Spikker üldbioloogia tööks (0)

Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot .
Pärilikkus - järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. Pärilikust kannavad kromosoomides olevad geenid . 5.) kõrge organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond . pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja mineraalsoolade konsentratsioon , püsisoojasus imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel , kahepaiksetel, roomajatel . 7.) reageerimine ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule, hulkraksed kasutavad närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.) kohastumine elukeskkonnaga.
Organiseerituse tasemed : Molekul (, organell , rakk, kude, organ, organsüsteem , organism, populatsioon , liik, ökosüsteem, biosfäär . Eluslooduse süstemaatika : domeen , riik, hõimkond, klass, selts, sugukond , perekond, liik. Riigd: bakterid , protistid, seened, taimed, loomad.
Keemilised sidemed: keemiline side on siis kui kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. Kovalentne - ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab ühe elektroni või üks aatom annab elektroni ja teine vaba orbitaali. Mittepolaarne kovalentne- kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel ja mõlemad aatomid seovad võrdse jõuga ühiseid elektronpaare on see side mittepolaarne. Polaarne kovalentne- polaarne sest olekulides on tekkinud poolused. Kui side tekib erineva elktronnegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema negatiiv. Aatom elektronpaare tugevamalt ja tõmbab need aatomi poole. Iooniline side- keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahele. Elektronide loovutamise tagajärjel saab üks aatom positiivse laengu(katioon) ja teine negatiivse( anioon ). Vesinikside- esineb vesinikku sisaldavate olekulide vahel. On nõrk keemiline side, levinud biomolekulides. Vesiniku elektron on tõmatud negatiivsema laenguga elemendi poole . Vesinik omandab positiivse laengu ja teine element väikese negatiivse. Vesiniku aatom seotakse järgmise aatomi negatiivse laenguga- molekulid liituvad üksteisega. Elektronnegatiivsus- suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilstes ühendites elektrone, võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
Põhibioelemendid: esinevad biomolekulides aatomitena ja neist moodustuvad bioelemendid. H-vesinik ( moodustab vesiniksidemeid, mis kindlustavad valkude ja nukleiinhapete kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse ja kooshoidmise) ; C-süsinik (kõik elusorg on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. Annab püsivaid keemilisi sidemeid .); O-hapnik (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab organism energiat); N- lämmastik (nukleiinhapetes, aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab ühendite reaktsioonivõimet); P- fosfor (oluline energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude koostises, fosforit saab loomsetest toitudest.); S- väävel (aminohapete, vitamiinide koostises; vajalik ensüümide toimeks; esineb naha, juuste, küünte valkudes; aitab organismis kahjutuks muuta kahjulikke aineid.) Makrobioelemendid: esinevad organismis ioonidena. Ca2+( kaltsium - luudes, hammastes; ülesandeks luukoe moodustamine); Na+ ( naatrium - asub vereplasmas, lümfides; reguleerib organismi veetaset; osaleb rakusisestes transpordiprotsessides); K+( kaalium -reguleerib veetaset organismis); Mg2+( magneesium - soolade koostises, luukoes , taimedel klorofülli keskne element ; Cl- kloorilt sünteesitakse mao soolhapet, tagab vedelike liikumise verest rakku). Mikrobioelemendid: Fe( raud-vajalik rakkude ehituses ja talituses); Cu( vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist, vajalik luukoe tekkeks); Zn(vajalik normaalseks organismi kasvuks ja paljunemiseks); I(kilpnäärme hormoonide sünteesiks; B (oluline taimede normaalseks arenguks); Ni (vajalik vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon. Nendest pannakse kovalentsete sidemete abil kokku makromolekulid ( suured molekulid: polüsahhariidid, lipiidid , valgud, nukleiinhapped ). Monomeerid-väikesed molekulid mis võivad omaette funktsioneerida, polümeeride ehitusüksusteks; Polümeer- pikad olekulid, koosnevad sarnastest monomeeridest.
Biomolekulid: Sahhariidid : organismi ehitusmaterjaliks ja kütuseks.
Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos -põhiline rakkude toitaine , monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos - mesi, puuviljad , magusam kui sahharoos , täielikul oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid : (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. Laktoos -piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad monosahha, mis omavahel ühendatud keemilise sidemega. Nt tärklis-varuaineks taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, varuaine loomades, lihasrakkudes. Tselluloos- rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, seenerakkude kestad .
Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul lõhustamisel, energiavaru-kõige energiarikkaad toiteained. Lihtlipiidid e neutraalrasvad nt seapekk , taimsed õlid , vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised lipiidid nt kolesteriid, tsükliliste alkoholide baasil moodustunud lipiidid. Rasvad : suured molekulid, hüdrofoobsed , kokku pandud glütseroolist ja rasvhapetest. Küllastumata rasvhapped- esineb üks või mitu kaksiksidet, ülekaalus taimsetes rasvades, toatemp õlina; Küllastunud- kaksiksidemed puuduvad, loomsetes rasvades, toatemp tahked . Trans-rasvhapped- küllastumata rasvhapped, sööine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, esineb natuke lihas ja piimas, tekib taimsete ja loomsete rasvade hüdrogeenimisel. Fosfolipiidid : glütserool ja 2 rasvhapet.
Valgud: ühest v mitmest polüpeptiitahelast koosnevad biomakromolekulid. Suured biomolekulid; koosnevad aminohappejääkidest,mille vahel on peptiitside ; asendamatud toiteained; uuenevad pidevalt; täielikul oksüdeerimisel vabaneb 17 kJ/g energiat. Funkt: ensümaatiline- reguleer reaktsioonide kiirust; ehituslik; varuaine; energeetiline; transpordifunk; kaitsefunk-madalate/kõrgete temp eest, antikehad ; geeniregulatoorne-osaleb transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises. Liitvalgud: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast; Lihtvalgud: koosnev aminohappejääkidest; Valke moodustavaid aminohappeid on 20, 8 neist mida peab saama toiduga; Primaarstruktuur: aminohappeline järjestus; Sekundaarstruktuur- biheeliks , Tertsiaarne struktuur-kokkugägardunud, kvarternaarne struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks on nukleotiidid , mis koosneb süsivesikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste vahel on vesiniksidemed .
DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e nukleotiide vastavus. A-T; G-C. Selline ehitus tagab dubleerimise sest info on kahes ahelas e kahes koopias, tagab dna säilivuse ja taastuvuse. Esimest järku strukt: nukleotiidide vastavus; teist: biheeliks; A – adeniin , G – guaniin, C – tsütosiin, T – tümiin, U – uratsiil ; Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe valgusünteesi. Kromatiin- lahtikeerdunud kromosoom e DNA ahel. Kromosoom-seal asuvad geenid,sisaldab ühte DNA molekuli, on dna 1 lõik. RNA- ribonukleiinhape : Kopeerib DNA informatsiooni ja kannab selle rakus vajalikku kohta. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku inf ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- ribosoomi, valkude süntees ribosooides. Ühe valgu sünteesimine: DNA kohekordistub, DNA lõigult kopeeritakse RNA toimub transkriptsioon mille käigus sünteesitakse uus valk.
Aine- ja energiavahetus: autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat . Heterotroofid - sünteesivad vajalikud ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustamissaadustest. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv assimilatsiooniprotsess. Valgusenergiat kasutades sünteesitakse süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. Eraldub hapnik kõrvalsaadusena. Toimub taime ja vetikarakkudes kloroplastides. Valgusstaadium : protsessid toimuvad ainult valgusenergia mõjul, kloroplastide sisemembraanides. Vaja vett ja valgust. Sisse läheb vesi ja valgus; väljub hapnik. Tekib energia, mis salvestatakse ATP’s ja hiljem kasutatakse sünteesiprotsessides. Pimedusstaadium : siseneb süsihappegaas ning väljuvad aminohapped ning suhkrud, lipiidid. Toimub kloroplastide stroomas, energiaallikaks glükoos. Glükolüüs – tsitraaditsükkel – hingamisahel . Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs.
ATP- adenoniintrifosfaat ; makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid, orgaanilised ained, millesse salvestunud energiat saab kasutada sünteesiprotsessides. Koosneb lämmastikalustest, süsivesikust ka 3st fosfaatrühast. Moodustub fotosünt valgus, hingamisahela , glükolüüsi käigus.on nukleotiid. Fotosünteesi tähtsus: produtsendid on toiduahela I lüli, hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja H2. ; seob atmosfäärist CO2’te; valgusenergia muutmine keemiliseks energiaks.
Rakuhingamine : sisenevad CO2, glükoos ja hapnik; väljuvad: suhkrud, varuained , aminohapped, lipiidid.Rakuhingamise tähtsus: vabaneb energia; orgaanilisest ainest energia kättesaamine.
MITOOS : keharakkude rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA replikatsioon , toimub ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. Profaas : ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid liiguvad poolustele , algab kääviniidistiku kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas : kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaas : kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütoplasma jagunemine. Mitoosi TÄHTSUS: kromosoomide võrdne jaotamine tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine.
MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire -kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvaatortasandile. Anafaas: kromosoomid eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees , tekib 2 tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid. Metafaas II: kromosoomid on ekvaatortasandil. Anafaas II: kromatiidid lahkuvad rakupoolustele. Telofaas II: tekib uus tuumaümbris . On oodustunud 4 haploidset tütarrakku.
Loomarakk : ribosoomid (puuduvad membraanid; sisaldab rRNA ja valgumolekule. Toimub valkude süntees); lüsosoom (ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed , moodustuvad Golgi kompleksist, ainete lagundamine, võõrate ainete lahustamine rakus, rakusisese seedimise toimumiskoht , tagavad metabolismi nälgimisel); Tuum( 2 membraaniga ümbritsetud, mis tagavad ainevahetuse tuuma ja tsütoplasmavõrgustikuga; asuvad kromosoomid, sisaldab ja säilitab pärilikku infot, reguleerib kõiki rakuprotsesse); Tuumake (RNA süntees ja ribosoomide moodustumine); Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik(valkude süntees); siledapinnalinetsütoplasm.(glükogeeni süntees, lipiidide süntees,tsütoplasmavõrgustikus toimub rakusisene ainete liikumine.); Mitokonder (ümbritsetud 2 membraaniga, kindlustab hingamise raku tasandil, ATP süntees); Rakumembraan ( säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb rakku välismõjude eest); Golgi kompleks( valkude lõplik töötlemine); Tsütoplasma( seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks, kindlustab nende koostöö; jääkainete eraldumiskohaks; sisaldab varuaineid; tagab toitainete laialikandmise); Tuumamembraan; Tsentriool ( tagab kromosoomide liikumise raku poolustele).
Taimerakk : Tuum; Tuumake; Ribosoomid; Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; Vakuool ( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust kus varu ja jääkained; vee tagavaru; kindlustab siserõhu); Rakumembraan; Tsütoplasma; Rakukest ( koosneb tselluloosist; kaitseb väliste mõjude eest; annab taimerakkule kuju ja tugevuse.); Plastiidid( sisaldavad värvilisi pigmente; Kloro, Kromo ); Leokoplastid( varuainete talletamine).
Seenerakk : üherakulised, ümarad päristuumsed rakud ; Hulkraksed-hüüfides vaheseinad , rakuembraani katab kitiinist rakukest.
Bakterirakk: DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga, Vibur-aitab liikuda ; Karvakesed e piilid -raku pinnal, valgulised, vajalikud kinnitumiseks; Tuumapiirkond - DNA asukoht; Ribosoomid; Rakukest- ümbritseb membraani; rakumembraan-katab tsütoplasmat; Limakapsel - kaitseb kuivamise eest; Tsütoplasma- sisaldab varuaineid; Plasmiid-DNA rõngasolekul.
Viirused : on rakusisesed parasiidid. Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest. Neil puuduvad organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine ; paljunemisvõime . nende koostises on nukleiinhapped ja valgud; iseloomulik mutatsioonivõime; nad evolutsioneeruvad.