Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia eksam 2011 + vastused (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks vajatakse rakus ATP-d ?
  • Kes mõlemad on lainesjuustega ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1
1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid . Mikroelemendid . Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid.
Vee funktsioonid: rakus – hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides
*Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi
organismide rakkudes hingamise käigus
*hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis.
*kaitsefunktsioon – pisarad eemaldavad võõrkeha
*tagab ainevahetust ehk metabolismi
*tagab raku siserõhu ehk turgori
Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes , nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S
Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn
Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi
Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest
2. Sugurakkude areng.
Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed.
Emassugurakud - munarakud
Isassugurakud – spermid ( spermatosoidid )
Spermatogenees – on spermide areng mehel.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid – igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Ovogenees – munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades.
Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.)
Pilet 2
1. Sahhariidid . Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono -, oligo - ja polüsahhariidid.
  • Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.
  • Monosahhariidid – ehk lihtsuhkrud .Väga aktiivsed ained. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad
  • Oligosahhariidid - koosnevad 2 – 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa . Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist.Organismid kasutavad oligosahhariide energia saamiseks.
  • Polüsahhariidid –Kõik polüsahhariidid on biopolümeerid mille monomeerideks on monosahhariidide molekulid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos , glükogeen.

2. Organismide paljunemine.
Kõik organismid peavad paljunema, sest muidu surevad organismid välja.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
  • Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda , kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu.
  • Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega ( bakterid ), pungumine
  • Eostega –Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed
  • Bakterid, protistid , seened, osa selgrootutest , paljud taimeliigid – paljunevad vegetatiivselt
  • Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine.

Pilet 3
  • 1. Lipiidid . Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid . Fosfolipiidid .
  • Rasvad ehk lipiidid on orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites ( alkohol ja eeter ).
  • Lipiidid on organismide energiaallikaks.Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht , mis kevadeks peaaegu kaob, pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest.
  • Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid . Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes.
  • Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid – rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul , milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.).
  • Steroidid – molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod – kolesterool . Esineb kõikides loomarakkudes.

  • 2.Mendeli I seadus.
  • Ülesanne – siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ?



Pilet 4
  • 1. Valgud . valkude ehitus ja ülesanded. Valgu erinevad struktuurid . Denaturatsioon . Renaturatsioon
  • Valgud on orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
  • Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides.
  • Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks ( primaarstruktuur ). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras.
  • Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali . Keerdude vahel on vesiniksidemed.
  • Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur.
  • Denaturatsioon – protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused).
  • Renaturatsioon – valgu struktuurid taastuvad .
  • Valgu ülesanded -
  • reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.
  • ensüümiline funktsioon
  • ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekisedkarvad , suled, küünised, sõrad)
  • transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse)
  • retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse ; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine
  • regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust)
  • kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad )
  • liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine)
  • energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides .

2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus.

Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat . Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik.
Tähtsus:
  • *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks
  • *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees
  • *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks
  • *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
  • *tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe
  • *tekib orgaaniline ühend

Pilet 5
  • 1.DNA. DNA ehitus ja ülesanded. Komplimentaarsusprintsiip. DNA primaarstruktuur. DNA sekundaarstruktuur. DNA replikatsioon .
  • DNA – biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid.
  • Iga desoksüribonukleodiid koosneb:

*fosfaatrühm
*desoksüriboos
*lämmastikalus
  • lämmastikalused võivad olla:

* adeniin A
* guaniin G
*tsütosiin C
*tümiin T
  • DNA monomeerid erinevad lämmastikaluse poolest. Seetõttu nimetatakse neid nende lämmastikaluse järgi. DNA molekuli omadused sõltuvad nukleodiidide järjestusest ja nende hulgast.
  • DNA primaarstruktuur – nukleodiidid paiknevad kindlas järjekorras. (esimest järku struktuur)
  • DNA sekundaarstruktuur – DNA molekul on keerdunud kruvikujuliselt biheelikuks.
  • Kolmanda järku struktuur – DNA molekul moodustab koos teiste ühenditega molekuli.
  • DNA nukleodiidide liitumisel tekib 1 ahel.
  • DNA molekul koosneb aga kahest omavahel ühinenud ahelast . Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C
  • Komplimantaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.
  • Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist – see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides.
  • Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue.
  • DNA tähtsus organismis:
  • *säilitab pärilikuse informatsiooni
  • *annab päriliku informatsiooni edasi

2.Rakuteooria põhisesiukohad.
  • kõik organismid on rakulise ehitusega – (taimed, loomad - rakulise ehitusega)
  • uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel – (1. rakud tekivad ainult rakkudest; 2.uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; 3.organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel)
  • rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas – ( teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus)

Pilet 6
1.RNA. RNA molekuli ehitus ja ülesanded.
RNA – ribonukleiinhape
RNA – biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast.
Ribonukleodiid koosneb:
*fosfaatrühmast
*riboosist
*lämmastikalusest
lämmastikaluseks võib olla:
*adeniin A
*guaniin G
*tütosiin C
* uratsiil U
RNA nimetus sõltub lämmastikalusest (A, G, C, U) (guaniinfosfaat, adeniinfosfaat jne)
Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. Nukleodiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur).
Ülesanded:
*mRNA – informatsiooni RNA – toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees.
*tRNA – trantsport RNA – toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse.
*rRNA – ribosoomi RNA – kuulub ribosoomide koostisse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia eksam 2011- vastused #1 Bioloogia eksam 2011- vastused #2 Bioloogia eksam 2011- vastused #3 Bioloogia eksam 2011- vastused #4 Bioloogia eksam 2011- vastused #5 Bioloogia eksam 2011- vastused #6 Bioloogia eksam 2011- vastused #7 Bioloogia eksam 2011- vastused #8 Bioloogia eksam 2011- vastused #9 Bioloogia eksam 2011- vastused #10 Bioloogia eksam 2011- vastused #11 Bioloogia eksam 2011- vastused #12 Bioloogia eksam 2011- vastused #13 Bioloogia eksam 2011- vastused #14 Bioloogia eksam 2011- vastused #15 Bioloogia eksam 2011- vastused #16 Bioloogia eksam 2011- vastused #17 Bioloogia eksam 2011- vastused #18 Bioloogia eksam 2011- vastused #19 Bioloogia eksam 2011- vastused #20 Bioloogia eksam 2011- vastused #21 Bioloogia eksam 2011- vastused #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Allar Kadai Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

berta6 profiilipilt
berta6: tundus päris asjalik, igal juhul tänud
19:43 09-04-2013


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
15
pdf
Bioloogia eksamiks
16
doc
Bioloogia eksami materjal
15
docx
Bioloogia eksam
20
docx
Bioloogia koolieksam 2013
24
odt
Bioloogia eksami valmistumine
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun