Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos
lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikuse avaldumises. Geneetilise info realiseerimine. Kõigis rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA(mRNA)-toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on membraanidel. 2. Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on
Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada
Replikatsiooni punkte on DNA peal palju kuna ta on pikk. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus. Nii saab iga rakk endale jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota. DNA on isekas ta tahab ainult ennast paljundada. RNA RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: -Informatsiooni RNA (wRNA) Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel. -Transport RNA (tRNA) Toob aminohappeid ribosoomi (aminohape tuleb toidust) -Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused:
*DNA on kromosoomide põhiline koostisosa. *replikatsiooni tulemusena saadakse 2 DNA molekuli. *DNA kuulub kromosoomide koostisesse *nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid *nukleotiidide koostisesse kuuluvad lämmastikalused. 2.Millest tulenevad eri DNA molekulide erinavad omadused? *NUKLEOTIIDIDE JÄRJESTUSEST *KUI PALJU ON NUKLEOTIIDE 3.Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? SEST DNA ON KAHEAHELALINE JA SEOB SEETÕTTU ROHKEM VESINIKSIDEMEID.RNA ON ÜHEAHELALINE: 2.9. *Joonisel on X-ga tähistatud vesinikside *Y-ga suhkrujääk *DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine b)peamine kromosoomise ehituslik koostisosa 2.10. Informatsiooni RNA ( mRNA) *Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. Transpordi RNA(tRNA)
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur
kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust:
elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa
DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus
RNA e. RIBONUKLEIINHAPE Monomeerid=nukleotiidid=RIBONUKLEOTIIDID Rna ülülesanne on läbiviia valgusünteesi · mRNA(info RNA) info valgu ehituse kohta, (millised AH-d, millises järjekorras, kui pikk see on, millised aminohapped on ja kui palju) AH- aminohapped · tRNA- transport RNA, toob kohale valgu tootmiseks vajalikud aminohapped 20 erinevad aminohapet, igal on erinev transport RNA · rRNA- ribosoomiRNA, paneb valgumolekule kokku
DNA RNA
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA)
tRNA geene (497) kui C.elegans(584). Jaotatakse 49 perekonda vastavalt antikoodoni spetsiifikale (kolmanda aluspaari kõdumine!). Geenid kõikides kromosoomides v.a. 22 ja Y. Paiknevad klastritena. Üle poole asub 6. kromosoomi 4Mb sees Teiste RNA-de geenid- Umbes 100 snRNA geeni. Väga T rikkad. Osalevad splaisosoomide moodustamisel. Geenid klastritena. Mõned esinevad multikoopiatena (U6 snRNA jaoks 44 geeni). Umbes 100 snoRNA geeni. Osalevad teiste RNA molekulide modifitseerimisel. Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA (suunavad 2`O-riboosi metülatsiooni ja H/ACA snoRNA (suunavad pseudouridüülimist). Peamiselt ühe koopiana. MicroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe-või soospetsiifiline. Klasterdatud
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt
docstxt/135411275853.txt
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A)
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)kuidas kujunevad isendi tunnused Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine. Veel mõjutavad tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A)
Mõisted: 1. Nukleosiid koosneb lämmastikalusest ja suhkrust 2. Nukleotiid Lämmastikalus( puriin v pürimidiin) + suhkur+fosforhappe jääk ( fosforüül) 3. Oligonukleotiid RNA v DNA jupp, mis koosneb mitmest nukleotiidist( tavaliselt kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6
Nukleiinhapped Vastake küsimustele Internetist leitava materjali põhjal! 1. Mis on nukleiinhapped? Kuidas jaotuvad (lühend koos täieliku nimetusega)? 2. Millest nukleiinhapped koosnevad? 3. Nimetage DNA ja RNA koostises olevad lämmastikalused. Tehke joonised valemitest. 4. Mis on nukleosiidid? Nimetage need ja tehke joonised. 5. Mille poolest erinevad nukleotiidid nukleosiididest? 6. Kuidas toimub organismides nukleiinhapete süntees? Lämmastikaluste komplementaarsus? 7. Kirjeldage nukleiinhapete- DNA ja RNA primaar- ja sekundaarstruktuure. Mille poolest erineb RNA sekundaarstruktuur DNA sekundaarstruktuurist? 8. Mis on DNA- polümeraas, RNA- polümeraas, nukleaasid
adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer. Komplementaarsus printsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning G ja C, RNA ,olekulis A ja U ning C ja G. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Erinevad strukuttrid on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes erineva vastupidavusega. RNA Ribonukleiinhape ehk RNA (varasem eestikeelne lühend RNH) ehk on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ülesandeid.
.tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses. D-õlg on saanud nime temas leiduva modifitseeritu...
Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos + forforhappejääk+lämmastikalus. Lämmastikalused on A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, U-uratsiil. Struktuur: primaarstruktuur üheahelaline lõik sekundaarstruktuur teatud RNA lõikude paardumine Fraktsioonid ehk tüübid: 1
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid
· JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust. Raku hingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g. Veresuhkur=glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud.
· KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj) · Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima, moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt.
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on
ORGAANILISED AINED 1. Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.) 2. Bioaktiivsed ained orgaanilised ühendid, mis reguleerivad elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energia...
Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel.
Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad vesiniksidemed-- A ja T vahel on 2 H-sidet ning G ja C vahel 3 H-sidet. 5. Millised on nukleotiidide muud funktsioonid rakkudes peale nukleiinhapete monomeerideks olemise
strukt on keerdumine(stabiliseerivateks sidemeteks molekulisisesed H-sidemed,leidub juustest,küüntes),Kolmandat järku strukt on gloobul,Neljandat järku strukt tekib polüpeptiidi ühinemisel. Valkude muutumine:denaturatsioon,renaturatsioon,hüdrolüüs. Valkude ÜLESANDED:ensümaatiline ül(valk lagundab tärklist), kaitseül, struktuurne ül(rakumemr ehitus), transport,regulatoorne, liikumine,retseptorne. Nukleiinhapped- n happer jagunevad RNA ja DNA, kõik nuklh koosnevad nukleotiididest.Nukleotiidid moodust pikki ahelaid. Joonis: DNA 4 lämmastikalust: A-adeniin, T-tümiin, C-tsütosiin,G-guaniin Koplementaarsus printsiip:) ÜLESANDED:kromosoomide põhiline koostisosa(DNA ongi kromosoom),päriliku info säilitamineja selle täpne ülekanne tütarrrakkudesse RNA ül on DNA informatsiooni kopeerimine ja realiseerimine. 3 erivormi:mRNA-info RNA,tRNA-transport RNA,rRNA-ribosoomi RNA. Bioaktiivsed ained organismis
Nähtust nimetatakse DENATURATIOONIKS. Denaturatsioonil hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel
2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA
Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises. Põhiosas rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1. mRNA- informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. Sellega on loodud alus pärilikkusinfo ülekandeks
kromosoomide võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm
energeetiline funktsioon. 13. DNA : biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. DNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C). DNA molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat(biheeliks). ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine. 14. RNA: biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma-liitumisel. RNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja uratsiil (U). Liigid: informatsiooni RNA (mRNA)-geneetilise info toomine rakutuumast ribosoomidesse, et saaks toimuda valgu süntees. transport RNA (tRNA)- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse.
DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga) Ensümaatiline ülesanne valgud on biopolümeerid ehk ensüümid, mille abil toimuvad rakkude keemilised reaktsioonid. Iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad omavahel ruumiliselt sobima. Panevad mitteaktiivsed orgaanilised ained reageerima tavalise keskkonnaga. 2. Aminohappe üldvalem : 3. DNA ja RNA võrdlus DNA; päriliku info säilitamine ja edasikandmine, pikem molekul, primaat-ja sekundaarstruktuur, teist järku struktuur. moodustub biheeliks. RNA; Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus, lühem molekul, ainult primaarstruktuur 4. DNA ehitus ja ülesanded kaks struktuuri (primaarstr. Ja sekundaarstr.)Primaarstr. on DNA nukliidide järjekord molekulis, ühendatud fosforhappe jääkide kaudu. Sekundaarstr. On biheeliks-2 spiraali, tekib siis kui kaks pikka
Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; 3) ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti; 4) RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli; 5) RNA- polümeraas jõuab terminaatorini; 6) lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees;
lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni · *annab päriliku informatsiooni edasi · RNA ribonukleiinhape · RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. · Ribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühmast · *riboosist · *lämmastikalusest · lämmastikaluseks võib olla: · *adeniin A · *guaniin G · *tütosiin C · *uratsiil U · RNA nimetus sõltub lämmastikalusest (A, G, C, U) (guaniinfosfaat, adeniinfosfaat jne)
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja
hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin, RNA, lihastöö, luude koostis guaniin tsütosiin, guaniin I kilpnäärme hormoon türoksiin sünteesimine, kasv, areng, Struktuur biheeliks üheahelaline
replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik. Universaalne kõigis organismides samasugune Sünonüümne Koodipäikses korduvad aminohapped Ühetähenduslik üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 9