7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p Rakustruktuur Loomarakk Seenerakk Taimerakk Tsütoplasma X X X Mitokondrid X X X
SISSEJUHATUS Õpetaja Leili Järv andis meile huvitava ülesande uurida pärmiseente kasvamist. Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud
Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune)
Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla: · Saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened, hüüfides on vaheseinad) Seened jagunevad: · Kottseened (pärmiseen, mürkel) · Ikkeseened (täpphallikud) · Kandseened (pilvikud, majavamm) Seenerakk on ümbritsetud membraaniga. Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku, annab talle kindla kuju
lagundada. Erinevus tärklise ja tselluloosi vahel peegeldub vaid ühes keemilises sidemes, mis glükoosimolekule kokku seob. Selle sideme tõttu on kogu tselluloosi struktuur teistsugune. Glükoosimolekulid moodustavad kristallilise struktuuri, mida on ensüümidel raske lagundada. (Karelson & Tõldsepp , 2007) Hemitselluloosi puhul on tegu peaaegu sama probleemiga, sest see seob omavahel tselluloosikiude, mistõttu ei taha pärmiseen hemitselluloosi hästi alkoholiks kääritada. Ligniinist ei ole aga üldse veel võimalik suhkruid praeguse tehnoloogiaga kätte saada. Nende raskuste juures teise põlvkonna biokütus praegu seisabki. Tegelikult aga ei ole praegu teadlastel põhiprobleemiks see ,et ainete lagundamisega ei saada hakkama, vaid see, et protsess on liiga kallis. Eeltoodud ainete lagundamine läbi hüdrolüüsi ensüümide abil on küll
C H O → 6CO ↑ + 6H O 38ADP+P → kuni 38ATP Glükoosi lagundamine Aeroobne (rakuhingamine)– ilma hapnikuta Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvastastes oludes, mille käigus pürovaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine → toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes
• lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid.
· Toituvad Suhkrust Vees lahustunud mineraalsooladest · Paljunevad Pungudes Eoste abil · Tekitaad käärimist Pärmiseenta elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol Kasutatakse õlle ja veini tegemisel Pagaritoodetes Paljunevad Toituvad suhkrust Tekib CO2 ja alkohol Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid
• Hingamisahela reaktsioonides c) PS: Mis on anaeroobne hingamine? (Õp.nr.2 lk.32) • Toimub terve rakuhingamise protsess, aga viimases etapis kasutatakse hapniku asemel mingit muud ainet d) Vesiniku kandja • NAD ja FAD 15. Anaeroobne glükolüüs e. energia tootmine ilma hapnikuta a) Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine. Milliste elusorganismide toimel. Mis ained glükoosist tekivad? • Etanoolkäärimine – pärmiseen – saadused on etanool ja süsihappegaas • Piimhappekäärimine – nt inimene – saadus on piimhape b) Mis on käärimise eelised ja puudused rakuhingamise ees? • ATP tootmine on kiirem, kuid toodetakse 38 asemel vaid 2 ATPd. Organismi suudetakse energiaga varustada vaid lühikeseks hetkeks c) Käärimise kasutamine • Etanoolkäärimist kasutatakse taigna kergitamisel, piimahppekäärimist kasutatakse toiduainetööstuses. 17. Paljunemine
Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke. Toksoide kasutatakse difteeria, teetanuse, koolera vastastes vaktsiinides. Subühikulised vaktsiinid (subtsellulaarsed, toksoidid) on loodud, et vähendada vaktsiini toksilisust. Pinnaantigeenid on kasutusel B-hepatiidi vaktsiinis. Superantigeenid. Antigeenid (valgud, mida toodavad mitmed patogeenid: bakterid, mükoplasmad, viirused), mis suudavad aktiveerida suure hulga Th-rakke. Tähtsamad superantigeenid on
annaabi.ee 
