Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll . Klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad 2 fotosüsteemi.
Rakuhingamise kulg 1. Glükolüüs – Glükoosi jagunemine kolmesüsinikuliseks ühendiks. 2. Tsidraaditsükkel – Kolmesüsinikulise ühendi jagunemine CO2(-ks). 3. Hingamisahel – Kogu saadud energia salvestub ATP(-desse). Raku hingamine – Glükoosi lagundamine hapniku abil. Selle käigus saavad rakud energiat. Toimub kõikides organismides. *Fotosünteesi käigus tekkinud hapnik pärineb vee molekulidest. Fotosüntees Sümbioos – mõlemad saavad kasu Tülakoid – Kambrike, millel on oma membraan. Fotosünteesi valem: 6CO2+H2O+footonid=C6H12O6+6O2 Fotosünteesi kulg 1. Valgusstaadium toimub tülakoidi membraamis vaja on valgust lähteained: klorofüll, vesi saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos
kahekordse membraaniga(sisemine suurem kui välimine); koostis- harjakesed, poolvedel sisu e maatriks, DNA, RNA, oma ribosoomid; paljuneb iseseisvalt rakust sõltumatult; endosümbioosi hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid
kolmesüsinikuline molekul 20. püruvaat 21. fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks (fotosüntees on oluline kõikidele organismidele) TAGAB SÜSINIKU JA HAPNIKU RINGE 22. klorofüll taimerakkudes esinev roheline pigment 23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda
Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustuvad Calvini tsükli. fotolüüs - ehk fotooksüdatsioon; selle käigus moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid, hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. tülakoid - kloroplasti sisemembraani sissesopistus, millel toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid graan - kloroplasti tülakoidid moodustavad kettalaadsete moodustiste kuhjasid e. graanasid strooma - koht, kus toimuvad pimedusstaadiumi reaktsioonid aa 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? Lämmastikalusest adeniinist, riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP
sõltumatud) · Membraansed organellid taimerakus: Golgi kompleks (valkude transport), mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm)
sisemembraan; 4. strooma; 5. tülakoidi siseruum; 6. tülakoidi membraan; 7. tülakoidide virn; 8. tülakoid (lamell); 9.tärklisetera; 10. ribosoom; 11. plasmiidne DNA; 12.lipiiditilgad 2 Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli.
• Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum
ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA,
ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis vastutavad CO2 redutseerimise ja sidumise ees Calvini tsüklis. Autonoomne DNA: plastiididest ainsana on autonoomne DNA omane kloroplastidele, rõngasjas DNA,
a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 112. Kloroplastide suurus. 2 - 10 micrometers in diameter 113. Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Membraanid - Välismembraan, sisemembraan ja tülakoidide (lamellide)membraanid. Kompartmendid - Tülakoidid (väikesed lamedad vesiikulid), graanid (tülakoidide virnad), graanitülakoid (üksikud tülakoid graanis), stroomatülakoid (ühendab graanid üksikute hõredamalt paiknevate tülakoididega), strooma (kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond), luumen (tülakoidide siseruum). 114. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. Lähteained: süsihappegaas ja vesi Produktid: glükoos ja hapnik Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanidel (tülakoidmembraanidel). Saab alguse klorofülli ergastamisest valgusenergia abil
Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid. - Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis. Nt Na/K ATP-aasne pump 3 Na välja, 2 K sisse. - Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut. 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. - Rakumembraan : ~20-200mV - Kloroplasti tülakoid : ~30mV - Mitokonderi sisemembraan : ~160mV 14.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud. Aine transporti vastu tema elektrokeemilist potentsiaali on aktiivne transport ning aine transport tema elektrokeemilise potentsiaali suunas on passiivne transport. Passiivne transport võib toimuda nii poore
· Kokku puutest hapnikuga, kui hapniku pole pole ka mitokondrit. Päritolu: · Tekkisid endosümbioosi teel, mis on kunagised aeroobsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse 2. Kloroplastid Esinevad: · Valgusele eksponeeritud päristuumsetes rakkudes ja protistides. Ehitus: · 2 membraani 2 ruumi · Välismembraan ja hästi liigendunud sisemembraanistik · Sisemembraani struktuuristik kannab nimetust Tülakoid(neid 2 tüüpi): a) riidad ehk graannitülakoidid b) stroomatülakoidid · Tülakoidide membraanis on valgust neelavad pigmendid ja fotosünteesi valgusstaadiumis osalevad valgud. · Strooma on valguline vesilahus, mis sisaldavad erinevaid ensüüme süsihappegaasi sidumiseks, esmast säilitus tärklist, lipiide. Stroomas on autonoomne DNA, omad RNA-d, omad ribosoomid ja enda valgu sünteesi süsteem. Talitlus:
pakendatakse membraanstruktuuridesse. Seal on membraanstruktuuride varu, taimedes toodab lima ja seedeensüüme, loomarakkudes on spermide puhul seal lõhustava toimega ensüümid, mis aitavad läbi munaraku kesta tungida. tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees kloroplast - 2 membraani, sisemembraan hästi liigendatud. Sisemust täidab valguline vesilahus strooma; oma DNA (määrab teatud kloroplasti valke); neil on ka tülakoid, kus paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontransportahel ja ATP süntetaasi kompleks. Fotosüntees (valgusstaadium sisemembraanistikul, kus asub ka klorofüll, pimedusstaadium ensüümide vahendusel stroomas ATP energia abil). 38 lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine,
Võrreldav tunnus Mitokonder Kloroplast leidumine Aeroobsetes päristuumsetes Valgusele eksponeeritud rakkudes. taimerakkudes suurusjärk Valgusmikroskoobis nähtav sama sisemembraanistik Vähem liigendunud Rohkem liigendunud, ehitusüksuseks krista rhitusüksuseks tülakoid põhipigmendid tsütokroomid Klorofüllid, karotenoid gaasiahetus O2CO2 CO2O2 Suhe orgaanikasse Orgaanika laguneb Orgaanika hulk suureneb põhiülesanne Hingamine raku tasandil fotosüntees Arv rakus 100-1000 100
annaabi.ee 
