Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia eksami valmistumine

Bioloogia eksami valmistumine (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid kudesid rakus moodustavad?
Mis seos on antibiootikumidega?
Mis on antibiootikumid ?
Milleks limakapselkarvakesed vibur ?
Mida nad suudavad?
Millise abiootilise tegurita elada ei saa?
Miks on bakteril spoorid ?
Mis muutub rakus kui tekib spoor ?
Miks nii laialt levinud?
Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul?
Mis on hüdrogeenimine ?
Mis seos on rasvadel vitamiinidega?
Millest koosnevad?
Mida see tähendab?
Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja mitu sugurakkudes Kuidas selliseid kromosoomistikke nimetatakse?
Mis seos on pärilikkusainel valkudega?
Millised organellid on seotud?
Kuidas kus Milleks?
Mis on aheldunud geenid?
Millest selline nimetus?
Kus kohast süsinikku saadakse?
Millistest osadest molekul koosneb?
Mis tähendab et ATP on universaalne energiakandja?
Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabanebkui energia seotakse?
Mis ained lähteaineteks mis saadusteks?
Millistes organellides toimub?
Millist pigmentainet vaja?
Mis toimub Kus toimub?
Mis mõjutab fotosünteesi intensiivsust ja kas seda intensiivsust saab lõpmatuseni tõsta?
Millised nad on Miks neid vaja on?
Mis mingis etapis toimub?
Kui palju tekib ATPd?
Kus mingi etapp toimub?
Millises etapis vajatakse hapnikku?
Mis on anaeroobne hingamine?
Milliste elusorganismide toimel Mis ained glükoosist tekivad?
Mis on käärimise eelised ja puudused rakuhingamise ees?
Paljunemine I Sugurakkude teke eellasrakkudest mitu tekib mehel mitu naisel?
Mis võib esile kutsuda iseenesliku abordi ja millal see enamasti toimub?
Mis on embrüogenees ?
Miks Ehitus Mis ained liiguvad?
Mis saab sellest peale sünnitust ?
Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse?
Millest koosneb rakutsükkel?
Mis neis etappides toimub?
Kus esineb miks?
Mis on saadusteks?
Millest vaktsiine tehakse?
Mis on eesmärgiks?
Mis on reaktsiooninorm õpnr 3 lk 95?
Millal tekib reesuskonflikt ?
Kelle verd tohib kellele üle kanda?
Mis on raaminihe?
Mis on onkogeenid?
Mis antionkogeenid?
Mis on eugeenika Kuidas seda on rakendatud?
Mis on kaksikute meetod?
Mida selle järgi teada saab?
Keskkonna mõju ja kui palju neid mõjutab pärilikkus 25 Suguliiteline pärandumine Osata nedega ülesandeid lahendada a X-liitelised dominantsed tunnused kellel ja millal avalduvad?
Millal avalduvad?
Mis on antropogeenne tegur?
Kuidas inimene seda ära kasutab?
Mis on mimikri osata tuua näiteid?
Millalkus on kohastumused kasulikud kahjulikud?
Mis on bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ?
Mis on geograafiline isolatsioon?
Mis tagab uue liigi püsimajäämise?

Bioloogia eksam
1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid)

Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid
Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid

2. Ainete transport rakus

Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus

Passiivne – ei vaja täiendavat energiat
Aktiivne – vajab lisaenergiat

Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport)

Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse.
Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda

Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport)

Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel

3. Rakud ( bakter , loomarakk , taimerakk , seenerakk ) õpik nr.1 lehekülg 101

Organellid ja nende ülesanded

Universaalsed organellid:
Tuumake – aitab toota ribosoome
Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan
Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke
2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid
Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja saadetakse neid edasi (logistikakeskus)
Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine
Lüsosoom – ainete lagundamine
Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist
Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise
Taimerakk:
Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid
Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist
Plastiidid:
Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid , mündihunnik graan , sisemus strooma )
Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites
Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide
Seenerakud :
Seenerakkude kestades on kitiin
Seente sees võivad olla gaasivakuoolid

Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda

Bakterirakud on väiksemad
Bakterirakus puudub tuum
Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju
Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid
Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju
Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad.
Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam
Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist

c) Milliseid kudesid rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada

Epiteelkude – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb haavade paranemisel – rakud on tihedalt üksteise kõrval
Närvikude – reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks -
Lihaskude – vöötlihaskude-skeletilihastes – silelihaskude- siseelundid – südamelihaskude- südamelihased – reageerib ärritusele, vöötlihaskude- alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire, silelihaskude-ei allu tahtele ning kokkutõmbed on aeglased, südamelihaskude-ei allu tahtele ning kokkutõmbed on rütmilised
Sidekude – rakud paiknevad hajusalt – ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks
Toitefunktsiooniga ( veri , lümf , rasvkude)
Tugifunktsiooniga (kõhr- ja luukude)

d) Vererakud ja nende ülesanded

Valgelibled ehk leukotsüüdid – võitlevad võõrkehadega
Punased verelibled ehk erütrotsüüdid – transpordivad hapnikku
Vereliistakud ehk trombotsüüdid – seotud vere hüübimisega
Lümfotsüüdid – aitavad baktereid hävitada

e) Rakuteooria põhiseisukohad

Kõik organismid koosnevad rakkudest
Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
Rakul on olemas kõik elu tunnused
Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas

4. Seened

Toitumine

Ei suuda ise toota orgaanilist ainet. Saavad toitaineid surnud organsime lagundades või tehes koostööd mõne teise organismiga

Kübarseene ehitus

Koosneb – kübar, jalg, eostorukesed või -lehekesed, krae , tupp

Mükoriisa , samblik – osapooled; kasu kummalegi poolele

Mükoriisa – sümbioos – taime juured ja seeneniidistik – taim saab vett ja seen orgaanilist ainet ( glükoos )
Samblik – sümbioos – mükobiont (seen) ja fotobiont (tsüanobakter või vetikas) - fotobiont saab vett ja seen orgaanilist ainet

Mõisted – hüüf, mütseel , mükoos, mükotoksiin

Hüüf – seeneniit
Mütseel – seeneniidistik
Mükoos – seenhaiguse üldnimetus
Mükotoksiin – seene poolt toodetud keemilised mürkained

Mis seos on antibiootikumidega? Mis on antibiootikumid ?

Antibiootikumid on seente poolt toodetavad ained, millel on baktereid tappev või nende paljunemist takistav toime.

Seente paljunemisviisid (2tk)

Seened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Võivad moodustada spoore ning mõned seened paljunevad pungumise teel.

5. Bakterid

Ehitus (ka organellide ülesanded)

Kromosoom , ribosoomid, membraan, rakukest, limakapsel , viburid , karvakesed , võib olla veel gaasivakuool

Milleks limakapsel/karvakesed/ vibur ?

Limakapsel kaitseb rakku näiteks antibiootikumide eest
Karvakesed on kinnitumiseks
Vibur on liikumiseks

Paljunemine

Pooldudes – esiteks kromosoom kahekordistub, rakukest kasvab ja rakk pooldub

Mügarbakterid (osapooled, kasu, elupaik, kasutamine, mida nad suudavad?)

Mügarbakter on sümbioosis liblikõielise taimega – paiknevad taime juurtes, kus nad omastavad õhus lämmastikku ja varustavad sellega taime.

Tsüanobakterid (toitumine, millise abiootilise tegurita elada ei saa?, seos samblikega)

Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel
Ei suuda elada ilma niiskuseta
Mõned tsüanobakterid moodustavad koos seentega samblikke

Miks on bakteril spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor?

Bakteril on spoorid, et rasketes tingimustes ellu jääda. Spoori tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee hulk ja raku ümber moodustub kest

Levinuimad bakterhaigused – kuidas võid nakatuda - ennetamine

Bakteriaalne kopsupõletik – levib õhu kaudu – on võimalik vältimiseks vaktsineerida -
Tuberkuloos ------------------------------------------ " ------------------------------------------
Salmonella – ebakvaliteetne toit – vältimiseks tarvitada korralikult töödeldud toitu, aegunud toidust hoiduda
Koolera – saastunud joogivesi – vältimiseks haiguse leviku piirkonnas juua vaid läbikeedetud vett
Süüfilis ja gonorröa – sugulisel teel – vältimiseks tuleb kasutada kondoomi

Antibiootikumid

Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakteri eluprotsessi
Laia toimespektriga antibiootikumid hävitavad mitut liiki baktereid
Kitsa toimespektriga antibiootikumid mõjuvad ainult ühele või mõnele bakteriliigile

Miks nii laialt levinud?

Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri elutsükkel on kiire, bakteri toitumistüüpide mitmekesisus on suur, bakterit ümbritseb teda kaitsev rakukest

6. Biomolekulid

Süsivesikud ehk sahhariidid

Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid

Liitsuhkrud koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
Lihtsuhkur – glükoos ja fruktoos
Liitsuhkur – sahharoos , laktoos

Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud : glükogeen , kitiin, tselluloos , glükoos

Glükogeen – loomade ja seente varuaineid
Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades
Tselluloos – taimerakkude kestad
Glükoos – peamine energiaallikas

Rasvad ehk lipiidid

Küllastumata ja küllastunud rasvhapete erinevus ja osata neid ära tunda (kus esinevad ja millises olekus nad on)

Küllastumata rasvhapped – süsinikumolekulide vahel esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid

Küllastunud rasvhapped – süsinikumolekulide vahel on ainult üksiksidemed. Esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked

Mis on hüdrogeenimine ?

Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga

Fosfolipiidide tähtsus organismis ( hüdrofiilne ja hüdrofoobne osa)

Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad. Üks osa on hüdrofiilne ehk vee molekulidega seostuv, teine osa on hüdrofoobne ehk vett tõrjuv

Kolesterooli head ja halvad küljed (õp.nr. 1 lk. 39)

Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse. Kolesterooli on vaja ka mõnede hormoonide ja D-vitamiini sünteesimiseks.
Kui kolesterooli on veres liiga palju, ladestub see veresoonte seintele ning soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket

Mis seos on rasvadel vitamiinidega?

Kolesterooli on vaja D-vitamiini sünteesimiseks. Rasvkude on ka rasvlahustuvate vitamiinide lahusti.

Teada, et mees- ja naissuguhormoonid ( testosteroon ja östrogeen) on lipiidid

Valgud ehk proteiinid

Millest koosnevad? Osata aminohappeid kokku liita ja ka vastupidi -> valgu molekulist peptiidsidet otsida

Valgud koosnevad aminohapetest.

Aminohapete rühmad (kõrvalahel, aminorühm , karboksüülrühm ). Tunda joonisel ära

Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside)

Teada, et on olemas asendamatud aminohapped . Mida see tähendab?

Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust.

Denaturatsioon . Mis on ja osata tuua näidet

Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks .

Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised

Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone

Osata tuua näiteid valkudest organismis

Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda

Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51

Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav

Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega

Mõisted: kromosoom, kromatiin , geen, nukleotiid , adeniin , guaniin , tsütosiin, tümiin , uratsiil , promootor , kodon, antikoodon , alleel

Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega
Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid
Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks
Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest
Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused
RNA-s on tümiini asemel uratsiil
Promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik
Antikoodon – mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi
Alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid

Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja mitu sugurakkudes . Kuidas selliseid kromosoomistikke nimetatakse?

Keharakkudes – 46 – diploidne
Sugurakkudes – 23 - haploidne

Vesiniksideme asukoht DNA ahelas ja selle tähtsus

Vesinikside on kahe ahela vahel – lämmastikaluste vahel
Vesiniksidemed on väga vastupidavad keskkonnamõjudele

Mis seos on pärilikkusainel valkudega? Millised organellid on seotud?

tRNA, rRNA ja mRNA ülesanded

mRNA – informatsiooni-RNA – kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees
tRNA – transport-RNA – toovad mRNAlt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk
rRNA – ribosoomi-RNA – koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA

DNA molekuli ehitus; RNA molekuli ehitus hea võrdlev tabel on 1.õpikus lk 55
DNA
RNA
Lühendi tähendus
Desoksüribonukleiinhape
Ribonukleiinhape
Koostises olev suhkur
Desoksüriboos
Riboos
Lämmastikalused
Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
Peamine struktuur
Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks
Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele
Kus leidub?
Tuumaga rakkudel tuumas, eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel , bakteri DNA asub tsütoplasmas
Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas
Peamine ülesanne
Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele
Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine

Teada, et geenid avalduvad siis, kui nende pealt sünteesitakse RNAd

Komplementaarsusprintsiip ja selle rakendamine ülesannetes

Komplementaarsusprintsiip on lämmastikaluste paardumise seaduspära

A = T (vahel on vesinikside)
G ≡ C (vahel on vesinikside)

Ensüümide helikaas , DNA-polümeraas ja RNA-polümeraasi töötamine (+milliste ahelatega seotud?)

Helikaas on ensüüm, mis lõikab läbi kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti
DNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni, selle abil kinnituvad uues nukleotiidid oma kohale
RNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni

Transkriptsioon, translatsioon , replikatsioon . ( mõiste, kuidas? kus? Milleks?)

Replikatsioon on DNA kahekordistumine – helikaas katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed, DNA-polümeraasi abil algab uue DNA süntees – toimub rakutuumas – eesmärk on päriliku info jõudmine kõigisse rakkudesse
Transkriptsioon protsess, mille käigus DNA-ahela järgi sünteesitakse mRNA-ahel – Rna-polümeraas seondub promootoriga, RNA-polümeraas alustab uue RNA-ahela sünteesi, värskelt sünteesitud RNA vabaneb – toimub rakutuumas – eesmärk on päriliku info avaldumine
Translatsioon on valkude süntees ehk aminohappeahela koostamine – mRNA kinnitub ribosoomile, mRNAs sisalduva info tõlgendamiseks vajatakse tRNA molekule, selle, milline aminohape tRNA külge on kinnitunud määrab antikoodon, aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, tRNA väljub ribosoomist, ribosoom liigub piki mRNA molekuli kuni jõutakse stoppkoodonini – toimub ribosoomides

Mis on aheldunud geenid? (õp.nr.3 lk. 89)

Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise

7. Vesi

Vee erilised omadused

Vee molekul on polaarne – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng
Vee molekulide vahel on vesiniksidemed
Vesiniksidemed seovad veemolekulid nii tihedalt üksteisega kokku, et vee pinnale moodustub elastne kile, mida nimetatakse vee pindpinevuseks
Vesi on ainuke Maal leiduv ühend, mis esineb kolmes olekus: tahkena, vedelikuna ja gaasina

Vee ülesanded rakkudes ja organismis

Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi
Vesi on hea lahusti
Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides
Vesi transpordib aineid
Vesi tagab raku siserõhu

8. Elu tunnused

Kõik organismid koosnevad rakkudest
Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus
Kõik organismid kasvavad ja arenevad
Kõik organismid paljunevad
Kõik organismid reageerivad ärritusele
Kõik organismid on keerulise ehitusega

9. Eluslooduse organiseerituse tasemed

Osata järjestada ja tunda näidete põhjal ära (molekul, organell , rakk, kude, elund e. organ, elundkond, organism e. isend , (liik,) populatsioon , kooslus , ökosüsteem, bioom , biosfäär)

Populatsioon – 1 liik
Kooslus – erinevad liigid ( elusolendid )
Bioom – loodusvööndid

Biosfääri kolm sfääri

Litosfäär – maapind
Hüdrosfäär – vesi
Atmosfäär – õhk

10. Mikro- ja makroelemendid

Millest selline nimetus?

Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju
Mikroelemendid – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem

CHNOPS. miks neid vaja?

C – süsinik on kõikidest elementidest kõige tähtsam tänu oma keemilistele omadustele
H – vesinik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises.
N – lämmastik esineb valkudes ja nukleiinhapetes, sammuti ATPs
O – hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
P – fosfor osaleb sidemete moodustamises ATPs, fosforit leidub ka nukleiinhapetes ja fosfolipiidides
S – väävlit esineb valkudes ja mõnes vitamiinis, ensüümides on väävlil sageli tähtis roll

Ca, Na, K, F, I, Mg, Fe tähtsus

Ca – kaltsium tagab luude ja hammaste tugevuse
Na – naatrium tagab raku normaalse veevahetuse, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja
K – töötab koos naatriumiga, tähtsus sama
F – flour kaitseb hambaemaili
I – jood osaleb kilpnäärme töös
Mg – magneesium osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd
Fe – raud annab verele punase värvuse

11. Toitumistüübid (mis on energiaallikaks? Kus kohast süsinikku saadakse?)

Autotroofia

Autotroofid on organismid, kes toodavad ise keerukaid orgaanilisi ühendeid, kasutades selleks valgusenergiat

Heterotroofia

Heterotroofid on organismid, kes ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid valmistada ei oska, nad peavad kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid

12. ATP e. Adenosiintrifosfaat

Millistest osadest molekul koosneb?

Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul)
ATP – 3 fosfaatrühma
ADP – 2 fosfaatrühma
AMP – 1 fosfaatrühm

Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja?

Kõik elusorganismid kasutavad energia saamiseks ATPd

Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP

Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia

ATP tootmise 3 võimalust inimorganismis (õp.nr. 2 lk. 15)

Fosfageeni süsteem

ADP suudetakse muuta ATPks sama kiiresti, kui lihased ATPd äkilise pingutuse ajal kulutavad. Varusid jätkub vaid 10 sekundiks

Glükogeeni-piimhappe süsteem

Anaeroobselt lagundatakse glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . See süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul

Aeroobne hingamine

Kasutatakse hapnikku ja energia vabaneb aeglaselt ja suuremas koguses

13. Fotosüntees

Mis ained lähteaineteks, mis saadusteks ?

Läheained – vesi ja süsihappegaas
Saadused – hapnik ja glükoos

Millistes organellides toimub? millist pigmentainet vaja?

Toimub kloroplastides ja vaja on pigmenti nimega klorofüll

Valgusstaadium ja pimestaadium e. Calvini tsükkel . Mis toimub? Kus toimub?

Valgusstaadiumis alguses pigmendi molekul ergastub ja sealt eraldub 1 elektron → elektron võetakse tagasi vee molekulilt → H₂O laguneb vesinikioonideks ja hapnikuks → vesinikioonide kontsentratsioon tülakoidi membraani sees ja väljas on erinev → vesinikioonid liiguvad läbi membraani → ATP-süntaas läheb käima ADP+fosfaatrühm → saadakse ATP
Toimub tülakoidi membraanis
Pimestaadiumis liigub klorofüllist eraldunud 1 elektron molekulile nimega NADP⁺ ja see redusteerub ja seob endaga vesinikioone → muutub NADPHks → ATP toimel hakatakse liitma CO₂ molekule + NADPH → saame C₆H₁₂O₆

Mis mõjutab fotosünteesi intensiivsust ja kas seda intensiivsust saab lõpmatuseni tõsta?

Mõjutab valgus ja temperatuur. Ei saa lõpmatuseni tõsta, kuna liiga kõrgel temperatuuril fotosüntees aeglustub ja hävivad selleks vajalikud ensüümid

Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on?

Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad. Nende kaudu aurustub üleliigne vesi

Vesiniku kandja

NADP ( koensüüm )

14. Rakuhingamine

Etapid (glükolüüs, tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel, hingamisahela reaktsioonid) Mis mingis etapis toimub? Kui palju tekib ATPd?

Glükolüüs – laguneb glükoos ja tekivad 2 püruvaati – vabaneb 4 vesinikiooni ning nad seostuvad NAD-iga – glükoosi lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd
Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga
Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja Hapnikku – selle tulemusena tekib ligikaudu 34 ATPd – kõrvalsaadusena tekib ka H₂O – NB! NADH ja FADH oksüdeeritakse ja nendest saab jälle NAD ja FAD ning neid saab rakuhingamise esimeses ja teises etapis uuesti kasutada
Kokku tekib maksimaalselt 38 ATPd

Kus mingi etapp toimub?

Glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas
Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri kristades

Millises etapis vajatakse hapnikku?

Hingamisahela reaktsioonides

PS: Mis on anaeroobne hingamine? (Õp.nr.2 lk.32)

Toimub terve rakuhingamise protsess, aga viimases etapis kasutatakse hapniku asemel mingit muud ainet

Vesiniku kandja

NAD ja FAD

15. Anaeroobne glükolüüs e. energia tootmine ilma hapnikuta

Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine. Milliste elusorganismide toimel. Mis ained glükoosist tekivad?

Etanoolkäärimine – pärmiseen – saadused on etanool ja süsihappegaas
Piimhappekäärimine – nt inimene – saadus on piimhape

Mis on käärimise eelised ja puudused rakuhingamise ees?

ATP tootmine on kiirem, kuid toodetakse 38 asemel vaid 2 ATPd. Organismi suudetakse energiaga varustada vaid lühikeseks hetkeks

Käärimise kasutamine

Etanoolkäärimist kasutatakse taigna kergitamisel, piimahppekäärimist kasutatakse toiduainetööstuses.

17. Paljunemine

Suguline paljunemine

Sugurakkude teke eellasrakkudest (mitu tekib mehel, mitu naisel?)

Munarakkude areng naistel ja seemnerakkude areng meestel. Kus? Millal? Kahjustamine.

Seemnerakkude areng – toimub munandites asuvates seemnetorukestes – murdeeast vanaduseni
Munarakkude areng – munasarjades – looteeast murdeeani, siis algab nende küpsemine

Seemneraku teekond munanditest munajuhasse (osata kirjeldaja ja kus lisanduvad nõred)

Osata joonisele märkida suguelundite osasid (2. õpik lk 50-51)

Menstruatsioon ja ovulatsioon

Menstruatsioon on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine . M. Algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. Kestab 3-7 päeva
Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarjast. Algab 14 päeva peale m.tsükli algus.

Ema vanuse ja rasestumise tõenäosuse ning ema vanuse ning iseenesliku abordi vaheline seos

Viljastumisvõime hakkab vähenema 30. eluaastate lõpust . Pärast 40. eluaastat langeb see suure kiirsuega. Rasedused katkevad ka selles vanuses tihedamini, kuna rohkem esineb vigu kromosoomide jagunemises.

Kunstliku viljastumise 2 võimalust (õp.nr.2 lk.63)

Spermid ja munarakud segatakse söötmega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18 tunni möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama. Seejärel valitakse välja paar korralikult arenenud embrüot ja siirdatakse emakasse
Teisel puhul, kui spermide kvaliteet on liiga halb, siis süstitakse üks väljavalitud seemnerakk otse munaraku tsütoplasmasse. Pärast siirdamist jätkub rasedust toetav ravi.

Mis võib esile kutsuda iseenesliku abordi ja millal see enamasti toimub?

Vead loote geenides, ema hormonaalsed häired,põletikud, nakkushaigused ning kasvajad.

Partenogenees (õp.nr.2.lk. 56)

Partenogenees ehk neitsisigimine on juhus, kus isend areneb viljastumata munarakust. ( komodo varaan)

Kehavälise ja kehasisese viljastumise puudused ja eelised (õp.nr.2.lk. 57)

Kuna kehavälise viljastumise puhul on sugurakkude arv suur, nõuab see palju energiat.
Kehavälise viljastumise puhul on viljastumise tõenäosus väike
Kehasisese viljastumise puhul on haiguste ülekandumise tõenäosus suur, kuna viljastumiseks peab olema kokkupuude, samas kui kehavälise viljastumise pugul ei pea alati olema otsekontakt

Osata järjestada sõnu: kobarloode , põisloode, karikloode , loode

Kobarloode → põisloode → karikloode → loode

Mis on embrüogenees ?

Embrüogenees on loote areng

Platsenta . Miks? Ehitus. Mis ained liiguvad? Mis saab sellest peale sünnitust?

Platsenta ühendab ema ja loote. Platsenta hoolitseb loote ainevahetuse ees( varustab embrüot hapniku ja toitainetega)

Kaksikute teke

Erimunarakukaksikud tekivad, kui kaks spermi viljastavad ühel ajal kaks munarakku
Ühemunarakukaksikud tekivad, kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu alguses kaheks

Suguhaiguste avaldumine (Õp.nr. 2 Lk. 72-73)

Väga sageli vaevused puuduvad või need on väga lühiaegsed ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub peamiselt limaskesta ja/või naha kahjustustena (herpes, seenpõletik, papilloomviirus ) Osad võivad liikuda ülemistesse suguteedesse (klamüdioos, gonorröa) Osade haiguste korral tungivad bakterid või viirused läbi kahjustatud limaskest vereringesse ja liiguvad sealt edasi teistesse kudedesse ja organistesse

Mittesuguline paljunemine

erinevad võimalused ja osata tuua näiteid, kes sellist viisi kasutab

Pooldumine – vanemorganism jaguneb kaheks – bakterid, algloomad
Pungumine – järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ja eraldub küpseks saanuna – pagaripärm, hüdra
Taimede vegetatiivne paljunemine – uus organism tekib teimekudedes olevatest eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest, organisteks võivad olla sibulad , mugulad, risoomid – paljud taimed
Paljunemine spooridega ehk eostega – spoorist kasvab uus organism – seened, sõnajalad

eelised ja puudused sugulise paljunemise ees

Kiire, kõik on omavahel sarnased – kerge hävida

Moone

Selgroogsetel ( konnad , kalad ). Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse?

Konnad – kullesed-
Kalad – vastne - maim

Selgrootutel. Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse?

Muna – vastne – nukk – valmik ( täismoone , liblikas)
Muna – vastne – valmik ( vaegmoone , rohutirts )

16. Raku jagunemine

Millest koosneb rakutsükkel? Mis neis etappides toimub?

Interfaas – raku jagunemine, DNA replikatsioon, ettevalmistused mitoosiks
Raku jagunemine:
Mitoos = karüokinees + tsütokinees
Karüokinees – profaas , metafaas , anafaas , telofaas

Mitoos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid

Meie keharakkude jagunemisel. Saadusteks on 2, 46 kromosoomiga ja sama geneetilise materjaliga rakku
Interfaas – DNA kahekordistub
Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele , tuumakesed lagunevad ja tuumamembraan hakkab lagunema
Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid pooleks
Telofaas – kääviniidid kaovad, rakk nöördub keskelt pooleks, sünteesitakse uus tuumamembraan, moodustub kaks tütarrakku

Meioos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid ja ristsiire

Esineb sugurakkude arengul. Toimub, et kromosoomide arv viljastumisel ei kahekordistuks.Saaduseks on 4, 26 kromosoomiga rakku
I Jagunemine:
Profaas – tuumamembraan hakkab lagunema, tuumakesed kaovad, toimub ka kromosoomide ristsiire st. Nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, et organismid erineksid 11st rohkem
Metafaas – homoloogilised kromosoomid liiguvad koos ekvatoriaaltasandile (tekib kaks kihti), tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid 11st lahku
Telofaas – rakumembraan nöördub sisse, moodustub kaks tütarrakku
II Jagunemine
Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele
Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasemele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
Anafaas – Kromosoomid tõmmatakse pooleks
Telofaas – moodustuvad tuumamembraanid, moodustub neli tütarrakku

18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm

Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit
Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub

19. Viirused

Ehitus

Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris

Kas elus või mitte?’

Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus

Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul)

Lüütiline tsükkel

Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub

Lüsogeenne tsükkel

Viirus paljuneb koos peremehega

Vaktsineerimine

Millest vaktsiine tehakse?

Osa vaktsiine sisaldab antigeene.
Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused

Antikeha -antigeen seostumine

Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil)

Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega
Papilloomviirus – soolatüükad, villid – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki
C-hepatiid – levib verekontaktiga - kroonilisena võib põhjustada maksakahjustusi
Herpesviirus – nakatumine toimub kehakontakti kaudu – villid
Rõuged – esimene viirus, mille puhul hakati kasutama vaktsineerimist
HIV – nakatutakse verega
AIDS – HIV edasiarenenud vorm – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom

20. Bio- ja geenitehnoloogia

Mis on eesmärgiks?

Erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks

Biotehnoloogia eelised ja puudused (väike õpik lk. 158)

Eelised – suur energiasäästlikkus, odav tooraine , jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmetega tootmine
Puudused – toota saab vaid neid ained mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajärjel, kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes,

Mis on GMO?

Geneetiliselt muundatud organism – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene

Sellise toidu plussid ja miinused (e. kasu ja ohud)

Plussid – nii saab saagikust suurendada ja toiteväärtust parandada

geenitehnoloogia rakendamine

Kasutatakse ravimitööstuses ravimite tootmisel

21. Mendeli 3 seadust

Osata 2 esimest seadust sõnadega kirja panna ja graafiliselt tõestada

Ristates kahte puhtasse sorti kuuluvaid isendeid, on esimese järglaspõlvkonna (F2) isendid ühetaolised
Teises järglaspõlvkonnas (F2) tunnused lahknevad

Homosügoot ja heterosügoot

Homosügoot – organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis on samasugused alleelid (AA)
Heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides on erinevad alleelid (Aa)

Dominantne tunnus ja retsessiivne tunnus

Dominantne tunnus on tunnus, mis avaldub olenemata, kas teine allees on a või b
Retsessiivne tunnus on tunnus, mis avaldub vaid siis, kui paariline on alleel a või b

Genotüüp ja fenotüüp (õp.nr. 3 lk. 94). Mis on reaktsiooninorm (õp.nr. 3 lk. 95)?

Genotüüp on elusolendi kogu pärilik info (nt AA, Aa)
Fenotüüp on elusolendi iseloomulike omaduste kogum (näiteks värv)
Reaktsiooninorm on tunnuse varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab

Intermediaarsus ja kodominantsus

Intermediaarsus – kui heterosügoodil avalduv tunnus on kahe homosügoodi vahepealne
Punane roos (PP) x Valge roos (VV)
↓
Roosa roos (PV)
Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused
Sinine roos (SS) x Valge roos (VV)
↓
Triibuline roos (SV)

Veregrupid ja ülesanded nendega (I A I A , I A I B , I B I B , I A i, I B i, ii). Reesus negatiivsus ja reesuspositiivsus.

0 – IºIº
A - I A I A , I A i
B - I B I B , I B i
AB - I A I B

Millal tekib reesuskonflikt ?

Tekib, kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri on reesuspositiivne

Kelle verd tohib kellele üle kanda? Miks?

AB – AB ; A – A,AB ; B – B,AB ; 0-0

22. Mutatsioonid

Insertsioon, duplikatsioon, inversioon , translokatsioon , asendusmutatsioon

Insertisoon – genoomi lisandub üksik nukleotiid või DNA-lõik
Duplikatsioon – DNA-lõigu kahekordistumine
Inversioon – kromosoomilõigu suund pöördub teistpidi
Translokatsioon – lõikude ümbervahetumine
Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C

Mis on raaminihe?

Lugemisraam muutub ja DNA hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid

Mis on onkogeenid ? Mis antionkogeenid?

Onkogeenid on mutantsed geenid, mis põhjustavad kasvaja teket
Antionkogeenid on geenid, mis hoiavad rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda

Osata kasutada sõnu mutant, mutageen , mutatsioon

Mutant -
Mutageen – mutatsioone tekitav keskkonnategur
Mutatsioon – DNAs toimunud muutus

23. Mis on eugeenika . Kuidas seda on rakendatud?

Eugeenika on õpetus, mille eesmärk oli muuta ühiskond paremaks inimeste tõuaretuse kaudu. Eugeenola pidi soodustama „ heade geenidega ” inimeste sigimist ja välistama „halbade geenidega” inimeste paljunemise
See oli Natsi-Saksamaa rassiideoloogia – massiliselt hukati ja steriliseeriti juute , et need ei seguneks aaria rahvaga

24. Mis on kaksikute meetod? Mida selle järgi teada saab?

Meetod, kus uuritakse ühemunarakukaksikuid, kes on kasvanud eri peredes . Sellega soovitakse teada, kui suur on neile keskkonna mõju ja kui palju neid mõjutab pärilikkus.

25. Suguliiteline pärandumine. Osata nedega ülesandeid lahendada

X-liitelised dominantsed tunnused (kellel ja millal avalduvad?)

Avalduvad tütardel. Kui emal esineb üks dominantne alleel, pärivad lapsed selle 50% tõenäosusega. Kui isal esineb vastava tunnuse dominantne alleel, pärivad selle kõik tema tütred

X-liitelised retsessiivsed tunnused (kellel ja millal avalduvad?) NT. värvipimedus ja hemofiilia

Naised, kellel on vastava tunnuse retsessiivne alleel, on kandjad, kellel endal tunnus ei avaldu. Meestel avaldub samal juhul tunnus alati, kuna neil on vaid üks X-kromosoom.
Kandja naine annab vastava tunnuse edasi pooltele oma lastele, ning tütred on kandjad ning pojad pärivad tunnuse. Kui naisel tunnus avaldub, avaldub tunnus ka kõigil lastel. Sel juhul avaldub tunnus kõigil poegadel, aga vaid nendel tütardel, kes saavad isalt sama alleeli.
Mees annab tunnuse edasi kõigile oma tütardele, aga mitte ühelegi oma poegadest

Y-liitelised tunnused (kellel ja millal avalduvad?)

Päranduvad isalt pojale

26. Vähk

Iga neljas inimene haigestub . Kasvajarakud jagunevad kontrollimatult. Kasvaja võib moodustada siirdeid ehk metastaase kudedesse. Vähk võib levida lümfi- ja vahel ka veresoonte kaudu organismi igasse piirkonda.

27. Organismide kooseksisteerimine

Ökoloogilised tegurid

Biootilised ja abiootilised tegurid. Osata nimetada

Biootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest
Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid)

Mis on antropogeenne tegur?

Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju

Ökoloogilise teguri toime graafik (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada

Alumine taluvuslävi , optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü vahepeal on ökoloogiline amprituud

Sümbioos, kommensialism , konkurents , parasitism , kisklus , herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua.

Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist
Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju
Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm – puude omavaheline konkurents valgustingimuste pärast
Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik – inimese verd imev sääsk, kui too põhjustab inimesele näiteks malaaria
Kisklus – röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe – ristämblik toitub toakärbsest
Herbivooria – taimetoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe – näiteks põder sööb puukoort

Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab?

Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks

Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ) konsumendid, destruendid - vaheline seos

Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton
Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne ( haug )
Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod)

Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest)

Kiskja -saakloom mudel. Osata seletada, mida seal kujutatud on ja miks see graafik just selline välja näeb.

Ökoloogiline püramiid . Biomassi vahelised seosed erinevate astmete vahel. Osata arvutada.

Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist

28. Ökoloogilised globaalprobleemid ja võimalikud lahendused

Toidupuudus

Inimeste toitumisharjumuste muutmine, arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat

Mullastiku hävimine

Tuleb vähendada erosiooni, kasutades väiksemaid põlde suurte asemel, mis on eraldatud looduslike kaitseribadega

Loodusvarade kasutamine

Merevee destilleerimine , et seda kasutada joogiveena

Happevihmad

Tuleb vältida atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega

Kasvuhooneefekt

Tuleb vähendada õhu saastamist

29. Evolutsioon

Darwini tähtsus evolutsiooniteoorias

Ta oli esimene loodusteadlane, kes suutis ära tõestada liikide muutumise ja leidis liigitekkele lihtsa ja arusaadava mehhanismi – loodusliku valiku

Looduslik valik, kui evolutsiooni suunav tegur. Loodusliku valiku põhimõte.

Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest

Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik

Stabiliseeriv valik – keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine
Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine

Kohastumine . Mis on mimikri (osata tuua näiteid)?

Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi
Mimikri on sarnasus mõne teise liigiga . Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega

Millal/kus on kohastumused kasulikud, kahjulikud?

Kohastumused on organsimidele kasulikud vaid teatud tingimustel ja teatud aja vältel

Liigiteke

Mis on liik?

Liik on sarnaste omadustega isendite rühm

Mis on bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ? Milles seisneb?

Bioloogiline isolatsioon on mitmed omadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega

Mis on geograafiline isolatsioon?

Geograafiline isolatsioon on ruumiline eraldatus, kus erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu

Teada, et liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik.

Mis tagab uue liigi püsimajäämise?

Arvukuse tõus ja levila laienemine, uutele tingimustele vastavad kohastumused, ristumisbarjääri teke (tagab geenifondi püsimise)

Makroevolutsioon

Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut

Divergents ja konvergents

Divergentsiks ehk evolutsiooniliseks mitmekesistumiseks nimetatakse erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemist uuteks liikideks
Konvergentsiks nimetatakse erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes.

30. Osata panna õigesse järjekorda: australopiteek , osav inimene e. Homo habilis , püstine inimene e. Homo erectus ja pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens .

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ElisabethB Õppematerjali autor

Bioloogia eksamiks valmistumise konspekt. Gümnaasiumi materjalide kkkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013/2014

Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär

Bioloogia

docx

Spikker üldbioloogia tööks

Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

Bioloogia

docx

Bioloogia koolieksam 2013

NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

Algoloogia

pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

Bioloogia

docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või er

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otse

Bioloogia

doc

Bioloogia eksami materjal

BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja

Bioloogia

Rohkem sarnaseid