pühi ei tohiks koolis tähistada. Pole öeldud, kas argumenteerija arvates peaks seda reguleerima kooli tasandil või riigi tasandil. 1,5 p. e. Toomas: Sa usud evolutsiooniteooriat, eks ole? Tiina: Jah, küllap vist usun. Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada? Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub? Toomas: Kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ju arvad, et kogu elu on võitlus, kus tugevamad jäävad ellu, ja nõrgemate aitamine on ainult rumal vastuastumine loodusseadustele. Nii et kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ei saa samal ajal nõuda, et
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist
efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini). Otsustasid evolutsiooniteooriat kõigepealt tutvustada Wallace'i ja Darwini ühistööna aastal 1858. Aasta hiljem avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust. Darwini evolutsiooniteooriat ja loodusliku valiku põhimõtteid on täiendanud palju uued bioloogiaalased teadmised. 2.) Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1.Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2.Ressurssid (toit,elupaigad) on looduses piiratud. 3.Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamutult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 4
on tegelikult teistmoodi kui on usutud, tekkisid usuinimeste ja teadlaste vahel konfliktid. Näiteks: suur skandaal vallandus siis, kui inimese lahkamisel avastati, et mehel on sama palju küljeluid kui naisel. Piiblis oli ju kirjas, et Eeva oli loodud Aadama küljeluust, seega oleks pidanud meestel üks kont vähem olema. Tänapäeval on religioon teaduslike maailmavaadetega leppinud. Kuid on alles ka veel selliseid usulisi liikumisi, kes eitavad nätieks evolutsiooniteooriat Miks on usund säilinud inimeste arenedes? See tundub raske küsimus, kuid tegelikult on vastus imelihtne. Usk on säilinud inimestes, sest see annab lootust. Ja lootusega kaasneb kindlus, usk endasse ja tulevikku, millega on kergem elada. Minu arvates on usk ja religioon inimestele äärmiselt tähtis kuid iga inimene võiks selle toetuda iseseisvalt mitte suruda seda peale teistele. Samuti tuleks hoolimata usust
naftale. · Tammi ei ehitatud kunagi. LEMMIKREBASED · 1950. aastatel õnnestus geneetik Dmitri Beljajevil aretada rebased nii taltsaks, et need sõid käest ja klähvisid rõõmust, kui nende omanik saabus. · Nõukogude karusnahakaubandus eksperimendist kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude Liidus taas evolutsiooniteooriat. IDEAALINIMENE · Nõukogude Liit soovis luua uue inimtüübi: töölise, kes on valmis ühiskonna heaks ohverdama. · Inimene pidi olema alati osa kollektiivist. · Naised töötasid meestega võrdselt vabrikutes ja kolhoosides. · Ematunded tembeltati iseka perekultuuri jäänukiks. · Kui kodanik halvale teele sattus, saadeti ta töölaagrisse ümberõppele. · Ei õnnestunud luua isikupäratuid inimesi. KUNSTLIK NIISUTUS Siberi jõed tuli panna teistpidi voolama
Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted maailmast ära kadunud.20. sajandi liberalismiks võib nimetada sotsiaalliberalismi, mille tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Klassikalise liberalismi ideid oli raske reaalselt ellu viia . Fasism.
püüdlusele arendada oma vaimseid võimeid. Ta kirjutas järgmiselt: „Väites, et inimene kui liik on ühtne, tõrjume me samal ajal järsult tagasi alandava teooria ülematest ja alamatest inimrassidest. Mõned rahvad on küll kultuurile vastuvõtlikumad kui teised – kuid iseenesest pole ükski teisest õilsam või ülevam. Kõik on ühel määral loodud vabadeks (1849, lk 368).“ (Gould, 2001). Monogenism ja polügenism Enne evolutsiooniteooriat esitati rassilise järjestamise õigustamiseks kahesuguseid argumente. „Pehmem“ argument lähtus piiblis esitatud teesist, mille kohaselt inimkond on ühtne ning kõik pärinevad Jumala loodud Aadamast ja Eevast. Selline seisukoht kandis nime monogenism ehk ühtse päritolu teooria. Rassid on mandunud erineval määral, valged kõige vähem ja mustad kõige enam. Rassiliste erinevuste peamise põhjusena toodi kõige sagedamini esile klimaatilisi tingimusi
Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow) Isendite migratsioon ühest populatsioonist teise toob sinna uusi isendeid. Paaritumisel toovad nad populatsiooni genofondi sisse uusi alleele- protsessi nimetataksegi
Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted maailmast ära kadunud. 20. sajandi liberalismiks võib nimetada sotsiaalliberalismi, mille tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Klassikalise liberalismi ideid oli raske reaalselt ellu viia, samuti ei saanud ignoreerida kasvava tööliskonna huve.
suudame. J. B.S Haldane, inglise bioloog (1892-1964) Inimene ei ole tegelikult alati uskunud, et Maal elavad organismid on kujunenud evolutsiooni käigus. Kuni 19. sajandi keskpaigani usuti, et kõik Maal elavad taime ja looma liigid on Jumala poolt loodud. Tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooria väidab, et kõik nüüdisaegsed liigid on välja arenenud kauges minevikus elanud loomadest ja taimedest nende pideva järkjärgulise muutumise tulemusena. Evolutsiooniteooriat on tänapäeval täiendatud ka geneetikast tulenevate teoreetiliste üldistustega. Tegemist on aga siiski evolutsiooni teooriaga, sest päris täpselt ei tea keegi, kas elu ikka tegelikult ka tekkimise ja arenemise teel kujunes. Aristoteles oli üks esimesi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Ka K. Linné rajas oma taimede ja loomade süsteemi ühesuguste tunnuste alusel, kusjuures ta ise arvas, et organismid on Jumala poolt loodud
Tallinna Arte Gümnaasium CHARLES DARWIN JA TEMA EVOLUTSIOONITEOORIA Referaat Autor: Sofia Kruusalu 11B 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. CHARLES DARWIN............................................................................................... 4 1.1. Üldiselt Charles Darwinist............................................................................. 4 1.2. Lapsepõlv..................................................................................................... 5 1.3. Auavaldused......................................................
“Pragmatismi seisukohalt on Jumala hüpotees tõene, kui ta pakub kõige laiemas tähenduses rahuldust (ingl works satisfactorily).” (James, Pragmatism, lk 131.) Jamesi silmis ei ole erilist kaalu teoreetilistel jumalatõestustel. Ta leidis koguni, et need on vigased. Sellegi poolest ei suuda mingi kriitika neid usklike silmis lõplikult kahtluse alla seada. Kes usub Jumalat, sellele on need tõestused veenvad; kes ei usu, seda nad usku igatahes ei pööra. James pooldas Darwini evolutsiooniteooriat ning märkis, et sihipärasuse argument ei ole enam veenev pärast Darwinit, kes avas meie silmad juhuste tähtsuse mõistmiseks, mis summeerudes võivad anda sihipäraseid tulemusi. Teatavad sihipärasused (nt kiskjate kihvad jms) räägivad aga pigem kurjast loojast (saatanast) kui heast. Nii et see jumalatõestus ei kõlba kuhugi. Ka Jumala mõiste defineerimine on tema meelest ülearune. Jumala metafüüsilistel atribuutidel puudub igasugune konkreetne tähendus
Ükski neist liigitustest ei ole ammendav. Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud. Teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng tõi kaasa vastuolud religioossete õpetustega. Tänapäeval on täheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja lõimumine, kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi, kes eitavad näiteks evolutsiooniteooriat. Levinum on siiski seisukoht, et religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud nn kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms. religiooni ja mõtlemist on nähtud
29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele. Eeldab, et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja on maksimaalse kasumi peal väljas. Inimkapital on inimese kogemus, teadmised, haridus, oskused, kogemused jne. Abielu ja perekonna majanduslik teooria, abieluturg. 30. Edward O Wilson sotsiobioloogia. Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele. 31. Erik H Erikson inimene areneb ja sotsialiseerub terve elu. Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32
*probleemi püstitamine (ei oska veel vastata) *muutuja- tegur, mille mõju uuritakse *taustinfo kogumine * hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile *hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused) *tulemuste analüüs *järelduste tegemine Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia- uurib organismi ehitust Etoloogia- uurib loomade käitumist Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat, rakuteooriat, geeniteooriat ORGANISMIDE KOOSTIS Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood) Anorgaanilised ained: Vesi 70-95% enamus organismides Keemilised ühendid rakkudes: Anorgaanilised ained: Vesi 80% Soolad 1,5%
Sobivad uurimisobjektid, sest: 1. selgelt eristuvad tunnused 2. vähe kromosoome 3. arvukas järglaskond 4. kiire areng (arenevad täismoondega, valmikud soodsates tingimustes u 3-4 nädalaga) 5. neid on lihtne ja odav pidada 6. fenotüübiliselt (tunnuste alusel) väga läbi uuritud ja geenid on kaardistatud 7. ei pälvi loomakaitsjate tähelepanu Tema eesmärgiks oli katseliselt kontrollida Darwini evolutsiooniteooriat, kontrollimiseks ristas eri tunnustega äädikakärbseid ja uuris tunnnuste kujunemist järglastel. Mendeli seadused olid selleks ajaks taasavastatud P: Hall pikatiivaline x must lühitiivaline F1: hallid pikatiivalised (tõestas esimese mendeli seaduse kehtivuse) F2: 3 osa halle pikatiivalisi : 1 osa musti lühitiivalisi (puuduvad mustad pikatiivalised ja hallid lühitiivalised). Teiste tunnuskombinatsioonide valimisel mendeli 3. seadus kehtis, nendest
Herbert Spencer (1820-1903): Inglise poliitfiloloog, evolutsionist Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist tema jaoks oli see evolutsionism Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine 1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga: o Leidis, et ühiskond on samuti süsteem oma spetsiifilise struktuuriga ja funktsioonidega ning see esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset o Mida keerulisem on ühiskond, seda rohkem on tal organeid ehk institutsioone, mil igaühel oma funktsioon o Organismi ja ühiskonna arengutendentsid: 1) suuremaks kasvamine, 2) struktuuri
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
jooksul, nende evolutsioonilist päritolu. 1) kas siksak-tants esineb ainult ogalikel või ka tema eellastel, st. kui ürgne see käitumine on? 2) kas siksak-tants on tekkinud evolutsiooni käigus valmiskujul, või esines eellastel mingeid algelisemaid vahevorme? Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Varaste etoloogide ja biheivioristide põhikonflikti juured ja olemus, selle tulemus. Etoloogid uurisid eemalt, psühholoogid laboris. Etoloogid: aktsepteerisid evolutsiooniteooriat, vaatlus looduses, tähtsustasid liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid, mida pidasid kaasasündinuiks, instinktiivseiks, omistasid kasvutingimustele ja õppimisele vähe tähtsust, loomus. Psühholoogid: üldised seaduspärasused, rotid ja tuvid, laboritingimused, õppimisvõime ja käitumise paindlikkus, ignoreerisid käitumise pärilikkust, kasvukeskkond. Tulemus: nature and nuture, koosmeel. Näide käitumise väljakujunemise uurimisest (reesusahvid ja maod). Ahvid kardavad
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et
ja esmaavastuse au langes õigustatult talle. 11. Evolutsiooniteooria 20. sajandil, moodne süntees, neutraalne evolutsioon 20sajandi evolutsiooniteooria läbimurre saabus koos 1937. aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975). Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi. 12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid?
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
