Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu
fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuri püsimine teatud vahemikudes.) 4. Pärilikkus. Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevatele põlvedele. 5. Reageerimine ärritusele. Organismid ,,vastavad" väliskeskkonna teguritele omapoolsete muutustega: näiteks ,,kananaha" teke külma puhul, hingeldamine hapnikuvaesuses, jäseme eemaletõmbamine torkamisel. 6. Kõrge organiseerituse tase
· Organismid ka väljutavad energiat nt soojusenergiat (kõik organismid, kelle keha temp on väliskeskonna omast kõrgem) ! Metabolism ehk aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Organismidel enam-vähem püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga Püsisoojased organismid Kõigusoojased organismid Imetajad, linnud kalad, kahepaiksed, roomajad ! Sisekeskonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine suguliselt või mittesuguliselt · Üherakulised enamasti pooldumise teel · Mittesuguliselt paljunevad ka paljuf hulkraksed vegetatiivselt või eostega · Suguline paljunemine omane peamiselt hulkraksetele o Moodustuvad isas- ja emassugurakud o Uus organism areneb üldjuhul viljastatud munarakust ! Paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid
tegevusalal on küllaltki suur. Metallitööstusega tegelevaid ettevõtteid võib leida erinevates suurustes, selles on omakorda suur mõju hetkel kiiresti kasvaval majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pikas ja usaldusväärsel koostööl meie parteriga kes omab suurt positsiooni kohalikul metallitööstus turul ja ühtlasi omab võtmetähtsusega koostöö lepinguid suurte rahvusvaheliste kontsernidega. Ettevõtte sisekeskonna moodustavad sisemised faktorid, milleks on töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused jms, mis mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. XXX OÜ koos oma partner XXX´ga pakkuvad väga kaasaegseid ja puhast töökeskkonda. Meie eesmärk on tagada läbi turvalise töökeskkonna kiiret ja kvaliteetset toodangut. Ettevõttes toimuvad iganädalased u.10-15 min. briifingud ,tänu
üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi me palja silmaga ei näe ning neid on ka palju rohkem kui hulkrakseid. Mükoplasma on üks kõige pisemaid organisme. Mükoplasma võib esile kutsuda mõningaid hingamisteede haigusi. Suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energia- ja infovahetus ümbritseva keskonnaga rakumembraani vahendusel. Mida suurem on rakk, seda väiksemaks see membraani pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe jääb. Bakterid on oma väliskujult erinevad. Mikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kurvikujulisi vorme. Mõned neist on kaetud ripsmetega, teised jälle varustatud ühe või mitme viburiga. On ka täiesti siledaid ja limakapsliga varustatud vorme. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Amööb on võimeline oma kuju muutma. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad
põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt 5)põhiemotsioonide mõiste võttis kasutusele.....? Paul Ekman 6)mis on stress? Too välja 5 meetodit, kuidas stressi ennetada 6) stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskonna ulatuslikul muutumisel. stressi saab ennetada järgmiselt: tuleks töödata sobivates kliimatingimustes, tuleks hoiduda liiga raskest kehalisest tööst, tuleks hoiduda liiga raskest vaimsest tööst , tuleks leida inimene kellega saaks jagada oma muresid, tuleks puhata Stress- ärritust esile kutsuv närvipinge, lõhe selle vahel mis reaalselt toimub ja mis minu soovil või arvamusel peaks toimima. Stress inimese isiklik subjektiivne taju sellest mis tema ümber toimub.
iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal · Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi. 4) Rakumembraan:
Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3. Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese 4. Kehavõõraste ühendite lagundamine 5. Atkiivkaitse (õgirakud, antikehad) 6. Kehavõõraste ühendite/organismide isobeerimine 7. Hukkunud rakkude, vigastatud kudede taastamine Surmaetapid: 1. Agoonia 2. Kliiniline surm (5-7 minutit, on võimalik elustada) 3. Bioloogiline surm
seob organism ühtseks tervikuks. · Epiteelkude- tihedalt üksteise kõrval, vähe rakuvaheainet. Ül: katta ja kaitsta teisi organeid Kaitseb: veekaotuse eest, uv kiirguse eest 4. Vere ülesanded(5): · Transportida hapniku kopsudesse ning jääkaineid vajalikesse organitesse. · Hormoonide, antikehade, toitainete transportimine · Imuunsusüsteemi tagamine · Stabiilse sisekeskonna tagamine · Haigustekitajate hävitaja 5. Vere koostis(4): Vereplasma: vesi, süsivesikud, valgud, lipiidid Erütrosüüdid(vererakud)- punased verelibled Leukotsüüdid- valged verelibled vereliistakud 6. Mille poolest on erilised erütrosüüdid? Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda!
energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu. + Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks. 9) Millised on vere, kui ühe sidekoe tüübi põhilised ülesanded? V. Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited: + Valge tromb tekib, kui trombotsüütid aktiveeruvad kokkupuutest vigastatud endoteelist pärinevate aktiveerivate faktoritega ja nad kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale. See vähendab verejooksu haavast. + Verehüüve ehk punane tromb tekib, verehüübimise koagulatsiooni faasis, kui vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin.
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad! Kõik organismid koosnevad rakkudest kõikide organsmide rakkud on sarnased rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuss kooskõlas 1. Mille poolest erinevad pro-ja eukarüoodid? Prokarüoodid- eeltuumsed Puudub tuum ja on väiksemad eukarüoodid-päristuumsed 2. Miks ei saa rakud olla lõputult suured? Kuna rakumembraanis toimub aine- energja ja infovahetus ümbritseva keskonnaga ja välismembraan pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud?
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuh...
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks
vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks
a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,kuuluda mingisse gruppi. c) Staatuse vajadus-vajadus olla lugupeetud,omada grupis teatud staatust,võimu. d) Eneseteostuse vajadus-vajadus oma võimeid reliseerida,"midagi ära teha". Väitis,et kõrgemalseisev vajadus kerkib päevakorda alles siis,kui eelmine(madalam) on normaalsel määral rahuldatud. 4. Organisatsiooni sisekeskonna mõjurid: Sisekeskonna moodustavad inimesed,organ.kultuur ja juhtimine.Sisekeskonda on tavaliselt võimalik kontrollida.Põhilised mõjurid on sümbolid,rituaalid,müüdid,tseremooniad. 5. Funktsionaalse struktuuri tugevused ja nõrkused. Tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest.Eelisteks on : a) Osakonna saab komplekteerida ühe ala spetsialistidest.Juht saab töötajaid kergesti juhendada b) Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga.
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11
· Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · Muutuste juhtimine 3. Millised väliskeskkonna tegurid mõjutavad inimresurssi juhtimist organisatsioonis? · Rahvusvahelised · Majanduslikud · Sotsiaal-kultuurilised · Poliitilised ja õiguslikud · Tehnoloogilised 4. Millised sisekeskonna tegurid mõjutavad inimresurssi juhtimist organisatsioonis? · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 5. Millised on personalijuhtimise eesmärgid? · Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine (personali planeerimine, töö analüüs, personali värbamine, personali valik)
1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hul...
Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud
Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud
Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks
Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8 Membraan Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Üks rakumembraani tähtsamaid funktsioone on isolatsioon raku sisekeskonna eraldamine väliskeskkonnast. Kuigi eri organismid või koed on samas väliskeskonnas, peavad nad täitma eriomaseid funktsioone, mistõttu neid tuleb kaitsta ainete vaba liikumise eest. Seda funktsiooni täidavad fosfolipiidid. Lipiidide kaksikkiht kaitseb rakku vajalike ainete väljavoolamise ja ebavajalike ainete sissevoolamise eest. Rakule on hädavajalik ainevahetus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast
TALLINNA MAJANUSKOOL Valentina Purtova TURUNDUSPLAAN RATSAKLUBILE "HOBUENERGIA" TU07 Juhendaja: M.Täks Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS ............................................................................................. 6 1.1 Ettevõtte profiiil.............................................................................................................. 6 1.2Teenus .............................................................................................................................. 6 1.3Hinnakujundus ...............................................................................................
moodustavad koe Neli koetüüpi: Epiteelkude – Kaitseb ja katab organismi sise- ja välispinda, moodustab näärmeid, tihedalt koos Lihaskude – Kokkutõmbumisvõimeline, liikumiseks Sidekude – Palju rakuvaheainet, moodustab teisi kudesid toetava süsteemi Närvikude – Vahendab infot rakkude vahel Homöostaas Püsiv sisekeskkond, inimese organismis toimuvad pidevad muutused, kuid rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett
Hormoonid, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasarimunand. Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. b) Homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon, positiivne ja negatiivne tagasiside. (energiabilanss, hingamise ja veresuhkrusisalduse regulatsioon, maksa ülesanded, eritamine ja veebilanss, termoregulatsioon, kaitse haiguste eest, füüsiline pingutus, vananemine) Homöostsaas- sisekeskonna stabiilsuse tagamine olenemata väliskeskkonnas toimuvast. Temperatuuri vere ph jm optimalsuse säilitamine. Neuraalne- närvusüsteemi vahendusel toimuvate elundite ja elundkondate talitluse regulatsioon. Humoraalne- organismi elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide vahendusel. Neg ja pos- kui on kõrvalekalle siis organism püüb seda vähendada. Positiivne on oksendamine and shit.
avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul on liikumine kiire ja hüppeline, müeliinkesta puudumise korral on liikumine suhteliselt aeglane, ühtlane. 39
Allsüsteemid on süsteemi osad, mis üksteisest sõltuvad. Muutused ühes organisatsiooni osas mõjutavad teisi organisatsiooni osi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond - välimiste ja sisemiste faktorite kokku sobitamine, mis on võimelised mõjutama kehtestatud sihid ja organisatsiooni käitumist huvitatud poolte jaoks. Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokekkonda. 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised.
ShortStack® FX Developer's Kit - Arengu vahend, mis võimaldab teil kasutada mistahes mikrokontroller koos Echelon Smart Transceiver või Neuron-protsessoriga, mis tegeleb kontrolli võrgustiku ülesanded. Saadaval ka tasuta allalaadida. 4. KÜTTE, VENTILATSIOONI JA KONDITSIONEERI JUHTIMINE Kütte, ventilatsiooni ja kliimasede (HVAC inglise keeles: heating, ventilation and air conditioning) on tehnoloogia mis on sisekeskonna temperatuuri ja olude parandamiseks välja töötatud. HVAC disain on väga täpne inseneeringu tipp, mis põhineb termotünaamikal, vedeliku mehhaanikal, ja soojusjuhtivusel. HVAC kasutaks suurtes hoonetes nagu näiteks koolides, kontorihoonetes ja pilvelõhkujates. 5.1 Küttmine Keskküte süsteem annab soojust kõikidesse hoone siseruumidesse või osale hoonest. Seda saab kmbineerida teiste süsteemidega et tekiks HVAC .
bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi. 5. Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus. Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed)fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi, põrn, lümfisülmed 6. Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem (hüpofüüs, neerupealis, kõhunääre). Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7
Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine, seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk. Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism. Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest. Sisekeskonna stabiilsuse tagab organismi kõigi elundite ja elundkondade kooskõlastatud talitlus. See tagatakse kahel teel: 1. Neuraalsel, st närvisüsteemi vahendusel. 2. Homoraalsel, st. hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. Energiabilanss Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas. Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis
Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. Elundkonna tasand Elundid moodustavad elundkondi. Nt hingamiselundkond,seedimiseelundkond, suguelundkond. Organismi tasand Organism ehk elusolend ehk elusorganism on elav ja terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme ainurakseteks ja hulkrakseteks. Organismi talitlusega tegeleb füsioloogia, mis on seotud anatoomiaga. Sisekeskonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist. Autotroofid- rohelised taimed,kes oskavad fotosüsteesida. Heterotroofid-loomad,kes saavad energiat väliskeskkonnast. Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasaneid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Teadus : ökoloogia. Ökosüsteemi tasand
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid
Ameerika füsioloog Walter B. Cannon (1871- 1945), kes uuris mao-sooletrakti, laiendas Claude Bernardi kontseptsiooni elusorganismide kohta, mis peavad pidevalt kohanema ümbristevas keskkonnas toimuvate dünaamiliste muutustega. 1932. a. esitles ta homöostaasi kontseptsiooni, millega ta kirjeldas dünaamilist seisundit, milles sisekeskkona tasakaalu säilitatakse muutuvates tingimustes. Homöostaas on keskne füsioloogiat siduv lähenemisviis. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemperatuuri. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus
Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse). adrenomedullaarsed rakud toodavad rahulolekul alati pisut adrenaliini ja noradrenaliini. Suurem osa veres ringlevast noradrenaliinist on neuraalset päritoluja tuleb sümpNS lõpmetest. Välis- ja sisekeskonna stressorite mõjul stimuleeritakse tugevastinoradrenaliini ja adrenaliini nii adrenomedullaarset kui ka sümpaatilist sekretsiooni. Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e
protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus
migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus. Esinevad epiteelis, lokaliseerudes epiteelirakkude apikaalsesse osasse. Seovad epiteeli rakke omavahel ja takistavad vedelike ja molekulide liikumist läbi rakkudevahelise ruumi. On homofiilselt seotud naaberraku tiheliiduse valguga. On rakusiseselt seotud aktiini filamentidega. Moodustavad epiteelirakkudevahelise tihendi ja tagavad molekulide gradiendi väliskeskonna/luumeni ja sisekeskonna vahel. Peamised tiheliiduse valgud on klaudiinid ja okludiinid. Eriti olulised on tiheliidused kohtades, kus tuleb välistada ioonide jt madalmolekulaarsete ainete lekkimine rakkude vahelt - neerudes, sapiteedes, sisekõrvas. Mutatsioonid tiheliiduse valke kodeerivates geenides on haruldased ja põhjustavad sageli häireid ioonide (Mg++) tasakaalus, sapi formeerumise häireid ja kurtust. 119.Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kanal- e. aukliidused (channel or gap junctions)
Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse). adrenomedullaarsed rakud toodavad rahulolekul alati pisut adrenaliini ja noradrenaliini. Suurem osa veres ringlevast noradrenaliinist on neuraalset päritoluja tuleb sümpNS lõpmetest. Välis- ja sisekeskonna stressorite mõjul stimuleeritakse tugevastinoradrenaliini ja adrenaliini nii adrenomedullaarset kui ka sümpaatilist sekretsiooni. Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e
maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerumine, üld- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus, järkjärgulisus, koormuse dünaamika lainelisus ja tsüklilisus. Adaptatsioon sporditreeningus on organismi kohanemise protsess väliskeskonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Sporditreeningus käsitletakse eelkõige neid adaptatsiooni ilminguid, mis on seotud organismi kohanemisreaktsioonidega vastuseks välis- või sisekeskonna muutuvatele mõjuritele. Need reaktsioonid võivad väljenduda sügavate muutustena sõudjate organismis. Treeningu planeerimises tuleb eristada nii kiiradaptatsiooni (olemuselt suhteliselt ebastabiilne) kui ka kestusadaptatsiooni (olemuselt suhteliselt stabiilne). Kiiradaptatsioon treeningus seisneb organismi funktsionaalsete süsteemide muutustes vahetult pärast kehalise pingutuse sooritamist. Siin võib tuua näiteks treenimata ja treenitud inimese
annaabi.ee 
