lümfisooned. See kiht annab nahale vetruvusese ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk (kõige alumine) on vahelüli naha ja organite vahel. Alusnahk koosneb sidekoest, rasvarakkudest ja pool keharasvast asub selle all kudedes. Selles nahakihis asub ka rohkelt veresooni ja lümfisooni. Naha Ülesanded Vitamiinide omandamine- Me saame naha kudu omandada D- vitamiini päikesest Tundeelund- Nahas asuvad valu-, temperatuuri- ja puutetundlikud rakud. Erituselund- Naha läbi eritame higi ehk ebavajalikke aineid kehast. Kaitse- Nahk kaitseb meie siseelundeid
sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on hulgalisel tväikseid veresooni ja kapillaare. Nahk kui meeleelund nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu, soe, külm, puudutus. Nahk kui erituselund: Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist 1)marrasnahk (sarvkiht on pealmine) 2)pärisnahk. Nahaalus kude annab kehale kuju ja kaitseb põletuste ja külma eest. Pärisnahk annab elastsuse, seal on rasu, higinäärmed, veresooned, karvad, närvid. Rasu ja higinäärmed rasun. avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasva rikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Sarvkiht koosneb surnud takkudest. Marrasnaha rakud on väimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne
eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse
Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine
Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus
Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade liikumine · puudutus vibratsioon venitus surve venitus Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt
neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid. Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2.Nahk on erituselund nahas asuvad higinäärmed, mille kaudu eritatakse jääkaineid ja üleliigseid aineid (vett). 3. Nahk on temperatuuri reguleeriv elund nahas asuvad veresooned (kapillaarid) ahenevad külmas ja laienevad soojas sellega vähendatakse või suurendatakse soojus ära andmist kehast. Suure kuumuse puhul algab intensiivne higistamine, sest vee aurumisel viiakse kehalt palju soojust ära. 5. Nahk on meeleelund nahas asuvad närvilõpmed, mis registreerivad valu; külma retseptorid,
3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal Välja hakkavad arenema loote käed jalad ja nägu. 8. nädal
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON
jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed. · Süntees D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine. · erituselund erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga" · hingamiselund hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal. · NAHA HAIGUSED Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi. VISTRIKUD
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist
Haigused: · nakkushaigused: püsinakkus, kontaktnakkus · mittenakuslikud: geen- või gromosoomhaigused. Organismi kaitsetõkked: naharakud tihedalt koos, ninas karvad, mao soolhape. Haigus on organismi elutegevuse häire. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Epideemia on nakushaiguse laiaulatuslik puhang. Nahk, tema ehitus ja ülesanded Ülesanded: kaitseb, meeleelund, keha temperatuuri reguleerimine, erituselund, kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul. Veri Koostis: vereplasma, vesi, valgud, mineraalsoolad, toitained. Vererakud: punalibled, valgelibled, vereliistakud. Immuunsus: kaasasündinud, omandatud eluaja jooksul. Inimest tõvestavad viirused ja bakterid Viirused on bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viiruste paljunemine: iseseisev paljunemisvõime puudub, paljunemiseks on vajalik
16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2
kapillaaride vahel. II Etapp Gaaside transport verega III Etapp Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevusele O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE 1. Eritumine Neerud Põhiline erituselund. Ööpäevas umbes 1-1,5L uriini Kopsud Eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol Nahk Higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5L vett, soolasid ja erinevaid jääkprodukte Seedetrakt Sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15L ööpäevas
Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles. 40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke. 40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund Seedeelund Hingamis- Erituselund Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär - - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r
Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles. 40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke. 40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre
lähiminevikus. Isad tahtsid ikka poega, emad aga tütart, kuid tänapäeval ei tehta poja või tütre sünnil niisugust vahet, kui varem. Tänapäeval ei ole poja eelistamine enam nii suur, nagu varem. Kuid siiani peetakse perekonnanime edasikandjaks ikka poega, mitte tütart. Peredesse on oodatus nii poisid kui ka tüdrukud. PLATSENTA JA SELLESÖÖMISEST Platsenta on lootekesta ja emaka limaskesta ühendav loote toitumis-, hingamis-, sisenõristus- ja erituselund. Platsentat on nimetatud ka emakoogiks. Platsenta kujuneb 16. rasedusnädalaks, moodustub loote ja ema kudedest. Platsenta on 2-3 cm paksune ja kaalub 500- 600 grammi. Kombestikku käsitlevas kirjanduses leidub erinevaid tekste, mis räägivad erinevatest platsentaga sooritatavatest toimingutest. On teada, et mitmetele maailma rahvastele on platsenta kasutamine rahvameditsiinis küllaltki teada tuntud tegevus. Seda kasutatakse sünnitaja turgutamiseks ja ka teistel
29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad.
29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad.
16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus. 2. Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisesekretoorne ja erituselund. Platsenta ülesanneteks on loote varustamine hapnikurikka verega, tagada loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon, loote toitainetega varustamine, loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) ja ema immuunsüsteemi eest ning tagada hormoonide ja valkude sekretsioon. Aegajalt võib loote verd siseneda ema vereringesse ning see võib emal esile kutsuda immuunreaktsiooni. Paltsentat suudavad läbida mitmed viirused (nt
embrüogenees- looteline areng platsenta- loote ühendus ema organismiga- läbivad veresooned- hapnik, toitained, jääkprodukte viljastumist- lõigustumine-blastotsüst-(rakukiht-embrüoplast- areneb loode, teine pool rakukihist moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel) Täismoondeline-putukad- munast väljub vastne- ussike- nukkub- valmik- liblikas vaegmoondeline-nukkumisstaadiumi pole(prussakad) juveniil staadium generatiivne staadium vanaanemisperioon
N. neel, magu, sooled, kusejuha jne. 1. Katteelundkond Funktsioonid: Nahk (epiteelkude) katab ja kaitseb organismi mehaaniliste vigastuste, võõraste ainete, bakterite, viiruste ja veekao eest. Nahaalune raskude pehmendab lööke. Meeleelund – välisärrituste (rõhu-, kompe-, valu-, soojus- ja külmaärritus) vastuvõtmine. Erituselund – higi ja rasu. Nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV eest. UV toimel sünteesib nahk D-vitamiini, mis tugevdab luustikku. Talitleb hingamiselundina. Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri
ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel, enamik hilineb või sünnib varem. · NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega Platsenta e. emakook · on loote toitekest emaka limaskesta pinnal, mille kaudu saab loode kõik vajaliku (ja mittevajaliku) ema verest. · Üsasiseselt on platsenta lapse jaoks ainus toitumis, hingamis, endokriinja erituselund. · Tema funktsioon algab 1213.nädalal ja lõplikult formeerub 16 nädalaks. · Platsental on mitu kihti ehk plaati, mille seintes on hatud. · NB ! Platsenta takistab paljude haigustekitajate ja keemiliste ainete sattumist emalt lootele. · Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV · Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud."Tavapäraste" infarktide ja põletike kõrval
ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966 aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti nende aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega. Seega õige oleks kaksiknimi koletsüstokiniin/pankreosümiin. Maks. Maks eritab seedimisse sappi, mille koostisosad osalevad soolestikus rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku
ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966 aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti nende aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega. Seega õige oleks kaksiknimi koletsüstokiniin/pankreosümiin. Maks. Maks eritab seedimisse sappi, mille koostisosad osalevad soolestikus rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku
NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all - sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega Platsenta e. emakook on loote toitekest emaka limaskesta pinnal, mille kaudu saab loode kõik vajaliku (ja mittevajaliku) ema verest. Üsasiseselt on platsenta lapse jaoks ainus toitumis-, hingamis-, endokriin-ja erituselund. Tema funktsioon algab 12-13.nädalal ja lõplikult formeerub 16 nädalaks. Platsental on mitu kihti ehk plaati, mille seintes on hatud. NB ! Platsenta takistab paljude haigustekitajate ja keemiliste ainete sattumist emalt lootele. Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud."Tavapäraste" infarktide ja põletike
Üldine sissejuhatus Eritusorganid koosnevad kahest neerust neerukarikate ja neeruvaagnaga, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Neerude ülesandeks on verest vees lahustuvate ainevahetusjääkide ja võõrainete eraldamine ning vee-, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu hoidmine. Neerupealse hormoonid osalevad vereloomes (erütropoetiin) ja vererõhu reguleerimisel (reniin-angiotensiin). Neerud on kopsude kõrval üks tähtsaim erituselund. Neerud Neerud asuvad sümmeetriliselt lülisamba nimmeosa kõrgusel kõhuõõne taga (retroperitoneaalne asend), pakituna rasvakapslisse. Parem neer asub maksast, vasak aga põrnast allpool. Neerude ülaosas asuvad kaanetaolised neerupealised. Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib neeru sisemusse – neeruvaagnasse, kust lähtub kusejuha (ureeter). Neerukoor sisaldab
annaabi.ee 
