Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses),
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel.
Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes.
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised
2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid 2) Seente riik eukarüoodid, ainu- ja hulkraksed, heterotroofid, paljunevad eostega ja pungumise teel 3) Taimeriik eukarüoodid, hulkraksed, suguta ja suguliselt, autotroofid 4) Loomariik eukarüoodid, hulkraksed, suguliselt, heterotroofid 5) Protistide riik ainu- ja hulkraksed, suguta ja suguliselt, vetikad, ainuraksed.
Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO N VER G EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted: EELTUUMSED e. Prokarüoodid- Rakud, millel ei ole rakutuuma ning, mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED e. Eukarüoodid- Rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas
1. Kas eeltuumsed organismid on prokarüoodid? 2. Kas päristuumsed organismid on eukarüoodid? 3. Kas prokarüootide hulka kuuluvad bakterid? 4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi,
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.
1)Rakuteooria põhiseisukohad: · .Kõik organismid on rakulise ehitusega · Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid
1.Mis on tsütoloogia? V: Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2.Rakuteooria põhiseisukohad. V: Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5
-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu
Kordamine: rakk 1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad! Kõik organismid koosnevad rakkudest kõikide organsmide rakkud on sarnased rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuss kooskõlas 1. Mille poolest erinevad pro-ja eukarüoodid? Prokarüoodid- eeltuumsed Puudub tuum ja on väiksemad eukarüoodid-päristuumsed 2. Miks ei saa rakud olla lõputult suured? Kuna rakumembraanis toimub aine- energja ja infovahetus ümbritseva keskonnaga ja välismembraan pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest
Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed
Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk) Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad : Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga
4)Jäljed elu algelistest vormidest.(Ilmusid üherakulised organismid) PROTEROSOIKU(agueoon) 1)(660miljonit aastat tgsi) VENDI (aga 2600 milj aastat tgsi puudub) 2) VENDI AJASTU 660 MILJ AASTAT TGSI 2600MILJ AASTAT TGSI Sellest ajast pärinevad Eesti ja kogu Vene Tekkisid maailma suurimad rauamaardlad tasandiku vanimad settekivimite kihid(lii-vakivi, savi) 3)Eesti asukoht: Baltika( edela osa) 4)Tekkisid mitmesugused bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Vendi 2600 milj aastat tgsi Kõigi selgrootute hõimkondade ilmumine ajastu Vetikate ja bakterite levimine, kõva skeletita lõpul. selgrootud.
tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg
Taimed Taksonoomia Eukarüoodid Eukaryota Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud.
molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid · arhed · eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA- põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi.
Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine · Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng · Geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused · Nt: o Eeltuumsed päristuumseteks o Ainuraksed hulkrakseteks
klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Prokarüoodid Bakterid Eukarüoodid Kõik ülejäänud organismid (Inimesed) Ainuraksed Hulkraksed (Rohkem rakke) Kõigusoojased Püsisoojased Uute kudede ja organite teke, mis võimaldab: · Paremini kasutada keskkonda, asutada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents: · Erinevate elupaikade asutamisega kaasnes uute oganismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks
keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega Päristuumne rakk · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid(puudub membraanika piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure) · Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. · Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka · Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt
välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Rakkude väiskuju on erinev (baktereid võib kohata nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi). Paljud üherakulised on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (kudede rakkude väliskuju ja siseehitus on kooskõlas nende talitlusega). Päristuumne rakk ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. EUKARÜOODID taimeriik loomariik seeneriik Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse
Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm See...
Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe
Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed)
Rakuteooria-bioloogia aluspõhimõtr Ainuraksed-elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust Hulkraksed-elusolendid kes koosnevad paljudest rakudest Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks
Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega
sisekeskkonna ruumala vaheline suhe, organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Üherakulised organismid on iseloomuliku kujuga, amööbil puudub kindel kuju. Hulkraksetel sõltub kuju raku ehitus ja kuju sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab nende jäik rakukest (kuju ei muutu väga) 3.3 Päristuumne rakk Kõik organismid jaotatakse kahte rühma- eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid, neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk..
Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas
Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma, taime, senne, protistirakud Kõige väiksem rakk üherakuline organism on mükoplasma(bakter) Kõige suuremad rakud on lindude munarakud(munarebud) Ka vöötlihasrakud on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väiksese läbimööduga, et palju silmaga me seda ei näe
Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi
70. Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas 71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81. Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega 82. Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma. 83. Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid 84. Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu 85
· Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad) 1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1
Varustavad taimi hapnikuga Elavad sümbioosis taimedega Bakterite tähtsus inimese elus: Biotehnoloogia- heitveede puhastamine Toit-kurkide hapendamine, juust, hapukoor Komposti ja silo valmistamisel Seedekulglas aitavad toitu seedida Moodustavad normaalse mikroflora Kasutatakse antibiootikumide tootmisel Seente ja bakterite võrdlus Paljunemine: Seened paljunevad eostega, bakterid pooldudes. Seened on eukarüoodid Seened ja bakterid on heterotroofid Mõlemad elavad taimedega sümbioosis Bakterid ei ole silmaga nähtavad Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loo dus/3seened.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained /?RAKU%D5PETUS https://www.slideshare.net/helina20/seened-41112904 http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusaine d/?RAKU%D5PETUS:BAKTERID:Bakterite_t%E4htsus
tingimustes kahjulikeks (nt mesilaste mürgitamisel jääb astel imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb, rebides osa oma tagakehast. Rünnates mesilast jääb astel alles.) Kohastumused Siseehituses ujupõis kaladel. Välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikiri. Füsioloogias talveuni. Käitumises ränne. Paljunemises - innaaeg Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senistest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Proukarüoodid -> eukarüoodid Ainuraksed -> hulkraksed Inimahv -> inimene Uute kudede ja organite teke Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid -> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed -> korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad -> kohastumine eluks vees, maismaal
29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja
6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk Rakutuum Rakutuum Mitokonder Mitokonder Sarnane Ribosoom Ribosoom Rakukest Puudub Kloroplast Puudub Erinev Suur vakuool Puudub 7. Võrdle prokarüoote ja eukarüoote. Tunnus Prokarüoodid(eeltuumsed) Eukarüoodid(päristuumsed) Näited Bakterid Loomad, taimed,seened, veitkad Rakutuum Puudub Esineb Organellid Vähe organelle Palju organelle Rakkude hulk Ainuraksed ainult Hulkraksed ja ainuraksed Paljunemine Pooldumine Mitoos ja meioos DNA hulk DNA hulk väike DNA hulk suurem
Hiljem hakkasid tekkima polümerisatsiooni teel esimesed orgaanilised polümeerid ning need moodustasid omavahel kogumikke. Reaksioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Elu tekkis vees. Esimesed isepaljunevad molekulid olid RNA-molekulid. Nende võime replitseeruda oligi elu tekkimise aluseks. RNA- molekulidest arenes ajajooksul välja kolm organismi rühma: prokarüoodid, arhed ning eukarüoodid. Esimesed rakud Maal olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik veel puudus. Esimesed ainuraksed tekkisid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi. Ainuraksed hakkasid omavahe ühilduma ning lõpuks tekkisid esimesed multiraksed elusolendid- käsnad. Neist hakkasid arenema erineva funktsioonide ja välimustega olendid. Mõningatel olendid muutusid rohkem liikuvaks ning tekkis ka algne suu. Vees eksisteeris juba mitmeid erinevaid liike
· Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma
· Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma
annaabi.ee 
