Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad
- immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab?
Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus
Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB
Seda annab edasi nakatunud inimene sugulise vahekorra ajal, olenemata sellest, kas tal herpese haavandeid on. Seetõttu võib herpest edasi anda ilma, et teaksite, et te seda kannate. Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul. Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid. Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha
Haapsalu põhikool Suguhaigused ja nende vältimine Referaat Töö autor: Magnus Epkin Juhendaja: Reet Tuisk Haapsalu 2015 SISUKORD Mis on suguhaigus?................................................................................................ 3 Kuidas vältida sugulisel teel levivaid haigusi?........................................................5 Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?....................................................................6 Mida teha kui olen nakatunud?............................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 2 MIS ON SUGUHAIGUS? Sugulisel teel levivad haigused (STLH) kanduvad edasi ühelt inimeselt te...
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. ...
Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus:
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed o...
III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, ...
keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine
12. Viiruse tähtsus looduses ja inimese elus * Viirused kui rakuparasiidi on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. * Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt) * Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias * Viiruse paljunemisprotsess toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses 13. Erinevad viirused * DNA viirused: rõuged, tuulerõuges, herpes, papilloomviirus. * RNA viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV. 14. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaiguste vastu? * Geenitehnoloogia > geeniteraapia * DNA viirus > inimese geeni > lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse > saadakse vajalik valk > TERVE INIMLOOM!
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Vastus: Soolatüükad, emakakaelavähk 9. Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Vastus: Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga nt korralikult steriliseerimata meditsiinivarustus, narkootikume süstides. 10. Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Vastus: Nakatumine toimub nahakontakti kaudu. Tavaliselt põhjustab ville huultel või suguorganitel, kuid on palju erinevaid haiguspilte. 11. Milles seisneb praegu HIV-i ravi?
Haigusetekitajaga nakatumine on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) *HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole limaskest õrnem kui tupel) Papilloomviirus, herpesviirus, kubemetäid, sügelislestad - nakatumine piisav lähedase nahk-nahale puutekontaktiga. Enne sündi saab laps juba nakatuda HIV, süüfilis, herpesnakkus, B-hepatiit. Sünnituse ajal gonorröa, papilloomviirus, herpesnakkus, klamüdioos. Sageli pole nakatanutel mingeid vaevusi või on need lühiajalised ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub limaskesta ja naha kahjustusena (trihhomonoos, herpes, seenpõletik, papilloomviiruse üved 6/11) - Naistel on kaebuseks suurenenud tupevoolus, sügelemine/ärritustunne tupes ja välisgenitaalide nahal, valulik urineerimine, haavandid, naha ja limaskestade punetus. - Meestel esineb valulikku urineerimist, mädane voolus kusitist, nahasügelus,
/http://www.hot.ee/militaaroppematerjal/suguhaigused.html/ Tinglikult võib suguhaigused jagada kaheks. Nii-öelda vanad head haigused, mida põhjustavad mikroobid: süüfilis, gonorröa, klamüdioos ja trihhomonoos. Need on "head" sellepärast, et neist on võimalik terveks ravida. Inimene tuleb arsti juurde, saab ravikuuri ja ongi selleks korraks kõik. Uued, viirustest põhjustatud sugulisel teel levivad nakkused jäävad aga organismi kogu eluks: HIV, genitaalherpes, B-hepatiit, papilloomviirus. Viirust saab küll ravimitega alla suruda, kuid mitte organismist lõplikult kaotada. Petlikult tundub, nagu oleks inimene terve, kuid ajuti viirus aktiveerub ja võib põhjustada ägedaid haigushoogusid. Genitaalherpest võib vallandada muuhulgas päevitamine ja organismi nõrgenemine ülepinge või stressi tõttu. /http://paber.ekspress.ee/viewdoc/BBD6F6E63605D33CC22570970028BE74/
usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu. Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel
II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil) • Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega • Papilloomviirus – soolatüükad, villid – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki • C-hepatiid – levib verekontaktiga - kroonilisena võib põhjustada maksakahjustusi • Herpesviirus – nakatumine toimub kehakontakti kaudu – villid • Rõuged – esimene viirus, mille puhul hakati kasutama vaktsineerimist • HIV – nakatutakse verega • AIDS – HIV edasiarenenud vorm – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom 20. Bio- ja geenitehnoloogia a) Mis on eesmärgiks?
limaskestade lööbed või lümfisõlmede suurenemine. Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga.
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked 6 Vähkkasvajad · Ka mõned vähkkasvajad on päriliku eelsoodumusega. · Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäired normaalne rakk muutub vähirakuks ja hakkab kiiresti paljunema. · Vähki võivad esile kutsuda kantserogeenid aga ka mõned viirused nt papilloomviirus Abi · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul · Geeniteraapia - haige geen asendatakse tervega - ravikloonimine, mõjustatakse sugurakke või varast embrüot.
partnerit, kui sul on suguhaigus või kahtlustad seda. Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei sinul ega sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid. Alljärgnevalt on loetletud mõningaid tuntumad sugulisel teel levivaid haigused: · Gonorröa · Klamüüdia · Süüfilis · Trihhomonoos · Genitaalherpes · HIV · B-hepatiit · C-hepatiit · Papilloomviirus 9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid 1. Füüsilised meetodid Preservatiiv - Õhuke lateksist piklik kotike, mis rullitakse kõvastunud sugutile. Seemnepurske ajal jääb sperma kondoomi ja viljastumist ei toimu. + lihtne paigaldada + ainus vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest + lai valik igale maitsele (magusad kondoomid teevad suuseksi tegemise mõnusamaks) - võib pärssida erutust
kaudu. Haigustekitajaks viirus Herpes Simplex tüüp 2. Suguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmasel avaldumisel esineb sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt stress) toimel uuesti. • In imese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või -limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja ravida. • AI
haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad) * koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid).
DNA-viirused klassifitseeritakse enamsti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina. Enamik bakterite viirusi (bakteriofaage) kuuluvad DNA-viiruste hulka. Sugukonna geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad. Irioviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid. Inimeste haiguste tekitajatest olulised: herpesviirus (herpes); papilloomviirus (kasvajad); poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirused.
LK esineb ühel kujul järgmiselt: (derma.ee 23.02.2009) · kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel; · lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel. 4.2.1 Riskifaktorid (derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur; · Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. · Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. · Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. · Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused. · Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini). VEISTE PAPILLOOMVIIRUS Ilma ümbriseta Põhjustaja: Papillomaviridae Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses.
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
