Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus Süsivesikud e sahhariidid on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Sahhariide jaotatakse lihtsuhkrute arvu järgi molekulis: Lihtsuhkrud e monosahhariidid lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad
Hormoon-on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend. mRNA-sõnumitooja, kannab päriliku info rakutuumast tsütoplasmasse, selle pealt sünteesitakse valk. Lipiidid-vähemalt osaliselt hüdrofoobsete (ei lahustu) orgaaniliste molekulide klass. Sahhariidid ehk süsivesikud-süsinikust, hapnikust ja vesinikust orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Monosahhariid ehk lihtsuhkur-lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad 2-7 süsinikuaatomit. Oligosahhariid-orgaaniline ühend, 2-10 süsinikuaatomit, lahustub hästi, liiguvad organismis kiiresti. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Nukleiinhapped-biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA). Vitamiinid-orgaanilised ühendid, mida organism väikests kogustes vajab, ise ei sünteesi.
sioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos. 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Glükoos C6H12O6: esineb kõikide imetajate piimas. Riboos C6H10O5 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. Fruktoos C6H1206: magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades. Desoksüriboos C5H10O6 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur (dna) 10.Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Kodus kasutatav, suhkrupeedis, roos. 11.Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus? – Kitiin (putukas) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta
4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis RIBOOS-nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. GLÜKOGEEN-loomade ja seente varuaine. TSELLULOOS-taimede rakukestade peamine koostisosa. KITIIN-lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa. TÄRKLIS-taimne varuaine. LAKTOOS-esineb kõikide imetajate piimas. GLÜKOOS-rakkude permien toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus. FRUKTOOS-magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades.
SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp. tahke aine
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele.
mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru
Fruktoos Pamela Sageus LM14 Nimetatakse ka levuloos ehk ka puuviljasuhkur. See on üks monosahhariididest (lihtsuhkur) ning fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse vereringesse. Kõige magusam suhkrutest ongi just fruktoos, selle avastas prantsuse keemik Augustin-Pierre Dubrunfaut 1847.aastal. Kuna Augustin avastas esimest korda fruktoosi puuviljadest, siis sellest on ka tekkinud nimetus „puuviljasuhkur”. Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja lõhnatu
kondiitritööstuses. KEEMILISED OMADUSED vask (II) oksiid: CH2OH(CHOH)4CHO+2CuO-> CH2OH(CHOH)4COOH+Cu2O hõbepeegli reaktsioon: CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2O -> CH2OH(CHOH)4COOH+2Ag Lubjaveega: C6H12O62CH3CH2OH+2CO2 FÜÜSIKALISED OMADUSED Kristlane aine, mis lahustub Vees lahustuv lihtsuhkur. hästi vees. Värvuselt valge. Magusa maitsega, sulamis temperatuur 146C TÄHTSUS Tähtis energiaallikas ja vere Vajatakse nukleiinhapete koostisosa. sünteesiks. E S I K U D DISAHHARIID POLÜSAHHARIIDID e. POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"?
Kristallne Hügroskoopne, pulbriline värvusega kiuline aine. lahustuv jääb glükoos magususega alla. maitsega ning sulamistemperatuur on aine. Sulamistemp. on aine. Kuumas vees Kristallne struktuur. 146oC. 185oC, tardub jahtumisel lahustub moodustades Lahustub kolloidaalselt lihtsuhkur. põletatud suhkruks. kleepuva kolloidlahuse. tsinkkloriidilahuses ja Kõrgemal temp.tuuril Külmas vees aga ei kontsentreeritud
Süsivesikud - energia, lipiidid energia salvestamine, valgud valkude töös seisneb elu, nukleiinhapped pärilikkus. Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on rohkem taimedes. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo) Desoksüriboos C5H10O4 DNA koostises , üks hapnik vähem kui riboosil. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarja suhkur. Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset.
Aldoosid Mis on aldoos? Aldooson monosahhariid ehk lihtsuhkur, mis koosneb ainult ühest aldehüüdrühmast molekuli kohta. Aldoosi nimetatakse ka veel Karbonüül aldehüüdiks Aldoosi keemiline valem on Cn(H2O)n Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla.
Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide vaheline side. Polüsahhariid- kõrgema järgu lihtsuhkur (tärklis, tselluloos, glükogeen). Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri taastumine. Retseptorvalk- valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- RNA monomeer. Riboos- RNA süsinikune monosahhariid. Sahhariid- suhkur. Steroid- tsükliline lipiid.
Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud kõigis rohelistes taimedes. Tärklis on taimne varuaine. Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest
Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine LÄHTEAINED = C02 + H20 + LÄHTEAINED = glükoos + 02 päikesevalgus SAADUSED = O2 + glükoos SAADUSED = CO2 + H2O polüsuhkur <-- lihtsuhkur polüsuhkur --> lihtsuhkur NADP NAD assimilatsioon dissimilatsioon
POLÜESTER - Sünteetilise riide valmistamine POLÜAMIIDID - Nailon-6 o Sukad, lahustub atsetoonis, üks amiidi rühm - Nailon-6,6 o Köied, spordiriided, vähem püsivam, kui nailon-6, kaks amiidi rühma - Kevlar o Mootorrataste rehvid, kuulivest, tulekindel materjal - Nomex o Tulekindel materjal, nt päästetöötajate riided - Technora o Valmistatakse ülitugevaid fiibermaterjale, köied 6. Sahhariidid - OOS MONOSAHHARIID – lihtsuhkur DISAHHARIID – süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist POLÜSAHHARIID – tekkimisel eraldub vesi: - Struktuursed – organismide ehitusmaterjal - Varupolüsahhariidid – varuaine loomine - Muude ül polüsahhariidid – puuviljades, tekitab tarretist Sahharoos – glükoos + fruktuus - Tavaline suhkur: põleb, lahustub hästi vees Maltoos – glükoos + glükoos - Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus
Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid.
Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Glükoos – kuuesüsikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotesside lähtneaine. Fruktoos ehk puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur, kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või –peedist. Laktoos ehk ppiimasuhkur – Kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks.
tselluloos, kitiin. Monosahhariidid- Lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Polüsahhariidid- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhrkust Oligosahhariidid- koosnevad 2-10 süsinikuaatomist , lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastatavad. Fruktoos- puuviljasuhkur, mis on paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur Glükoos- kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine Laktoos- kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas Tärklis- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks Glükogeen- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks
toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Glükogeen-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,loomade varuaine. Glükoos-kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees.
Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt
Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur
monosahhariidid - lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit. b. polüsahhariidid - süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. c. oligosahhariidid - ehk disahhariidid - on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (210) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid. d. fruktoos ehk puuviljasuhkur - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. e. glükoos - kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähtaine. f. laktoos ehk piimasuhkur - kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. g. tärklis - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks. h. glükogeen - paljudest osadest koosnev liitsuhkur , mis on loomade varuaineks. i
vahel samblikes? Õhus on lämmastikku 78%. Enamik organisme ei saa seda otse õhust omastada. Seda suudavad mügarbakterid, kes elavad sümbioosis liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). o Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid o Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur, o Glükoos- fotosünteesi lõpp-produkt, taimedele vajalik energiaallikas, liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades. o Fruktoos- lihtsuhkur, leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades, nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Energiaallikas. o Laktoos- e piimasuhkur, leidub imetajate piimas, oligosahhariid, energiaallikas. o Mis vahe oligosahhariidil ja polüsahhariidil
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape.
3) peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses; 4) süsivesikute ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vesinikuaatomeid on alati 2 korda rohkem. Lihtsuhkrus e monosahhariidid: 5-6 süsinikaatomit, väga aktiivsed: Glükoos (Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus), Fruktoos(Magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades), Riboos(nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur). Oligosahhariidid: 2-3 liitsuhkrut: Sahharoos(glükoosist, lauasuhkru peamine koostisosa), Laktoos(esineb kõikide imetajate piimas), Maltoos e linnasesuhkur. Polüsahhariid e liitsuhkrud: Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine), Tselluloos(taimede rakukestade peamine koostisaine), Kitiin (lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa) Ülesanded: 1. Energiallikas ja varuaine 2. Ehitusmaterjal 3. Kaitse 4. Lähteaine
o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel FRUKTOOS o ehk puuviljasuhkur o C6H12O6 o peamine energiaallikas o paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur RIBOOS o nukleiinhapete koostises o RNA ehituses o viiesüsinikuline lihtsuhkur o ehituslik ülesanne o osaleb valgu sünteesis DESOKSÜRIBOOS o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2
16.) kontraktsioonivalk valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19.) makroelemendid kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20.) mikroelemendid üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides. 21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24.) oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28
Monosahhariidid on nt glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks.
kiirus 6. Magneesium(+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd 4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Glükoos – energiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine, glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks,glük->sahharoos-lauasuhkur Fruktoos – lihtsuhkur, puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut 3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad 4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud 5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. 1
hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) monosahhariid lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa kümmet, glükoos, fruktoos, riboos, oligosahhariid liitsuhkur, madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos, laktoos, polüsahhariid liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded energeetiline energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik
ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist ülesannet: energia ja ehituslik (tselluloos) Monosahhariid e lihtsuhkur magus. Nt riboos (riboosijäägid RNAs) ja desoksüriboos(jäägid DNAs), glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Rohelistes taimedes moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos
ühindatud kahe ahelakeerdumisel. 5. Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. 6. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega. 7. Biopolümeer valgud ja polüsahhariidid. 8. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. 9. Desoksüribonukleiinhape DNA. 10. Desoksüribonukleotiid DNA üks monomeer. 11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19
111) Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv polümeeris 112) Polüsahhariid- paljudest monosahhariidide jääkidest moodustunud polümeer 113) Pürolüüs- ainete muutmine (enamasti lagunemine) kõrgel tempeatuuril 114) Seep rasvhappe sool 115) Süsivesinik- Koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 116) Vesinikside- nõrk keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas F, O, N-ga 117)Polüpeptiid- paljudest aminohappejääkidest moodustunud peptiid 118)Monosahhariid ehk lihtsuhkur- süsivesik, mis ei hüdrolüüsu lihtsamateks ühenditeks 119) Polüester- hüdroksühappest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer 120) Asendamatu rasvhape- küllasumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida 121) Delokalisatsioon- elektronide või laengute jaotumine (,,laialimäärimine") aatomite vahel 122) Heterotsüklilised ühendid- tsüklit moodustavate aatomtite hulgas on ka teiste elementide aatomeid (nt N, P, O, metallid)
nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid
üksteisele vastavalt: A=T, C=G. Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5'. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide Suurem Väiksem arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6
7. RNA liigid, nende bioloogiline roll, struktuur ja lokalisatsioon rakkudes. DNA ja RNA ahela erinevused. Ribosoomid mõiste, koostis, roll rakkudes. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkid Suurem Väiksem e arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm DesoksüribonukleaasRibonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas
h) Miks nii laialt levinud? • Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri elutsükkel on kiire, bakteri toitumistüüpide mitmekesisus on suur, bakterit ümbritseb teda kaitsev rakukest 6. Biomolekulid a) Süsivesikud ehk sahhariidid I. Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid • Liitsuhkrud koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. • Lihtsuhkur – glükoos ja fruktoos • Liitsuhkur – sahharoos, laktoos II. Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud: glükogeen, kitiin, tselluloos, glükoos • Glükogeen – loomade ja seente varuaineid • Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades • Tselluloos – taimerakkude kestad • Glükoos – peamine energiaallikas b) Rasvad ehk lipiidid I
Aluseks on CO2 sidumine ja muundamine stroomas paiknevate ensüümide poolt. CO2 seotakse viie süsinikulise ühendina. Esmaseks fotosünteesi produktiks on triosiid, tekib tärklis. Fotosünteesi tähtsus: vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks; fotosüntees tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Loomade ja taimede organismides lagundatavate kõige lihtsamate toitainete näiteks on lihtsuhkur glükoos. Selle protsessi toimumiseks on vajalik ühelt poolt valgusenergia, teiselt poolt erilise rohelise värvaine - klorofülli - olemasolu. Kõikides taimedes peale vetikate toimub fotosüntees põhiliselt lehtedes, mis oma lameda ja õhukese kujuga on sobivad maksimaalse hulga valgusenergia kinnipüüdmiseks. Fotosünteesi keemilised reaktsioonid leiavad aset taimerakkude sees väikestes terakestes - kloroplastides, mis sisaldavad kloroplaste ja paljusid ensüüme
annaabi.ee 
