Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d.
Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon Nukleiinhape Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA ja RNA ülesanded: DNA pärilikuse info sälitamine ja õige aegne ülekandmine, koopia valmistamine, mRNA pärilikkuse avaldumine jaotub kolmeks, informatsiooni mrna, transport, ribosoomi mrna
kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. 2. Valgud jagunevad : lihtvalgud liitvalgud 3. Tähtsus : rakkude ja kudede ehitamiseks, eluprotsesside reguleerimine, energia tootmine, organismi kaitse, elutähtsate ainete transport. 4. 5. Funktsioonid : ehituslik funktsioon transportdi funktsioon retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon kaitsefunktsioon ensümaatiline funktsioon Ensüümid : biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud.
neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8.energeetiline kui nälg siis hakkab keha valke kasutama energia saamiseks 9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel, ämblikuniit, looduslik siid, küünte ja juuste valgud tretsiaal struktuur- glookulid,fribiilid ,kollageen
Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju.
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine.
1.Võrdle taimede ja loomade eluavaldusi vähemalt 3 erinevuse ja 3 sarnasuse alusel. Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element ...
(HEELIKSI KOKKUKEERDUMINE KERAJAKS KUJUKS E. GLOOBULIKS); NELJAS JÄRK (KAHE VÕI ENAMA POLÜEPITIIDI ÜHINEMINE). TEIST JÄRKU HOIAVAD KOOS VESINIKSIDEMED. MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED); TRANSPORTFUNKTSIOON (HEMOGLOBIIN KANNAB HAPNIKKU KOPSUDEST KUDEDESSE); RETSEPTORFUNKTSIOON (VÄLISKESKKONNA INFO EDASTAMINE RAKU SISEMUSSE); REGULATOORNE FUNKTSIOON (VERE SUHKRUSISALDUST REGULEERIV INSULIIN); KAITSEFUNKTSIOON (MITTEOMASTE ORGAANILISTE ÜHENDITE VASTU MOODUSTUVAD VERES ANTIKEHAD); LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9 Valk Lipiid ...
Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon. Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse
Organismide koostises olevate elementide rühmitamine: 1)makroelemendid- O,C,H,N,P,S 2)mesoelemendid- K, Cl, Ca, Na, Mg 3)mikroelemendid- Fe, Zn, Cu, I, F jt. Neid jaotatakase sisalduse järgi organismis. Eelistatud on mittemetallid ja väikese tuumalaenguga elemendid organismide koostises. Vee molekuli bioloogiliselt tähtsad omadused: 1)polaarne-vee hea lahustumisvõime 2)vesiniksidemete moodustamine 3)suur soojusmahtuvus 4)hea soojusjuhtivus Vee ülesanded rakus: 1)kui lahusti 2)kui reaktsioonikeskkond 3)kui lähteaine 4)kui reaktsiooni lõpp saadus 5)kui soojusregulaator 6)hüdrolüüs Katioonide ülesanded: K, Na- närviimpulsi moodustamine NH4- eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline ro...
amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid.*ehituslik funktisoon on kõikides valkudes, : on nahatekised:karvadmsuled,küünised,sõrad,kabjad*rakumembraani koostises esinevad transportvalgud,mis juhivad kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s.t et valgud täidavad organ transportfunktisooni*valkude retseptorfunktsioon seisneb rakumem-nis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.*tänu retseprotval liigub amööb toiduosakese suudas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist.*Regulatoorset funkt täidavad mitmed valgulised hormoo.*valkude kaitsefunkt avalduvad eriilmeliselt.kõrgematesse loom ja inimenorganismidesse sattunud võõrvalkude mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustub veres antikehad.*organismi sattuunud
Organismides toimuvaid keemilisi reaktsioone on vaja kas kiirendada või aeglustada, seda teevad valgud, mind nimetatakse ensüümideks. Valkude ensümaatiline funktsioon on see, et süljes olev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik funktsioon on see, et karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad koosnevad ainult valkudest. Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis suudavad oma struktuuri muuta (nt lihasvalgud) ehk valkudel on liikumisfunktsioon. Energeetiline funktsioon algab, siis kui organism on pikka aega nälginud ning
biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. ( nt. keele limaskesta retseptorvalgud aitvad meil toidu maitset tunda) REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin(mood. in. kõhunäärmes) Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste
VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) · ehituslik funktsioon rakuorganellides · kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad passiivne kaitse küüned,juuksed · regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid(insuliin) · liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G) RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G
Ja Reguleerivad organismis enamikke biokeemilisi protsesse.Nt: lagundab inimese süljes esinev ensüüm amplaas tärklist. 2. Ehituslik ülesanne: Valgulise ehitusega on paljud nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7. Valkude liikumisfunktsioon: Nt alkgloomade viburite ja ripsmete liikumine- selle tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks.
Uued mõisted Asendamatu aminohape (neid ei suuda organism ise toota, neid peab saama toiduga) Asendatavad aminohapped (neid suudab organism ise sünteesida) Fibrillaarsed valgud (niitja kujuga valgud) Globulaarsed valgud (keraja kujuga valgud) Lihtvalk (koosneb ainult aminohapetest) Liitvalk (aminohapped + teised org. ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
· Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud. · Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin. · Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele, sidelihased t66tavad meie tahtest s6ltumata, sydamelihaskude t66tab kogu aeg. K6iki neid juhivad kontratsioonvalgud. · Transportfunktsioon. Hemoglobiin on veres transport valk, annab punase v2rvuse. · Retseptorfunktsioon. · Energeetiline funktsioon. Rakkude lagunemisel vabaneb energiat. DNA-desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid. Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist. DNAs esineb 4 l2mmastikalust: adeniin(A), guaniin(G), tsytosiin(C), tymiin(T). Komplementaarsed on A=T , G=-C, G=-C, T=A RNA- ribonukleiinhape.
Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Vitamiinid on biomolekulaarsed madalmolekulaarsed ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). Valkude retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke
muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused ) (Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. .
-antikehade teke haiguste vastu. (antikeha-kaitsevalk, antigeen-tekitab) -spetsiifilised HIV mõju AIDS –omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. põhjustab viirus HIV, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfotspptides( antikehade teke 3.ehituslik funktsioon -suled, kppned, kabjad, juuksed 4. transportfunktsioon -hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil membraanis on transportvalgud, mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja 5. retseptorfunktsioon -keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda -amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas 6. regulatoorsed ülesanded -insuliin (hormoon)reguleerib veresuhkurt 7. liikumisfunktsioon -KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased 8. energeetiline funktsioon -vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides -pole ühtki valku, et saada energiat -valkudest saab energiat alles suure nälgimise tagajärjel
muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused ) (Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. .
.................................................................................8 2.2. Vitamiinid ....................................................................................................................... 8 2.3. Ehituslik funktsioon......................................................................................................... 8 2.4. Transpordifunktsioon ......................................................................................................9 2.5. Retseptorfunktsioon ........................................................................................................ 9 2.6. Regulatoorne funktsioon..................................................................................................9 2.7. Kaitsefunktsioon.............................................................................................................. 9 2.7.1. Antikehad.......................................................................................................
Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on
karantiin o Tertsiaarstruktuur ( gloobulid või fibrillid -1. Vereplasmavalgud, ensümid 2.lihaskoevalgud o Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) hemoglobiin, enamik antikehasid · Denaturatsioon ja renaturatsioon o Denaturastiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturastiooniga taastuvad o Nt munavalge kloppimine · Valkude ülesanded o Ensümaatiline o Regulatoorne o Retseptorfunktsioon o Kaitsefunktsioon o Ehituslik funktsioon o Liikumisfunktsioon o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus o Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid o Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
Rakuorganellides; karvad, kabjad, küünised, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest
keemilisi protsesse.mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vaja vitamiine. Vitamiinid- on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Toidust kuid keha ise vitamiin K. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised(karvad,suled,küüned) seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraanis esinevad transportvalgus mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Transportfunktsioon. Retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon, kaitsefunktsioon.- meie kehasse sattunud viiruste vastu moodustuvad veres antikehad.need on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehad moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.antigeenid- võõrained mis tekitavad antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
(happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) · retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) · liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) · energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse
lagundab suus tärklist. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juures olekuta. Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ise ei muutu ensüüm. Ehituslik Karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transportvalgud Rakkude vaheline ainete transport Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse (hemoglobiin) Retseptorfunktsioon Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. Regulatoorne (lihaste liikumisfunktsioon) Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust (kõhunäärmed) Kaitsefunktsioon Antikehad on valgulised. Energeetiline Valgud annavad energiat. · Nukleiinhapped (DNA desoksiiribonukeiinhape; RNA ribonukeiinhape) Lämmastikalused A adeniin
3) Kaitsefunktsioon antikehad (alati kompleksvalk) koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vast ta on sünteesitud 4) Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, näiteks insuliin 5) Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (kokkutõmbuvad) tsentrioolis ja lihasrakkudes 6) Transportfunktsioon transportvalgud rakumembraanis 7) Retseptorfunktsioon retseptorvalk võtab info vastu rakumembraanis 8) Energeetiline funktsioon (valkude lagunemisel vabaneb energiat 17, 6 kJ/g). Organism kasutab valke energiana viimases hädas. (kõige vähem tähtsam ülesanne) HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · LIPIIDID (2% ja kõige mitmekesisem) orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
3) Steroidid – tsüklilised ühendid, vees ei lahustu Näiteks: kolesterool, sugu- ja neerupealiste hormoonid, vitamiin D Lipiidide ülesanded: Orgaanilised ained Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 4) Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad väliskeskkonna rohken energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude rakku lagundamisel 5) Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid – insuliin 6) Kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest. Seostuvad
a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist. · Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Rasvad, õlid, vahad. Ülesanded: energeetiline funktsioon, kaitsefunktsioon,
Iga ensüüm juhib kindlat reaktsiooni. Nt. inimese süljes olev valk amülaas lagundab ainult tärklist, aga mitte teisi orgaanilisi aineid. Ehituslik funktsioon valgud kuuluvad kõikirakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega nahatekides on: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad jne. Transpordifunktsioon membraanides on valgulised trantsportijad, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin transpordib hapnikku. Retseptorfunktsioon rakumembraanis olevad mõningad valgud edastavad väliskekskkonna infot raku sisemusse.retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin Kaitsefunktsioon inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaanilsite ühendite vastu moodustuvad antikehad. Verehüübimisvalgud.
kui mõju pole olnud liiga suur ja struktuurid pole lõplikult lagunenud). 7. Valkude bioloogiline tähtsus. Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Ensümaatiline funktsioon amülaas lagundab tärklist Ehituslik funktsioon - valkudest on tehtud loomade nahatekitised (nt. nahk, suled, küüned) Transportfunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid Retseptrofunktsioon sünteesimine Regulatoorne funktsioon - retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Kaitsefunktsioonid - Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta.(antikehad) Liikumisfunktsioon Energeetiline funktsioon - funktsioon-valkude lagunemisel eralduvat energiat kasutab organism lihaste tööks, liikumiseks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja vahetusprtotsesside energiaallikana.
Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke)
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin · Liikumisfunktsioon Lihasrakkudes Kontraktsioonilihased · Transportfunktsioon Bioloogia Page 8 · Transportfunktsioon Veres Hemoglobiin Albumiin Rakumembraanides · Retseptorfunktsioon Rakumembreaanis on retseptor, mis valid, mida lasta raku sisse. · Energeetiline Bioloogia Page 9 Nukleiinhapped 21. september 2009. a. 13:59 Bioloogia Page 10 DNA 21. september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis
Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 7 1. Valkude ülesanded organismis Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke)
Denaturatsioon kui valk kaotab 2 või 3-järku struktuuri keemiliste sidemete katkemise tõttu. (temperatuuri, UV kiirguse jm mõjul) Peptiidside ei katke! Seega esimest järku struktuur püsib! Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded: 1. Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine ensüümid. 2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6. Kaitsefunktsioon antikehad. HIV viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab. 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. Energeetiline funktsioon lagundades annavad energiat 17,6 kJ/g. 9
Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Valgu ülesanded - reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. ensüümiline funktsioon ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...
Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded: - Ensüümis kiirendavad reaktsioonide kiirust, kõrge spetsiifilisus, iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm (amülaas, lipaas) - Ehituslik funktsioon karvad, küüned, sõrad, kabjad - Transportfunktsioon molekulid rakku sisse ja sealt välja - Retseptorfunktsioon retseptorvalgud edastavad infot väliskeskkonnast raku sisemusse. - Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. - Kaitsefunktsioon antikehad, mis võitlevad organismidele mitteomaste ühendite vastu. - Energeetiline funktsioon seda alles siis, kui kõik teised varud on ammendunud. 17. Geneetiline kood. Geneetiline kood on kogum 64 nukleotiidest tripletist, mis määravad 20 aminohapet
struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded: - Ensüümis – kiirendavad reaktsioonide kiirust, kõrge spetsiifilisus, iga reaktsiooni jaosk on oma ensüüm (amülaas, lipaas) - Ehituslik funktsioon – karvad, küüned, sõrad, kabjad - Transportfunktsioon – molekulid rakku sisse ja sealt välja - Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad infot väliskeskkonnast raku sisemusse. - Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid - Kaitsefunktsioon – antikehad, mis võitlevad organismidele mitteomaste ühendite vastu - Energeetiline funktsioon – seda alles siis, kui kõik teised varud on ammendunud Valkude puhul uuritakse nende struktuuri, funktsiooni(mis siis juhtub, kui antud valku enam organismis poleks, antud valku kodeerivat geeni poleks); raku- ja koesisest paiknemist; keemilisi
struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude ülesanded: - Ensüümis kiirendavad reaktsioonide kiirust, kõrge spetsiifilisus, iga reaktsiooni jaosk on oma ensüüm (amülaas, lipaas) - Ehituslik funktsioon karvad, küüned, sõrad, kabjad - Transportfunktsioon molekulid rakku sisse ja sealt välja - Retseptorfunktsioon retseptorvalgud edastavad infot väliskeskkonnast raku sisemusse. - Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid - Kaitsefunktsioon antikehad, mis võitlevad organismidele mitteomaste ühendite vastu - Energeetiline funktsioon seda alles siis, kui kõik teised varud on ammendunud Valkude puhul uuritakse nende struktuuri, funktsiooni(mis siis juhtub, kui antud valku enam organismis poleks, antud valku kodeerivat geeni poleks); raku- ja koesisest paiknemist; keemilisi
Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Taimed sünteesivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamiine põhiliselt toiduga. 2) Ehituslik funktsioon ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3) Transportfunktsioon rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin O ja CO2 transportimiseks. 4) Retseptorfunktsioon rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonnainfot raku sisemusse. 5) Regulatoorne funktsioon seda täidavad mitmed valgulised hormoonid. 6) Katisefunktsioonid kõrgematesse loomorganismidesse, sh ka inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete jt organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste. See väljendub selles, et iga