Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad
- immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab?
Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus
Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud
Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma. Nakatumise vältimiseks tuleb harrastada turvalist seksi. Kondoomi kasutamine ei ole oluline ainult HIVi (AIDSi põhjustav viirus) tõttu, nakatuda võib ka teistesse vähem tuntud suguhaigustesse. Herpes Mõningad teised suguhaigused: Gonorröa Klamüüdia Süüfilis Trihhomonoos HIV B-hepatiit C-hepatiit Papilloomviirus Kas sa teatsid, et? * Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) uut juhtu. Kui jätta need haigused välja ravimata, võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid. 3 * Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse suguhaigustesse, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni. 4
teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp (1968- 69) 700 000 surnut.
Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus:
Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte. Järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk ja inimene terveneb. Sellist ravimeetodit nimetatakse Geeniteraapiaks. Meetod sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud geneetiliste haiguste raviks. 14. Miks ei ole antibiootikumid viiruste raviks efektiivsed? Viirushaiguste puhul ei ole antibiootikumidest kasu. Kuna
Vanem ei pruugi olla haige, vb on ta haiguse kandja. 7. Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket kui vanem on haiguse kandja või haige siis avaldub lapsel haigus alati. 8. Vähkkasvaja teket mõjutavad tegurid põhjustavad geeniregulatsiooni häired. Võib olla pärilik kuid ka keskkonnategurite mõjul tekkinud (nt suitsetamine), tekitavad ka mõned Viirused (papilloomviirus) 9. Päriliku eelsoodumusega haiguse ennetamine tervislikud eluviisid ja harjumused. 10. Mis eristab pärilikku haigust päriliku eelsoodumusega haigusest ? pärilikud haigused avalduvad alati, eelsoodumusega haigused avalduvad koos keskkonnategurite mõjuga. II VÕRDLUSED 1. Pärilik e geneetiline M mittepärilik e modifikatsiooniline M - Mutatsiooniline muutused pärilikkuse aines Keskkonnast tingitud
keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine
12. Viiruse tähtsus looduses ja inimese elus * Viirused kui rakuparasiidi on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. * Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt) * Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias * Viiruse paljunemisprotsess toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses 13. Erinevad viirused * DNA viirused: rõuged, tuulerõuges, herpes, papilloomviirus. * RNA viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV. 14. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaiguste vastu? * Geenitehnoloogia > geeniteraapia * DNA viirus > inimese geeni > lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse > saadakse vajalik valk > TERVE INIMLOOM!
ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul).
Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Vastus: Soolatüükad, emakakaelavähk 9. Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Vastus: Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga nt korralikult steriliseerimata meditsiinivarustus, narkootikume süstides. 10. Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Vastus: Nakatumine toimub nahakontakti kaudu. Tavaliselt põhjustab ville huultel või suguorganitel, kuid on palju erinevaid haiguspilte. 11. Milles seisneb praegu HIV-i ravi?
ühemunakaksikud. Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet, veri) sattumisel partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja püsimiseks/paljunemiseks. Haigusetekitajaga nakatumine on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) *HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole limaskest õrnem kui tupel) Papilloomviirus, herpesviirus, kubemetäid, sügelislestad - nakatumine piisav lähedase nahk-nahale puutekontaktiga. Enne sündi saab laps juba nakatuda HIV, süüfilis, herpesnakkus, B-hepatiit. Sünnituse ajal gonorröa, papilloomviirus, herpesnakkus, klamüdioos. Sageli pole nakatanutel mingeid vaevusi või on need lühiajalised ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub limaskesta ja naha kahjustusena (trihhomonoos, herpes, seenpõletik, papilloomviiruse üved 6/11)
/http://www.hot.ee/militaaroppematerjal/suguhaigused.html/ Tinglikult võib suguhaigused jagada kaheks. Nii-öelda vanad head haigused, mida põhjustavad mikroobid: süüfilis, gonorröa, klamüdioos ja trihhomonoos. Need on "head" sellepärast, et neist on võimalik terveks ravida. Inimene tuleb arsti juurde, saab ravikuuri ja ongi selleks korraks kõik. Uued, viirustest põhjustatud sugulisel teel levivad nakkused jäävad aga organismi kogu eluks: HIV, genitaalherpes, B-hepatiit, papilloomviirus. Viirust saab küll ravimitega alla suruda, kuid mitte organismist lõplikult kaotada. Petlikult tundub, nagu oleks inimene terve, kuid ajuti viirus aktiveerub ja võib põhjustada ägedaid haigushoogusid. Genitaalherpest võib vallandada muuhulgas päevitamine ja organismi nõrgenemine ülepinge või stressi tõttu. /http://paber.ekspress.ee/viewdoc/BBD6F6E63605D33CC22570970028BE74/
usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu. Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel
XIV. Kaksikute teke • Erimunarakukaksikud tekivad, kui kaks spermi viljastavad ühel ajal kaks munarakku • Ühemunarakukaksikud tekivad, kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu alguses kaheks XV. Suguhaiguste avaldumine (Õp.nr. 2 Lk. 72-73) • Väga sageli vaevused puuduvad või need on väga lühiaegsed ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub peamiselt limaskesta ja/või naha kahjustustena (herpes, seenpõletik, papilloomviirus) Osad võivad liikuda ülemistesse suguteedesse (klamüdioos, gonorröa) Osade haiguste korral tungivad bakterid või viirused läbi kahjustatud limaskest vereringesse ja liiguvad sealt edasi teistesse kudedesse ja organistesse b) Mittesuguline paljunemine I. erinevad võimalused ja osata tuua näiteid, kes sellist viisi kasutab • Pooldumine – vanemorganism jaguneb kaheks – bakterid, algloomad
limaskestade lööbed või lümfisõlmede suurenemine. Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga.
Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus Levib- õhukaudu, pinnakaudu, hingamisteede kaudu Tekivad enamasti Kagu-Aasias Partikkel ümmargune, 80-120 nm Genoom miinusahelaline RNA (7-8 RNA molekuli, igas 1-2 geeni) Geene kokku tavaliselt 11 Leitud 16H-ja 9N .alatüüpi. Mutanteeruvad kergesti Papilloomviirus Kondüloom-suguelunditele tekkinud villid soolatüükad Partikkel kera Genoom kaheahelaline DNAst koosnev rõngasgenoom Nakatab nahka ja limaskesti, levib sugulisel teel Vahel haigustunnused puuduvad Võib põhjustada vähki, nt emakakaela vähki C-hepatiit Esialgu sümptomiteta Krooniliseks muutudes, kahjustab maksa Nakatumine vere kaudu Plussahelaga RNA-viirus
Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked 6 Vähkkasvajad · Ka mõned vähkkasvajad on päriliku eelsoodumusega. · Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäired normaalne rakk muutub vähirakuks ja hakkab kiiresti paljunema. · Vähki võivad esile kutsuda kantserogeenid aga ka mõned viirused nt papilloomviirus Abi · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul · Geeniteraapia - haige geen asendatakse tervega - ravikloonimine, mõjustatakse sugurakke või varast embrüot.
partnerit, kui sul on suguhaigus või kahtlustad seda. Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei sinul ega sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid. Alljärgnevalt on loetletud mõningaid tuntumad sugulisel teel levivaid haigused: · Gonorröa · Klamüüdia · Süüfilis · Trihhomonoos · Genitaalherpes · HIV · B-hepatiit · C-hepatiit · Papilloomviirus 9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid 1. Füüsilised meetodid Preservatiiv - Õhuke lateksist piklik kotike, mis rullitakse kõvastunud sugutile. Seemnepurske ajal jääb sperma kondoomi ja viljastumist ei toimu. + lihtne paigaldada + ainus vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest + lai valik igale maitsele (magusad kondoomid teevad suuseksi tegemise mõnusamaks) - võib pärssida erutust
kaudu. Haigustekitajaks viirus Herpes Simplex tüüp 2. Suguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmasel avaldumisel esineb sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt stress) toimel uuesti. • In imese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või -limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja ravida. • AI
haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad) * koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid).
DNA-viirused klassifitseeritakse enamsti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina. Enamik bakterite viirusi (bakteriofaage) kuuluvad DNA-viiruste hulka. Sugukonna geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad. Irioviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid. Inimeste haiguste tekitajatest olulised: herpesviirus (herpes); papilloomviirus (kasvajad); poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirused.
LK esineb ühel kujul järgmiselt: (derma.ee 23.02.2009) · kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel; · lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel. 4.2.1 Riskifaktorid (derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur; · Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks
Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6- 11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l). Põhjused, soodustavad tegurid Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna trauma (nt intubatsiooni tagajärjel), süsteemne haigus (nt Parkinsoni tõbi), kõri mõjutav haigus (nt papilloomviirus). Sagedasim häälehäire põhjus on siiski hääle väärkasutamisest tingitud häälekurdude trauma. Hääle väärkasutamine on kas hääle liialt palju ja valju kasutamine või ebaefektiivne/vale kasutamine. Häälehäire kujunemisele aitavad kaasa halb rüht/sundasendis töötamine, saastunud õhus / müras rääkimine, tervist kahjustav elustiil/harjumused, haigused (nt reumatoidartriit), mõned ravimid (nt ß-blokaatoreid sisaldavad ravimid).
vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. · Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. · Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. · Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused. · Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini). VEISTE PAPILLOOMVIIRUS Ilma ümbriseta Põhjustaja: Papillomaviridae Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses.
töötlemist blokeeritaksegi. Faag l elutsükkel: Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Võib olla kahes faasis lüütiline ja lüsogeenne. Viiruse genoom võib olla integreeritud raku sees nii, et viirus ei tooda pikka aega seal mitte midagi. Teatud hetkedel ta avaldub (huuleherpes). Siis muutub lüsogeenne seisund lüütiliseks. Rakud hävinevad, tekib põletikuline protsess. Päris paljud viirused on organismis juba genoomi integreeritud (ntx papilloomviirus). See tähendabki seda, et viiruste abil kantakse üle peremeesraku geene. Ühelt poolt transformeeruvad viirused, teiselt poolt lähevad geenid üle. Transduktsiooni abil kaardistamine sarnane transformatsiooniga kaardistamisele: Geenide järjestus määratakse rekombinantide sagedusega Kui sagedus kõrge, siis geenid üksteisest kauge Kui madal, siis lähedal Mida kõrgem on rekombinantide sagedus, seda kaugemal peremeesraku geenid üksteisest on.
annaabi.ee 
