Bioloogia kontrolltöö 21.02.2017 1.Milliseid energialiike on elusorganismid võimelised omastama? Elusorganismid on võimelised omastama kahte liiki energiat: valgusenergiat ja keemilist energiat. Eluta keskkonnast on võimalik omastada Päikeselt tulevat valgusenergiat või anorgaanilistest ühenditest saadavat keemilist energiat- 2.Autotroofia ja heterotroofia – olemus, eelised ja puudused, näited. Autotroofia tähendab seda, et organismid valmistavad endale toidu ise. Heterotroofia tähendab seda, et organismid saavad eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3.Milleks on vaja makroergilisi aineid? Osalevad keemiliste energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia
Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest materjalist vôi saavad assimilaate teistel taimedelt (pisikäpp, kõdu-koralljuur, seenlill jne.). Heterotroofia erivormiks on ka putuktoidulisus. Putuktoidulistel taimedel esinevad püünislehed. Maailmas tuntakse ca 600 liiki, nad levivad soodes ja muudel väheviljakatel kasvukohtadel, eriti troopikas ja lähistroopikas. Eestis esineb putuktoidulisust vesihernestel, huulheintel ja võipätakatel. *********************************************************************
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta
autotroofsed bakterid). Suur olla on turvalisem. 2. Hulkraksus võimaldab rakkude ülesannete eristumist spetsialiseerumist see omakorda tõsta orgamismi elamise kasutegurit (loomad, taimed, veidi ka seened ja sinivetikad). Elu toimimise, püsimise ja muutmise seadused Elu energeetika 1. Vajalik korra loomiseks: vigade parandamine, korra laiendamine (=julgeolekuvaru) 2. Kaks allikat: a. keemiline energia: i. heterotroofia (orgaaniline): aeroobne ja anaaeroobne ii. kemosüntees (anorgaaniline) b. kiirgusenergia: fotosüntees. Sel erinevad molekulid, mida kiirgusenergiaga lagundatakse: H2O, H2S, orgaanika 3. Lihtsam on lammutamine: sh. ürgsemad on kõige sarnasemate molekulide lammutamised 4. ,,Loovam tegevus" autotroofia nõuab suuremat pühendumist just sellele, nendel jääb
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba
.60º 75º+... Bakterite suhe soolsusesse - Keskkonna kõrgema soolasisalduse korral toimub raku plasmolüüs tsütoplasma läheb raku seina küljest lahti, rakk tõmbub kortsu, on anabioosis (pole surnud, on soodsatel tingimustel võimeline elutegevust taastama). Liiga vähese soolsuse korral vesi tungib rakku, rakk läheb lõhki. Halofiilid vajavad kõrget soolade sisaldust keskkonnas Bakterite toitumistüübid - Fütoplankteritel 1 valdav toitumistüüp- fotoautotroofid (osal lisaks heterotroofia valmis orgaanilise aine omastamine või fagotroofia võime omastada tahket toitu) Zooplankteritel 1 toitumistüüp- kemoorganoheterotroofid Fotosüntees (algained ja tulemus) - süsihappegaasist ja veest sünteesitakse päikesevalguse abil glükoos ja hapnik Purpur- ja väävlibakterid - elavad mikroaerofiilses tsoonis, kus aeroobne ja anaeroobne tsoon kokku puutuvad. Kasutavad elektroni doonoriks H2S, H2 või orgaanilisi aineid. Anoksügeenne
• F – flour kaitseb hambaemaili • I – jood osaleb kilpnäärme töös • Mg – magneesium osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd • Fe – raud annab verele punase värvuse 11. Toitumistüübid (mis on energiaallikaks? Kus kohast süsinikku saadakse?) a) Autotroofia • Autotroofid on organismid, kes toodavad ise keerukaid orgaanilisi ühendeid, kasutades selleks valgusenergiat b) Heterotroofia • Heterotroofid on organismid, kes ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid valmistada ei oska, nad peavad kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid 12. ATP e. Adenosiintrifosfaat a) Millistest osadest molekul koosneb? • Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul) • ATP – 3 fosfaatrühma • ADP – 2 fosfaatrühma • AMP – 1 fosfaatrühm
annaabi.ee 
